3-1-1-7-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-7-08

Otsuse kuupäev

29. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi P.P. süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2007. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-06-12185

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

27. veebruar 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2007. a ja Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2007. a kohtuotsused P.P.

süüditunnistamises KarS § 296 lg 1 järgi.

2. Tunnistada P.P. süüdi KarS § 296 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud karistus muutmata.

3. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 5. juuni 2007. a otsusega tunnistati P.P. süüdi KarS § 296 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 10 kuud

vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23. - 24. märts 2006, s.o 2 päeva.

Lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga

täitmisele pööramata.

2. P.P. tunnistati süüdi selles, et tegutsedes autokooli sõiduõpetajana sai ta 23. märtsil 2006 Eesti Riikliku Autoregistri X büroo

Y osakonna (edaspidi ARK) juures eelneva kokkuleppe alusel J.S-lt 1500 krooni, mis oli mõeldud altkäemaksuks J.S.-i

sõidueksamit vastuvõtvale eksamineerijale. Eelnevalt lubas P.P. J.S-le, et kõik on korraldatud ja raha maksmisel saab J.S.

juhiloa. Saadud rahast võttis P.P. 500 krooni endale vaevatasuks abistamise ja vahendamise eest. Ülejäänud 1000 krooni andis

süüdistatav ARK spetsialistile V.P-le selle eest, et V.P., kasutades enda ametiseisundit, loeks J.S.-i 23. märtsi 2006. a

sõidueksami sooritatuks ning võimaldaks J.S-le juhtimisõigust tõendava dokumendi kohese väljastamise. V.P. ebaseaduslike

toimingute tulemusena kanti J.S.-i koolitustunnistusele B-kategooria juhtimisõiguse olemasolu tõendavad kirjed.

3. Sama otsusega tunnistati V.P. süüdi KarS § 294 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23. - 24. märts 2006, s.o 2 päeva. Lõplikuks

karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmisest V.P. vabastati tingimisi kaheaastase katseajaga

KarS § 74 alusel. Karistusseadustiku § 49 alusel võeti V.P-lt 18 kuuks ära õigus tegeleda mootorsõidukijuhtide õpetamisega ja

eksami vastuvõtmisega.

4. V.P. tunnistati süüdi selles, et tema, olles ARK spetsialist, s.o ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, võttis eksamineerijana

23. märtsil 2006 oma tuttava P.P. vahendusel J.S-lt sõidueksami sooritamise eest 1000 krooni selle eest, et luges J.S.-i eksami

sooritatuks ja lubas välja anda juhtimisõigust kinnitava dokumendi. Saanud raha, jättis ta sõidueksami tulemuse liikluseksami

kaardile märkimata, vaatamata sellele, et tegi mootorsõidukijuhtide koolituskursuste lõpetamise tunnistusele P.P. ja J.S.-i

juuresolekul märke isikule juhtimisõiguse andmisest ja saatis J.S.-i ARK töötaja juurde, kes tegi kursuse lõpetamise

tunnistusele kande "Lubatud juhtida B-kategooria mootorsõidukit kuni 06.04.2006", mis tõendab Liiklusseaduse § 24 lg 6 ja

§ 30 lg 2 juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit esmase juhiloa saamiseni. Kirjeldatud teod olid vastuolus

ARK direktori 13. jaanuari 2005. a käskkirja "Esmase juhiloa väljaandmise kord" p-dega 2.4.17, 2.5.2 ja 2.5.3, samuti

Majandus-ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 "Mootorsõidukijuhi eksmineerimise ja juhtimisõiguse

andmise eeskiri ning juhiloa vormid" (edaspidi Määrus) § 6 lg-ga 6, § 16 lg-ga 1, § 17 lg-ga 1 ja lisa 4 p-ga 3.

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava P.P. kaitsja Vassili Vorobjov ja V.P. kaitsja

Jevgenia Tušinskaja.

5.1 P.P. kaitsja palus tühistada Viru Maakohtu otsuse ja mõista süüdistatav õigeks. Apellatsiooni kohaselt oli kohtuotsus P.P.

suhtes ebaseaduslik, kuna kuriteo toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud. Kohtuotsus sisaldab vaid vastuolulisi järeldusi ja

puuduvad objektiivsetel tõenditel põhinevad seisukohad. J.S.-i nimele vormistatud eksamikaart nr 0600724 ei sisaldanud

eksaminaatori otsust eksami tulemuste kohta ja see oli allkirjastamata. V.P. poolt allkirjastatud tunnistus oli juriidiliselt kehtetu,

mida kinnitas ka ARK 30. septembri 2006. a vastus Viru Ringkonnaprokuratuuri 11. augusti 2006. a päringule ning Tartu

Halduskohtu 24. oktoobri 2006. a otsus. Eelnimetatud asjaolud tõendavad, et P.P. ei tegelenud altkäemaksu vahendamisega.

5.2 V.P. kaitsja palus tühistada Viru Maakohtu otsuse ja mõista süüdistatav õigeks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

6. Viru Ringkonnakohus tühistas 24. oktoobri 2007. a otsusega Viru Maakohtu 5. juuni 2007. a otsuse V.P. süüditunnistamises

KarS § 294 lg 1 ja mõistis ta õigeks tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. P.P. süüditunnistamise osas altkäemaksu

vahendamises KarS § 296 lg 1 järgi jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

6.1 Ringkonnakohus leidis, et süüdistusest ega kohtuotsusest ei nähtu, millisele KarS §-s 294 sätestatud süüteotunnustele

vastavad V.P. teod. Tegemist on kaitseõiguse rikkumisega, mis on algust saanud juba puudulikust süüdistusest. Selline

süüdistuse puudulikkus välistab isiku süüdimõistmise talle etteheidetavas teos. V.P. käitumises puuduvad ka mõne muu

kuriteokoosseisu tunnused, seega tuleb V.P. kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Lisaks märkis ringkonnakohus, et

süüdistuses ei ole näidatud ega põhjendatud V.P-l ametiseisundi olemasolu KarS § 288 lg 1 tähenduses.

6.2 P.P. süüditunnistamise osas leidis apellatsioonikohus, et süüdistatav täitis kuriteo objektiivse koosseisu, kuna altkäemaksu

andjaga oli kokkulepe raha üleandmiseks eksamineerijale ning selle raha ka altkäemaksuandjalt P.P. sai. Kokkuleppe

sõlmimine J.S.-iga, raha vastuvõtmine ja osaline edastamine kinnitab tema otsest tahtlust vahendada altkäemaksu, millega on

täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. Ringkonnakohus jättis seejuures kohtuotsusest välja maakohtu poolt tuvastatuks

loetud asjaolu, et P.P. andis 1000 krooni (kaks 500-kroonist rahatähte) V.P-le, selle tõendamatuse tõttu. Raha leiti ARK

peaspetsialisti kabinetist, mis ei olnud V.P. kasutuses. DNA ekspertiisi kohaselt ei leitud rahatähtedel ka V.P-le viitavaid jälgi.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

7. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni P.P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk, kes taotleb otsuse

tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kassaator taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks, põhjendades seda järgmiselt.

24. oktoobri 2007. a otsusega tühistas Viru Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 5. juuli 2007. a otsuse ning mõistis V.P.

õigeks altkäemaksu võtmises (KarS § 294 lg 1) tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti jättis ringkonnakohus

maakohtu kohtuotsusest välja asjaolu, et P.P. andis 1000 krooni (kaks 500-kroonist rahatähte) V.P-le, selle tõendamatuse tõttu.

Viidatud asjaolud annavad tunnistust sellest, et P.P. ja V.P. vahel puudus kokkulepe altkäemaksu kohta, mis välistab P.P.

vastutuse KarS § 296 lg 1 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita J.S.-i ja P.P. vahelise kokkuleppe olemasolu. Seega,

mõistes V.P. õigeks, ei teinud ringkonnakohus loogilist järeldust P.P. süü osas. Samuti rikkus ringkonnakohus

kriminaalmenetlusõigust, kuna ei analüüsinud apellatsiooni põhjendusi P.P. süüdimõistmise ebaseaduslikkuse kohta.

8. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask on esitanud kassatsioonivastuse, mille kohaselt on Viru

Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas P.P. süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisele ei

kuulu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassatsioonis tõstatatud ja käesoleva kohtuasja lahendamiseks keskne õiguslik küsimus seisneb selles, kas on võimalik

tunnistada P.P. süüdi altkäemaksu vahendamises, kui altkäemaksu võtmise süüdistuses kohtu alla antud isik on mõistetud

õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

10. Altkäemaksu vahendamise kui formaalse kuriteo objektiivse koosseisu moodustab altkäemaksu andja või võtja ülesandel

altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomine, mis väljendub altkäemaksu andmise või võtmise kohta

kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 1995. a otsus kriminaalasjas nr III-1/1-12/95 - RT III 1995, 5, 51).

11. Teole kaasaaitaja kui teost osavõtja karistusõigusliku vastutuse alused on ette nähtud karistusseadustiku üldosas ehk KarS

§ 22 lg-s 3. Osavõtja vastutuse põhjendamisel on kohtupraktikas omaks võetud piiratud aktsessoorsuse põhimõte, mille järgi

osavõtja vastutuseks piisab tahtlikust, õigusvastasest ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhiteost. Seejuures ei pea olema

tuvastatud täideviija isik. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2000. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-00 -

RT III 2000, 24, 261, p-d 6.4 - 6.6 ja 14. aprilli 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-03 - RT III 2003, 14, 133, p-d 14.1 ja

16).

12. Kolleegium märgib, et altkäemaksu vahendamine KarS § 296 tähenduses ei ole teise isiku teole kaasaaitamine

karistusseadustiku üldosa ehk KarS § 22 lg 3 tähenduses. Altkäemaksu vahendamise näol on tegemist iseseisva süüteoga,

millest on omakorda võimalik osa võtta või toime panna selle katse. Seega ei ole siin piiratud aktsessoorsuse teooria

kohaldatav, kuna altkäemaksu vahendamise toime pannud isik vastutab täideviijana ning tema teo karistatavus tuleneb vahetult

karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisust, mitte KarS § 22 lg-st 3.

13. Vaatamata ülaltoodule leiab kolleegium, et altkäemaksu vahendamise koosseisupärase teo olemusest tulenevalt ei ole

võimalik käsitada seda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana. Nimelt on altkäemaksu vahendamise puhul

tegemist nn vajaliku osavõtuga süüteoga.

Vajaliku osavõtuga süüteod on sellised, mille puhul on isiku põhiteo objektiivse koosseis realiseerumiseks vaja ka mingi teise

isiku lisategu. Lisategu võib olla õiguslikult erineva tähendusega, kuid enamikel juhtudel on ka selline lisategu õigusvastase

iseloomuga.

13.1 Kõigepealt on võimalik, et vajaliku osavõtuga süüteo puhul on kõik toimepanijad sama süüteo täideviijateks (KarS § 255

- kuritegelik ühendus). Teisalt võivad vajaliku osavõtuga süüteo põhitegu ja lisategu olla vähemalt osaliselt käsitatavad

erinevate süütegudena (KarS § 181 - alaealise kaasatõmbamine kuriteole, § 268 - ebaseadusliku tegevuse võimaldamine).

13.2 Vajaliku osavõtuga süüteoga on aga tegemist ka juhtudel, mil põhiteo subjekt on mingi karistusõiguslikult kaitstava

õigushüve ründaja või kahjustaja, lisateo subjekti vajalikku osavõttu aga ei ole seadusandja kas pidanud vajalikuks

kriminaliseerida (KarS § 2681 - prostitutsioonile kaasaaitamine) või seda ei saa põhimõtteliselt lugeda etteheidetavaks ja

karistatavaks teoks (KarS § 177 - lapspornograafia).

14. Altkäemaksu vahenduse kui vajaliku osavõtuga süüteo olemus väljendub järgnevas:

14.1 Esiteks eeldab altkäemaksu vahendamise objektiivne koosseis obligatoorselt kas altkäemaksu andja ja/või võtja esialgset

initsiatiivi (näiteks ettepanekut vahendajale sõlmida teise poolega - vastavalt kas altkäemaksu andjaga või altkäemaksu võtjaga

kokkulepe altkäemaksu andmiseks või võtmiseks). Kui altkäemaksu andmise ja/või võtmise initsiatiiv lähtus kolmandalt

isikult, siis ei saa seda kolmandat isikut käsitada mitte altkäemaksu vahendajana, vaid tema puhul võib tõusetuda küsimus

altkäemaksu andmisele ja/või võtmisele kihutamisest.

14.2. Kolleegiumi arvates on võimalik altkäemaksu vahendamise katsest rääkida alles siis, kui ka vähemalt üks kahest lisateost

- kas altkäemaksu andmine või võtmine on jõudnud katsestaadiumi.

14.3 Altkäemaksu vahendaja enese koosseisupärane tegu võib kooskõlas eelnevalt p-s 10 märgituga seisneda kas altkäemaksu

andja ja võtja vaheliste läbirääkimiste pidamises või altkäemaksu eseme altkäemaksu andjalt altkäemaksu võtjani liikumise

korraldamises. Seejuures on altkäemaksu vahendamine lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku

tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks. Kui

altkäemaksu vahendaja ülesanne seisnes altkäemaksu eseme üleandmises, on tegu lõpule viidud vara või muu soodustuse

üleandmisega ametiisikule.

15. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et P.P. oleks J.S. nimel pidanud V.P-ga mingeid läbirääkimisi altkäemaksu

võtmiseks. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et altkäemaksu ese (raha) ei jõudnud V.P. kätte. Seega leiab kolleegium, et P.P-le

ei saa süüks arvata lõpuleviidud altkäemaksu vahendamist ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu.

16. Järgnevalt tuleb kaaluda, kas kohtute poolt tuvastatu pinnalt on alust rääkida altkäemaksu vahendamise katsest KarS § 296

lg 1 - § 25 lg 2 tähenduses. Kolleegiumi arvates tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Ringkonnakohus on kriminaalasjas

kogutud tõendite alusel lugenud tuvastatuks, et P.P. alustas vahetult teo toimepanemist vastavalt oma teoplaanile, sõlmides J.S.

kui altkäemaksu andjaga kokkuleppe raha edasiandmise kohta ja võttes talt selleks raha vastu. Kohtuotsuste kohaselt võttis P.P.

saadud rahast endale 500 krooni, kaks ülejäänud 500-kroonist märgistatud rahatähte leiti ARK-i hoonest peaspetsialisti

kabineti lauasahtlist. P.P. tegutses otsese tahtlusega altkäemaksu vahendamiseks, s.o 1000 krooni V.P-le edasiandmise

korraldamiseks. Sellega pani P.P. toime altkäemaksu vahendamise katse, mida tuleb kvalifitseerida KarS § 296 lg 1 - § 25 lg 2

alusel. Samas ei pea kolleegium vajalikuks vähendada P.P-le mõistetud karistust.

17. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 5. juuni

2007.a ja Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2007. a kohtuotsuse P.P. süüditunnistamises altkäemaksu vahendamises KarS

§ 296 lg 1 järgi ja tunnistab ta süüdi altkäemaksu vahendamise katses KarS § 296 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Muus osas jätab

kolleegium Viru Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe