3-2-1-35-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-35-08

Määruse kuupäev

Tartu, 7. mai 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Dorel Kanguri, Artur Staðkevitði, Viktor Ignatovitði, Rein

Leibaku ja Valeri Kobozevi avaldus erikontrolli läbiviimise

otsustamiseks Tondi Elektroonika AS-is ja erikontrolli

läbiviija määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-13160

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dorel Kanguri, Artur Staðkevitði, Viktor Ignatovitði, Rein

Leibaku ja Valeri Kobozevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad Dorel Kangur (isikukood xxxxxxxxxxx), Artur

Staðkevitð (isikukood xxxxxxxxxxx), Viktor Ignatovitð

(isikukood xxxxxxxxxxx), Rein Leibak (isikukood xxxxxxxxxxx)

ja Valeri Kobozev (isikukood xxxxxxxxxxx), nende esindaja

vandeadvokaat Terje Eipre

Puudutatud isik Tondi Elektroonika AS (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

7. aprill 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2008. a määrus ning saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Eipre ja Partnerid Dorel Kanguri, Artur Staðkevitði, Viktor Ignatovitði,

Rein Leibaku ja Valeri Kobozevi määruskaebuselt 6. veebruaril 2008. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dorel Kangur, Artur Staðkevitð, Viktor Ignatovitð, Rein Leibak ja Valeri Kobozev (edaspidi

avaldajad) esitasid 3. aprillil 2007. a Harju Maakohtule avalduse Tondi Elektroonika AS-is (edaspidi

puudutatud isik) erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks.

Erikontrolli läbiviijaks palusid avaldajad määrata audiitor Ann Närep.

Avaldajad palusid erikontrolli läbiviimisel vaatluse alla võtta eelkõige kõik puudutatud isiku

õmblustsehhi varade müüki puudutava tehinguga või tehingutega seotu; kõik õmblustsehhi puudutav

aastatel 2001 kuni 2005, sh tulud ja kulud; nõukogu koosolekute protokollid ja otsused 2001. aastast

kuni praeguse ajani; puudutatud isiku tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikute ja

lähikondsetega viimase 5 aasta jooksul. Samuti soovisid avaldajad erikontrolli käigus saada vastust

küsimustele, mis ettevõte tegutseb endise õmblustsehhi ruumides, millised on tegutsemise õiguslikud

alused, sh sõlmitud lepingud ruumide kasutamiseks, kes on ruumides tegutseva ettevõttega seotud

isikud jms, millist töötasu on makstud puudutatud isiku juhatajale viimase 5 aasta jooksul.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele puudutatud isiku aktsiatest 24,24%. Avaldajate väitel jättis

puudutatud isiku juhatus nõutud ulatuses vastamata avaldaja D. Kanguri teabenõuetele. Seetõttu pole

avaldajatel kui aktsionäridel võimalust hinnata puudutatud isiku nõukogu ja juhatuse tegevuse

õiguspärasust ning otstarbekust ning teha järelevalvet puudutatud isiku juhtorganite tegevuse üle.

Teabe andmisest korduva keeldumise tõttu võib eeldada, et puudutatud isiku juhatus ja nõukogu ei

ole käitunud kooskõlas puudutatud isiku huvidega ega ole järginud seega oma hoolsus- ja

lojaalsuskohustust.

Avaldajatele teadaolevalt sõlmis puudutatud isiku juhatus aktsiaseltsile kahjulikke tehinguid oma

lähikondlastele kuuluvate äriühingutega. OÜ-lt VR-Sebastian, mis on seotud puudutatud isiku

juhataja väimehega, ei küsitud puudutatud isiku õmblustsehhi kasutamise eest renti, kuigi kogu

õmblustsehhi toodangu realiseerimisest saadav tulu läks eelnimetatud osaühingule. Selliselt andis

puudutatud isik võimaluse teenida oma lähikondsel, tekitades sellega avaldajatele kui aktsionäridele

suurt kahju. Samuti on avaldajatel alust arvata, et puudutatud isiku juhtorganid maksavad juhatusele

ebamõistlikult suurt tasu.

Avaldajad esitasid 1. märtsil 2007 ja 6. märtsil 2007 puudutatud isiku nõukogule ja juhatuse

esimehele avalduse võtta märtsis toimuva aktsionäride üldkoosoleku päevakorda punkt erikontrolli

läbiviimise otsustamiseks. Nõukogu eiras avaldajate taotlusi ega lisanud erikontrolli läbiviimist

aktsionäride üldkoosoleku päevakorda. Avaldaja D. Kangur oli esitanud samasisulise nõude ka

19. märtsil 2007 toimunud aktsionäride üldkoosolekul, kuid ka see jäeti tähelepanuta.

Avaldajad juhivad tähelepanu sellele, et puudutatud isiku juhtorganite liikmed on ühtlasi aktsionärid,

kes omades üldkoosolekul piisaval arvul hääli, hääletasid erikontrolli otsustamise vastu. Ka

eeltoodust võib teha järelduse, et puudutatud isiku juhtorganite liikmetel on põhjust tehtud tehinguid

varjata, mistõttu erikontrolli läbiviimine on kahtlemata vajalik ja põhjendatud.

2. Puudutatud isik pidas avaldust põhjendamatuks. Ta väitis, et avaldajate kui vähemusaktsionäride

õigused tulenevad seadusest. Aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes

erikontrolli läbiviimise õiguslikud alused ja erikontrolli läbiviija määramise kord on ammendavalt

sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-s 330. Oluline on kindlaks teha, millise nõude erikontrolli

läbiviimiseks esitasid avaldajad aktsionäride erakorralisele üldkoosolekule 19. märtsil 2007 ja kas

erikontrolli läbiviimiseks avalduse esitamine kohtule on põhjendatud. 2. märtsi 2007. a avalduses ei

olnud märgitud ühtegi põhjendust, miks peaks erikontrolli läbi viima. Aktsionäride 19. märtsi 2007. a

erakorralisel üldkoosolekul esitas avaldaja D. Kangur taotluse erikontrolli läbiviimise otsustamiseks

ning koosoleku päevakorra vastavaks täiendamiseks. Üldkoosolek otsustas päevakorda mitte

täiendada. Avaldaja ei põhjendanud üldkoosolekule erikontrolli läbiviimise vajadust. 26. märtsil 2007

saadeti aktsionäridele korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade. 3. mail 2007 toimuva korralise

üldkoosoleku päevakorras oli 4. punktina "Aktsionäride A. Staðkevitði, D. Kanguri jt ettepanek

erikontrolli läbiviimisest". ÄS § 294 lg 5 kohaselt esitas nõukogu oma ettepaneku mitte toetada

aktsionäride ettepanekut erikontrolli läbiviimise kohta. Nõukogu põhjendas oma otsust sellega, et

põhistatud ettepanek on esitatud enne majandusaasta aruande esitamist aktsionäridele.

Avaldajate taotluses ei nähtu selget nõuet - ülesannet, mida kontrollida. Erikontroll eeldab

TsMS § 604 lg 4 järgi audiitori ülesande täpset sõnastamist. Erikontrolli ülesande täpsel sisul on

oluline tähtsus tulenevalt erinevatest aegumistähtaegadest (ÄS § 315 ja § 327 - juhatuse liikme ja

nõukogu liikme vastutus; ÄS § 302 - üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine; ÄS § 322 lg-d 6-8

- nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamine või tühisus). Erikontrolli läbiviimiseks ei ole mõjuvaid

põhjusi. Avaldajate väited kahjulike tehingute kohta on meelevaldsed. Aktsionäre on igal

majandusaastal, kui kinnisvara võõrandati, informeeritud vara müügihinnast. Majandusaasta

aruanded on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks 2 nädalat enne korralise koosoleku toimumist.

Need dokumendid on avalikult kasutatavad äriregistris. Pärast erikontrolli läbiviimise avalduse

esitamist kohtule on aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud 100% aktsiakapitalist (sealhulgas ka

kõik avalduse esitajad), kiitnud üksmeelselt heaks juhatuse ja nõukogu tegevuse ning jaotanud

kasumi. Võimalikud lahkhelid tuleks lahendada kõigi aktsionäride osavõtul.

3. Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2007. a määrusega avaldajate avalduse rahuldamata ning

menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel määrata huvitatud

isiku avalduse alusel muu hulgas juriidilise isiku erikontrolli läbiviimise ja läbiviija (TsMS § 602).

ÄS § 330 lg 1 alusel võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist,

nõuda aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes

erikontrolli läbiviimise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Sama paragrahvi teisest lõikest

tuleneb, et kui üldkoosolek erikontrolli läbiviimist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on

esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda, et erikontrolli läbiviimist ja erikontrolli läbiviija

määraks kohus. Kohus määrab erikontrolli ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli

määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. Avalduse kohaselt

kuulub avaldajatele kokku 24,24% aktsiatest.

Avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna D. Kanguri ja A. Staðkevitði 6. märtsil 2007. a puudutatud

isiku nõukogu esimehele esitatud avaldus erikontrolli läbiviimise otsustamiseks tugineb oluliselt

teistsugustele asjaoludele võrreldes hiljem kohtule esitatud avaldusega. Selline käitumine ei ole

kooskõlas ÄS § 330 lg-te 1 ja 2 mõttega. Aktsionäridel, kes soovivad erikontrolli läbiviimist, tuleb

oma taotlust aktsionäride üldkoosolekule põhjendada, tuues seejuures välja konkreetsed asjaolud, mis

on tinginud erikontrolli nõude esitamise. Juhul kui aktsionäride üldkoosolek erikontrolli läbiviimist ei

otsusta, on võimalik sama nõude põhjendatuse üle otsustada kohtul hagita menetluse raames. Ilmselt

võib lubatavaks pidada erikontrolli läbiviimise taotluse täiendavat põhistamist kohtumenetluse

raames, kuid kohtu poole pöördunud aktsionärid ei saa tugineda olemuslikult uutele asjaoludele.

Aktsiaseltsi juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimuste lahendamine peaks ÄS §-s 290 ja §-s

298 sätestatut arvestades kuuluma eeskätt üldkoosoleku pädevusse. Kohtu sekkumise erandlikkust

rõhutab ka ÄS § 330 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt otsustab kohus erikontrolli läbiviimise ainult

mõjuval põhjusel.

Avaldajad D. Kangur ja A. Staðkevitð on 6. märtsil 2007 esitatud avalduses erikontrolli läbiviimiseks

viidanud konkretiseerimata kahtlusele, et puudutatud isiku juhtorganite käitumine ei ole kooskõlas

puudutatud isiku huvide ning õigusaktidega. Kahtlusi on avalduse kohaselt süvendanud asjaolu, et nii

puudutatud isiku juhatus kui ka nõukogu keeldusid korduvalt vastamast avaldajate küsimustele, mis

puudutavad aktsiaseltsi majandustegevust ja juhtorganite tegevust, samuti raamatupidamisega

seonduvatele küsimustele. Erikontrolli raames palutakse kõnealuses avalduses vaatluse alla võtta

puudutatud isiku igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvad tehingud, sh suuremahulised vara

võõrandmised, tehingud sugulastega ning seotud ettevõtetega. Puudutatud isikule kuulunud vara

võõrandamiste kontrollimise vajadusele on avaldajad tuginenud alles kohtumenetluse käigus.

Avalduses toodud asjaolude järgi võiks maakohtu arvates erikontrolli läbiviimise aluseks saada

puudutatud isiku tehtud tehingud endaga seotud isikule (lähikondsele) Artur Rahamägile kuuluva

OÜ-ga VR-Sebastian aastatel 2001-2005. Nii menetlusosaliste väidete põhjal kui ka

rahvastikuregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel oli Artur Rahamägi nimetatud ajavahemikul

puudutatud isiku juhatuse liikme (juhataja) Uno Abru tütre abikaasa. Lisaks kuulus A. Rahamägi

abikaasa Elo Rahamägi alates 15. märtsist 2002 puudutatud isiku nõukogusse. Asjaolu, et

A. Rahamägi ja E. Rahamägi abielu on hiljem (2007. a) lahutatud, ei oma siinkohal õiguslikku

tähendust. Samuti ei ole õiguslikult võimalik eristada isikute seotust analüüsides lähikondsuse sisulist

ja formaalset aspekti. Muud avaldajate välja toodud asjaolud ei anna koos ega eraldi alust erikontrolli

määramiseks. Aktsiaseltsi juhatuse liikme töötasu suurus kajastub äriregistrile esitatud majandusaasta

aruannetes, mis on kooskõlas ÄS § 298 lg 1 p-ga 7 aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud.

Olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et keegi puudutatud isiku aktsionäridest oleks üldkoosolekutel

tõstatanud küsimuse juhataja töötasu vastavusest tema ülesannete raskusele ja äriühingu

majanduslikule olukorrale.

Avaldajate ülejäänud väited puudutatud isiku juhtorganite tegevuse kohta on üldsõnalised ja

konkretiseerimata. Võimalik teabe andmise kohustuse rikkumine puudutatud isiku juhatuse poolt ei

anna iseenesest alust määrata erikontrolli. ÄS § 287 lg 1 järgi on aktsionäril õigus üldkoosolekul

saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib juhatus

keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.

Juhul kui juhatus keeldub teabe andmisest, annab ÄS § 287 lg 3 regulatsioon aktsionärile õiguse

nõuda, et tema teabenõude õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, alternatiivina võib

aktsionär kahe nädala jooksul arvates üldkoosoleku toimumisest esitada hagita menetluses kohtule

avalduse, paludes kohustada juhatust teavet andma. Erinevalt osaühingu osanikust (ÄS § 166 lg 1) on

aktsionäril õigus juhatuselt teavet saada üksnes aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on

võimalik teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle eeskätt nõukogu kaudu (ÄS § 316).

4. Avaldajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu

määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus erikontrolli läbiviimiseks. Puudutatud isik

palus jätta maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. jaanuari 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Maakohus leidis õigesti, et aktsionärid ei või esitada erikontrolli läbiviimise taotluses erinevaid

aluseid üldkoosolekule ja kohtule. ÄS § 298 lg 1 p 6 kohaselt kuulub erikontrolli määramine

aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevusse. ÄS § 330 lg 2 kohaselt, kui üldkoosolek erikontrolli läbiviimist

ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda, et

erikontrolli läbiviimist ja erikontrolli läbiviija määraks kohus. Kohus otsustab erikontrolli läbiviimise

ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka

aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed.

Esmalt peab erikontrolli määramise taotluse esitama üldkoosolekule ning selles tuleb ära näidata ka

mõjuvad põhjused. Seda taotlust peab arutama kõigepealt üldkoosolek ja kui üldkoosolek ei otsusta

erikontrolli määramist, alles siis on aktsionäridel õigus pöörduda sama taotlusega kohtu poole.

Aktsionäri suhtlemine aktsiaseltsi juhtorganitega, sh erikontrolli läbiviimise taotluse ja teabenõude

esitamine ja põhjendamine toimub aktsionäride üldkoosolekul.

ÄS § 330 lg 2 sätestab, et kohus otsustab erikontrolli läbiviimise ainult mõjuval põhjusel. Seega

peavad erikontrolli määramise avalduses olema selgelt esitatud asjaolud, et kohtul oleks võimalik

tuvastada, kas need on mõjuvad või mitte. Selline taotlus tulnuks teha ka üldkoosolekule.

Põhjendatud on puudutatud isiku väide, mille kohaselt üldkoosolekule esitatud avaldus erineb

oluliselt kohtule esitatud avaldusest. Ebaõige on avaldajate väide, et üldkoosolekule ei peagi

erikontrolli läbiviimise vajadust põhjendama. Selliselt ei ole üldkoosolekul sisuliselt võimalik

otsustada erikontrolli läbiviimise vajaduse üle.

ÄS § 330 lg-st 2 tulenevalt on aktsionäri kohustus esitada erikontrolli määramise taotluses asjaolud ja

tõendid, mille aluse saab kohus tuvastada, kas erikontrolli määramiseks esineb mõjuv põhjus.

Maakohtule esitatud avalduses on märgitud mitmeid asjaolusid ja faktiväiteid, mis vajaksid

erikontrolli määramist, kuid puudutatud isik neid ei tunnista ja kinnitas, et asjaolud on esitatud

avalduses ebaõigesti. Avaldajad ei ole tõendanud oma väidete õigsust. Maakohus jättis avalduse

rahuldamata ka põhjusel, et avaldajad ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus

määrus, millega rahuldada erikontrolli määramise avaldus.

Avaldajad ei ole kunagi väitnud, et kohus ei pea erikontrolli määramiseks tuvastama mõjuvat põhjust.

Vastupidi, avaldajad on korduvalt põhjendanud, millised on need asjaolud, mille tõttu on erikontrolli

vaja teha.

Avaldajad jäävad esitatud mõjuvate põhjuste juurde. Praeguses vaidluses on avaldajatel tekkinud

põhjendatud ja konkreetsed kahtlused puudutatud isiku juhtimise heausksuse ja otstarbekuse suhtes,

mis on märgitud nii üldkoosolekule esitatud kui ka kohtule esitatud avalduses. Avaldajad

kahtlustavad, et juhatus ebaseaduslike tehingutega tekitanud ettevõttele olulist varalist kahju. Olulise

varalise kahju tekkimine ettevõtte aktsionäridel on igal juhul mõjuv põhjus erikontrolli määramiseks.

Maakohus tuvastas erikontrolli määramise aluseks oleva põhjuse, kui jõudis ebaõigele järeldusele, et

avalduses välja toodud asjaoludest võiks erikontrolli läbiviimise aluseks saada puudutatud isiku

tehtud tehingud enda lähikondsele A. Rahamägile kuuluva OÜ-ga VR-Sebastian aastatel 2001-2005.

ÄS § 330 lg 2 näeb ette, et kohus otsustab erikontrolli läbiviimise ainult mõjuval põhjusel. Selline

õigus on kohtule seadusega antud eesmärgil, et võimaldada ka vähemusaktsionäridel oma seaduslikke

õigusi kohtus kaitsta. Kohtuliku kontrolli eesmärk ei ole hinnata, kas erikontrolli läbiviimise taotlus

esitati aktsionäride üldkoosolekule täpselt sellisena nagu kohtule, vaid kohus peab otsustama, kas

ettevõttes tuleb määrata erikontroll või mitte. Kohus peab sõltumatu organina tuvastama erikontrolli

määramiseks mõjuva põhjuse kohtumenetluses eelkõige sisuliselt, mitte formaalselt.

Riigikohus leidis 21. detsembri 2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud otsuse p-s 36, et hagejana

puuduvad vähemusaktsionäridel reeglina võimalused ja vahendid, kontrollimaks kogu aktsiaseltsi

väärtust ja selle alusel arvestatud aktsiate väärtust, ning et seda tuleb arvestada poolte vahel

tõendamiskoormise jagamisel. Kui vähemusaktsionär esitab kohtule väite, mis võimaldab arvata, et

hüvitis ei ole määratud õiglaselt, tuleb põhiaktsionäril tõendada, et hind on määratud õiglaselt.

Avaldajad on seisukohal, et väikeaktsionäride huve ja õigusi tuleb kaitsta sarnaselt viidatud lahendile,

s.o tõendamiskoormise jagamisel, väikeaktsionäride õiguste kaitsel ja huvide arvestamisel. Võttes

arvesse avaldajate esitatud asjaolusid ja puudutatud isiku juhtorgani käitumist, on erikontroll

põhjendatud.

7. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Ta leiab, et ringkonnakohus märkis õigesti, et

erikontrolli taotleval aktsionäril on ÄS § 330 lg-st 2 tulenevalt kohustus esitada erikontrolli

määramise taotluses asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada, kas erikontrolli

määramiseks esineb mõjuv põhjus. Avaldajad esitasid maakohtule mitmeid asjaolusid ja faktiväiteid,

mida puudutatud isik ei tunnista ja kinnitab, et asjaolud on avalduses esitatud ebaõigesti. Seega

tulnuks avaldajatel esitada tõendeid, mis nende väiteid tõendaks. Riigikohtule esitatud faktiväited

kahjulike tehingute ja aktsiaseltsile olulise varalise kahju tekitamise kohta on endiselt paljasõnalised.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning

§ 695 alusel ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

9. Kolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et avaldajate maakohtule esitatud taotlus erineb oluliselt

taotlusest, mida nad esitasid puudutatud isikule.

Avaldajad D. Kangur ja A. Staðkevitð esitasid 6. märtsil 2007 puudutatud isiku juhtkonnale

erikontrolli läbiviimise taotluse, milles nad märkisid muu hulgas järgmist: "Erikontrolli läbiviimist

nõuame aktsionäridena tuginedes ÄS § 330 lg-le 1 ning kirjeldatud nõudmiste ajendiks on

aktsionäridel tekkinud kahtlused, mille kohaselt aktsiaseltsi juhtorganite käitumine ei ole kooskõlas

aktsiaseltsi huvide ning õigusaktidega. Kahtlusi on süvendanud asjaolu, et nii juhatus kui nõukogu

keelduvad korduvalt vastamast aktsionäride aktsiaseltsi majandustegevust, samuti juhtorganite

tegevust ning raamatupidamist puudutavatele küsimustele. Seetõttu oleme seisukohal, et aktsiaseltsis

tuleb läbi viia erikontroll, mille ülesandeks on tuvastada, kas praeguse juhatuse ja nõukogu liikmed

on käitunud vastavuses aktsiaseltsi huvidega ning täitnud seadusest tulenevat hoolsuskohustust.

Erikontrolli läbiviimisel tuleb võtta vaatluse alla aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamidest

väljuvad tehingud, s.h suuremahulised vara võõrandamised, tehingud sugulastega ning seotud

ettevõtetega. Erikontrolli läbiviija esitab aruande erikontrolli tulemuste kohta aktsionäridele ning

olenevalt erikontrolli tulemustest otsustavad aktsionärid seejärel järgnevate sammude üle."

(Kohtutoimiku V kd, tl 78-79.) Maakohtule 2. aprillil 2007 esitatud avalduses on avaldajad muu

hulgas märkinud: "Avaldajatele teadaolevalt on aktsiaseltsi juhatus sõlminud AS Tondi Elektroonika

nimel aktsiaseltsile kahjulikke tehinguid oma lähikondsetele kuuluvate äriühingutega - aastaid

tegutses AS Tondi Elektroonika ruumides aktsiaseltsi juhataja Enu Arbu väimehe Artur Rahamägiga

seotud äriühing VR-Sebastiani OÜ õmblustsehh, milles avaldajatele teadaolevalt töötasid AS Tondi

Elektroonika töötajad (kellele maksis palka AS Tondi Elektroonika). Mainitud äriühingult ei küsitud

renti, küll aga läks õmblustsehhi toodangu realiseerimisest saadud tulu täies ulatuses OÜ-le VR-

Sebastian. Selliste tehingute eesmärgiks on olnud isikliku tulu teenimine ning lähikondsetele

võimaluse andmine teenida tulu AS Tondi Elektroonika arvelt. Sellega seoses on avaldajatel tekkinud

kahtlus, et aktsionäridele on tekitatud suures ulatuses kahju. Ühtlasi on avaldajatel alust arvata, et

juhtorganid maksavad juhatusele ebamõistlikult suurt tasu." (Kohtutoimiku I kd, tl 5.) Maakohtule

8. augustil 2007 esitatud avalduse täienduses on avaldajad muu hulgas palunud kontrollida kahe

kinnistu ning õmblustsehhi varade võõrandamist, mille eest puudutatud isiku juhataja vastuse

kohaselt on saadud kokku 13,599 miljonit krooni (kohtutoimiku I kd, tl 97-99).

Eeltoodust nähtub, et avaldajad on kohtule esitatud avalduses täpsustanud oma varasema taotlust, sh

põhjendusi erikontrolli läbiviimise vajaduse kohta. Nii on nad näiteks selgitanud, mida nad mõtlevad

tehingute all sugulastega ning seotud ettevõtetega. Selline taotluse täpsustamine on lubatav ja

mõislik, sest enne kohtumenetluse algatamist ei pruugi avaldajatele olla piisavalt kättesaadav

erikontrolli taotluse esitamiseks vajalik teave. Muu hulgas võivad aktsionärid saada erikontrolli

läbiviimise taotluse esitamiseks täiendavat ja vajalikku teavet aktsiaseltsi vastusest, milles

keeldutakse erikontrolli läbiviimisest.

10. Kolleegium selgitab, et ÄS § 330 lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse

lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Erikontroll on

eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda

aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti

võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande

kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS §-s 287 ettenähtud teabenõude

esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab

võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks.

Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad

erikontrolli läbiviimise taotlust. Rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning

taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded

on aegunud).

Avaldajad on oma taotlust igakülgselt motiveerinud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kuivõrd

erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamise menetlus on hagita menetlus, siis TsMS § 477 lg 5 teise

lause järgi on kohtul kohustus vajaduse korral nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda

tõendeid omal algatusel.

Juhul kui aktsionärid on esitanud erikontrolli läbiviimise taotluse aktsiaseltsi juhatusele enne

aktsionäride üldkoosolekut, ei pea nad ÄS § 330 lg 1 mõtte kohaselt esitama uut taotlust aktsionäride

üldkoosolekul. Seadus ei kehtesta erikontrolli läbiviimise taotluse kohustuslikku vormi. Aktsionäril ei

ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride

üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi.

11. Maakohtu määrusega on tuvastatud, et puudutatud isik tegi aastatel 2001-2005 A. Rahamägile

kuuluva OÜ-ga VR-Sebastian tehinguid ning et A. Rahamägi oli nimetatud ajavahemikul puudutatud

isiku juhatuse liikme tütre abikaasa. Lisaks märkis maakohus, et õiguslikku tähendust ei oma asjaolu,

et nimetatud abielu hiljem lahutati. Kohtud ei ole põhjendanud, miks need asjaolud ei ole mõjuvad

põhjused rahuldamaks taotlust läbi viia eelnimetatud tehingute osas erikontroll.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus lahendama avaldajate taotluse maakohtule esitatud

ulatuses, kontrollima avaldajate esitatud põhjendusi ning hindama, kas need annavad alust

erikontrolli läbiviimiseks.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu