3-1-1-14-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-14-08

Otsuse kuupäev

30. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi H. T. karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 7430 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. novembri 2007. a otsus väärteoasjas

nr 4-07-3063

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2008

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 7. novembri 2007. a otsus H. T. väärteoasjas LS § 7419 lg 1 ja § 7430 lg 1 järgi ning saata

väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 18. juuni 2007. a otsusega karistati H. T.-t LS § 7419 lg 1 ja § 7430 lg 1 järgi selle eest, et tema,

juhtides mootorsõidukit, ei peatunud abipolitseiniku antud kohustusliku peatumise märguande peale ning juhtis mootorsõidukit

alkoholijoobes. H. T.-t karistati vastavalt rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ja rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o

6000 krooni. LS § 7419 lg 2 alusel võeti talt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

2. H. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist tema

käitumises väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebaja märkis, et juhtides 16. aprillil 2007. a sõiduautot, nägi ta tee ääres

teetööliste vestides inimesi, kes arvatavasti hääletasid. Kuna tema hääletajaid peale ei võta, siis sõitis ta edasi enda venna E. T.

maja juurde. Varsti sõitis venna õuele sõiduauto, kust väljunud kaks inimest tutvustasid endid abipolitseinikena, kuid ei

esitanud mingeid dokumente. Kuna teda süüdistati üksnes mittepeatumises, siis läks H. T. oma venna majja, kus tarvitas

alkoholi. Ta ei teadnud, et ei võinud seda teha, sest joobes juhtimist ei olnud keegi talle süüks pannud. Abipolitseinikud

kutsusid kohale politsei, kes tuvastas tal joobe ja paigutas ta arestimajja. Kaebaja märkis, et autot juhtides oli ta kaine ning

tema süüdistamine peatumismärguande eiramises on ebaõige, sest teda peatanud abipolitseinikel polnud mingeid eraldusmärke

ega valgustatud saua. H. T. leidis, et kohtuväline menetleja on KarS § 64 lg-te 1 ja 3 nõudeid rikkudes jätnud talle liitkaristuse

teatavaks tegemata.

3. Pärnu Maakohtu 24. oktoobri 2007. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja

väärteomenetlus H. T. suhtes lõpetati, sest H. T. teos esinevad KarS § 424 sätestatud kuriteo tunnused. Maakohus märkis, et

kohtuotsus tuleb jõustumisel saata Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu prokuröridele kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks.

Maakohus leidis, et kui kohus, arutades väärteootsuse peale esitatud kaebust, tuvastab väärteoasjas väärteomenetlust

välistavate asjaolude esinemise, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada. VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlust ei alustata

ja alustatud menetlus tuleb lõpetada kui teos on kuriteo tunnused. H. T.-le arvati väärteoprotokolli kohaselt süüks

mootorsõiduki juhtimisel abipolitseiniku kohustusliku peatumismärguande eiramine ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis

ja karistusregistri teatise kohaselt oli ta selle teo toimepanemise ajal isikuks, kes on eelnevalt karistatud mootorsõiduki

juhtimises eest joobeseisundis. Seega esinevad H. T. teos KarS § 424 sätestatud kuriteo tunnused ja väärteomenetlus tuleb

lõpetada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja leiab, et kohus on kogutud tõendite pinnalt

teinud ebaõiged järeldused. Kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused on vastuolulised ja H. T. poolt talle süüksarvatud

väärtegude toimepanemine on seega tõendamata. Kaitsja märgib, et maakohus ei võtnud seisukohta H. T.-le määratud

liitkaristuse rakendamise kohta.

5. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Kassaator pole

kassatsioonis mingil määral käsitlenud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Kuna väärteomenetluse

lõpetamisel sellel alusel tuleb tõendeid uuesti hinnata kriminaalmenetluses, siis puudub vajadus kohtus tuvastatud tõendite

hindamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHAD

6. Kaitsja vaidlustab väärteomenetluse raames tuvastatud fakti, et H. T. sõitis alkoholijoobes, toomata aga seejuures oma

seisukohtade kinnituseks veenvaid põhjendusi. Kassaatori väide maakohtu poolt liitkaristuse osas seisukoha võtmata jätmise

kohta on ainetu, sest liitkaristust pole kohtuväline menetleja H. T. -le määranud ja arvestades KarS § 63 lg-s 3 sätestatut ei

olekski talle liitkaristust määrata saanud.

7. Kriminaalkolleegium märgib aga, et maakohus on jätnud käsitlemata H. T. kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebuses sisaldunud argumendid seoses peatumismärguande eiramisega. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt

peab maakohus väärteoasja arutama täies ulatuses ning kontrollima nii kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

õiguslikke kui faktilisi asjaolusid. Maakohtu poolt nimetatud kohustuse rikkumise tõttu on käesolevas asjas jäänud vastuolus

VTMS § 133 p-ga 4 otsustamata, kas H. T. poolt abipolitseiniku antud peatumismärguande eiramine täidab LS § 7430 lg-s 1

sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisutunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2004. a

otsus asjas nr 3-1-1-49-04, RT III 2004, 17, 207, p 6 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-

1-1-74-07, RT III 2007, 43, 346, p 5). Samuti ei nähtu maakohtu otsuse lõpposast, milliste Väärteomenetluse seadustiku

paragrahvide järgi kvalifitseeritud H. T. tegude osas väärteomenetlus lõpetati. Selline rikkumine tuleb lugeda

väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada ja

saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

8. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu

Maakohtu 7. novembri 2007. a otsuse H. T. väärteoasjas LS § 7419 lg 1 ja § 7430 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale

kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi