3-3-1-10-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-10-08

Otsuse kuupäev

21. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tõnu Lutuse kaebus Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna

pensionikomisjoni 5. veebruari 2007. a otsuse nr 165

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-07-921

Menetluse alus Riigikohtus

Tõnu Lutuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tõnu Lutuse kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 24. septembri 2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri

2007. a otsused haldusasjas nr 3-07-921 ning saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõnu Lutus esitas 22. detsembril 2006 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi

osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Avaldaja arvates tulenes tema

õigus seda pensioni saada asjaolust, et ta oli töötanud nõutava pikkusega perioodi vältel

vulkaniseerijana, mis on Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" märgitud koodi 11495 all.

Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon) 5. mai

2007. a otsusega nr 165 keelduti avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest

põhjusel, et pole tõendatud tema 12 aasta ja 6 kuu pikkune täistööajaga töötamine vulkaniseerijana.

T. Lutusel on tööraamatu kannete alusel tõendatud pensioniõiguslikku staaži 27 aastat, 3 kuud ja 11

päeva ning sellest vulkaniseerijana 8 aastat, 11 kuud ja 7 päeva. T. Lutus soovis, et tema

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka arvataks ka töötamine vulkaniseerijana

füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) aastatel 1999 kuni 2006. Maksu- ja Tolliameti andmetest

nähtuvalt on T. Lutus registreeritud FIE-na perioodil 2. jaanuar 1997 kuni 17. detsember 2006 ning

aastatel 1999 kuni 2006 on ta maksnud FIE-na sotsiaalmaksu. Pensioni taotlemisel esitas T. Lutus ka

tõendid toormaterjali hankimise ja valmistoodangu turustamise kohta ning omakäelise seletuse

vulkaniseerijana töötamise kohta. Esitatud tõenditest järeldub Pensionikomisjoni hinnangul küll

T. Lutuse töötamine vulkaniseerijana, kuid mitte töötamine täistööajaga, mis võimaldaks arvata

kõnealust perioodi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

2. Kaebuses halduskohtule taotles T. Lutus Pensionikomisjoni otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et ta

on aastatel 1999-2006 töötanud vulkaniseerijana täistööajaga ning maksnud selle aja eest ka

sotsiaalmaksu. FIE tööaja arvestamine pole reguleeritud ning Pensionikomisjon ei saa ilma

asjakohaste tõenditeta väita, et kaebaja töötas osalise tööajaga, ning kui tõendamine pole võimalik,

tuleb kahtlused tõlgendada kaebaja kasuks. Kaebaja leiab, et tema töötamine täistööajaga on

tõendatud pensionikindlustuse registri andmetega ning aastakoefitsientidest nähtuvalt on ta

kõnealusel perioodil vähemalt viiel aastal töötanud vähemalt miinimumpalga ulatuses.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 24. septembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-921 kaebuse,

tühistas Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ning kohustas Tartu Pensioniametit T. Lutuse avaldust

uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis Tartu Pensioniametilt kaebaja kasuks välja ka menetluskulud.

Kohus rõhutas, et kaebaja oli aastatel 1999-2006 registreeritud FIE-na ning vaidlust pole, et ta

tegutses soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust andval ametikohal.

Kooskõlas pensionistaaži arvestamise korra § 4 punktiga 3 võetakse FIE ettevõtlustulult makstava

sotsiaalmaksu puhul isikustatud sotsiaalmaksuna arvesse pensionikindlustatud isiku poolt makstud

sotsiaalmaks. Korra § 7 lg 1 alusel arvestatakse pensionikindlustatule üks aasta

pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu on makstud vähemalt kuupalga alammäära

aastasummalt. FIE-l on õigus korraldada oma tööaega iseseisvalt ja tal pole kohustust oma tööaja

arvestust pidada. Üksinda töötaval ettevõtjal pole oma töötamist töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) §-s 4

sätestatud tööaja üldise riikliku normi ulatuses võimalik tõendada tunnistajate ütlustega. Kohtus

vande all antud seletuse kohaselt töötas kaebaja vähemalt täistööpäeva (8 tundi) ulatuses ning

sõltuvalt tellimustest ka rohkem, sh nädalavahetustel. Tooraine hankimise ja toodangu turustamise

peale kulutas ta vähe aega.

Lähtudes kaebaja poolt pensioniametile esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja kaebaja kohtus

vande all antud seletusest, asus kohus seisukohale, et kaebaja töötas aastatel 1999-2006

vulkaniseerijana täistööpäeva ulatuses ning aastad, mil ta on maksnud sotsiaalmaksu vähemalt

kuupalga alammäära aastasummalt (2000, 2001, 2003 ja 2005), tuleb arvestada soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andva staaži hulka.

4. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsusega T. Lutuse kaebuse rahuldamata jätmist. Apellandi arvates vajab

lahendamist küsimus, kas T. Lutuse töötamist vulkaniseerijana aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 saab

lugeda töötamiseks täistööajaga, kuigi ta on neil aastatel maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga

alammäära aastasummalt. See ei pruugi veel tähendada vulkaniseerimistöid viiel päeval nädalas

kaheksa tunni vältel päevas. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud pidama tööaja

arvestust, ei saa ta Pensioniameti arvates olla ka soodustingimustel vanaduspensionite seaduse

subjekt ja talle ei saa seda pensioni määrata. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega

nr 206 kehtestatud loetelud on ette nähtud tööandja ja töötaja vahelises suhtes loodud ametikohtade

jaoks ega kohaldu FIE suhtes.

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. detsembri 2007. a otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis T. Lutuse kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi pole kahtlust

selles, et kaebaja töötas vulkaniseerijana, pole tõendatud, et ta tegi seda vaidlusalusel perioodil

täistööpäeva ulatuses. Esitatud tõenditest ei nähtu, millised olid valmistoodangu kogused, et selle

järgi võiks otsustada, kui kaua kulus kaebajal sellise toodangu valmistamiseks. Asjas Pensioniametile

ja kohtutele esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik otsustada, kas kaebaja töötas täis- või osalise

tööajaga. Samas ei nõustunud ringkonnakohus vastustaja väitega, et soodustingimustel

vanaduspensionide seadus ja selle alusel kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust

andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud ei olegi FIE suhtes kohaldatavad.

Ringkonnakohus leidis, et ka FIE-l on õigus soodustingimustel vanaduspensioni saada, kui on

piisavalt tõendatud nõutava pikkusega staaž töökohal, mis annab õiguse selle pensioni saamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. T. Lutus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jõusse jätta halduskohtu

otsus ning mõista vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud. Kassaator leiab:

1) talle kui FIE-le soodustingimustel vanaduspensioni määramisel tuleb arvesse võtta, et aastatel

2000, 2001, 2003 ja 2005 on ta maksnud sotsiaalmaksu ulatuses, mis tagab talle iga aasta kohta ühe

aasta pensionikindlustusstaaži. Arvesse tuleb võtta, et palga alammäära on riik kehtestanud isikute

jaoks, kes töötavad täistööajaga;

2) Pensioniamet on paljasõnaliselt leidnud, et pole tõendatud T. Lutuse töötamine FIE-na aastatel

2000, 2001, 2003 ja 2005 täistööajaga. T. Lutus on kohtus vande all kinnitanud, et töötas füüsilisest

isikust ettevõtjana vulkaniseerijana vähemalt 8 tundi päevas ja vähemalt 40 tundi nädalas, sealhulgas

sageli puhkepäevadel. Seejuures kulus muule tegevusele (tooraine hankimine, toodangu turustamine

jms) vähe aega, selleks kasutati teiste isikute või postiasutuste teenuseid;

3) vastustaja pole kahtluse alla seadnud kaebaja vande all antud seletust ning ringkonnakohtul puudus

võimalus seda hinnata halduskohtust erinevalt;

4) FIE ja töölepingu alusel töötava isiku erinev kohtlemine pensioni määramisel rikub võrdse

kohtlemise põhimõtet.

7. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet palub kirjalikus vastuses jätta ringkonnakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastuses leitakse, et esitatud dokumentaalsed tõendid

pole piisavad, et nende põhjal järeldada T. Lutuse täistööajaga töötamist vulkaniseerijana

vaidlusalustel aastatel. Kohtutele pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid vulkaniseerijana töötamist

täistööajaga. Ainuüksi sotsiaalmaksu maksmine kuupalga alammäära ulatuses ei tõenda täistööajaga

töötamist kohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Õige on, et

vastustaja pole eraldi kahtluse alla seadnud kaebaja vande all antud seletust, kuid peab sellele

tuginemist ebapiisavaks. Vastustaja peab jätkuvalt vajalikuks lahendada kohtupraktikas küsimus, kas

FIE töötamine Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nimetatud töökohal võetakse arvesse

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži arvutamisel.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel

vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega

töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja

kuus kuud on töötatud nendel töödel.

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni

õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX

"Ühiskutsed" koodi 11495 all on märgitud "vulkaniseerija".

SVPS § 1 punktis 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

9. SVPS §-st 1 tulenevalt peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud nii

üldise tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Lutusel on SVPS § 1 p-s 2

nimetatud 25-aastane üldine tööstaaž.

RPKS § 28 lg 2 p 14 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka töötamise aeg füüsilisest

isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. Asjas on tuvastatud, et 1999.-2006. a FIE-na tegutsedes

on T. Lutus maksnud sotsiaalmaksu. Vaieldamatult on tööraamatu kannetega tõendatud T. Lutuse

töötamine vulkaniseerijana täistööajaga 8 aasta, 11 kuu ja 7 päev jooksul. Vaidlust pole selle üle, et ka

FIE-na tegutses T. Lutus aastatel 1999-2006 vulkaniseerijana, kuid pooled on erineval seisukohal

selles, kas SVPS § 1 punktis 2 nimetatud 12 aasta ja 6 kuu pikkuse perioodi hulka saab arvata ka

ajavahemiku, mil isik töötas soodustingimustel pensioni õigust andval kutsealal (vulkaniseerijana)

füüsilisest isikust ettevõtjana.

10. Vastustaja on järjekindlalt seisukohal, et soodustingimustel vanaduspensionite seadus ja selle

alusel kehtestatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade

ja ametikohtade loetelud on mõeldud kohaldamiseks vaid töötaja ja tööandja vahelistes suhetes

loodud ametikohtade puhul ega kehti FIE-de suhtes, mistõttu ei saa FIE-na töötanud isikule

soodustingimustel vanaduspensioni üldse määrata.

Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et ka FIE-le pensioni määramine on

soodustingimustel vanaduspensionite seaduse alusel põhimõtteliselt võimalik.

SVPS §-st 1 tulenevalt on selle seaduse alusel õigus pensioni saada "isikul, kes on töötanud [---]

tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel".

See seadus on vastu võetud 14. mail 1992, st ajal, mil Eesti õiguskorras ei kasutatud terminit

"füüsilisest isikust ettevõtja". Samas tunnustati Eesti õiguskorras ka enne äriseadustiku jõustumist

füüsilise isiku võimalust tegutseda ettevõtjana oma nimel ja oma varaga vastutades. Näiteks

1. jaanuarist 1991 jõustunud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksuseadus, sätestades sotsiaalmaksukohustust,

kasutas mõisteid "individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud". Seega ei

saa füüsilisest isikust ettevõtja või üksikettevõtja seaduse tekstis nimetamata jätmist tõlgendada

seadusandja valikuna. Samas ei määratle soodustingimustel vanaduspensionite seadus ka, et isikud,

kes selle seaduse alusel pensioni saada võivad, oleksid üksnes töötajad töölepingu seaduse mõttes.

Isikute ringi, kelle suhtes soodustingimustel vanaduspensionite seadus kohaldub, ei ole määratletud

ka seaduse hilisema muutmise käigus, kuid sellestki pole võimalik järeldada, et seadusandja oleks

soovinud välistada füüsilisest isikust ettevõtjad soodustingimustel vanaduspensioni saavate isikute

hulgast.

11. Kolleegium leiab, et kehtiv õigus ei reguleeri selgelt ja ammendavalt FIE võimalust

soodustingimustel vanaduspensioni saada. Kuna kehtivas pensioniõiguses puudub nii keelunorm, mis

välistaks FIE-le soodustingimustel vanaduspensioni maksmise, kui ka selge regulatsioon, mis selle

õiguse sätestaks, tuleb pensioni saamise õiguse väljaselgitamisel lähtuda selle pensioni eesmärgist.

Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest

pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud

perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Kuna

soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude

tervist kahjustavate faktoritega, ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud

samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus.

12. SVPS § 1 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

Osalise tööaja mõiste avatakse töö- ja puhkeaja seaduses (TPS), mis selle seaduse § 1 lg 1 järgi

kohaldub vaid töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (töötajate) suhtes. TPS § 6

kohaselt on osaline tööaeg tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida

rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kehtiv õigus ei defineeri täistööaja mõistet, kuid TPS

§ 4 lg 1 sätestab, et töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.

Kehtiv õigus ei reguleeri FIE töö- ja puhkeaega, ei kohusta teda pidama tööaja arvestust ega

dokumenteerima töötatud perioode kuupäevaliselt või kellaajaliselt. Seega ei saa SVPS §-s 1

soodustingimustel vanaduspensioni saamise eeldusena sätestatud täistööaja nõuet FIE puhul

kohaldada samamoodi nagu töölepingu alusel töötava isiku puhul. Samas ei ole aga

soodustingimustel vanaduspensioni ülalnimetatud eesmärgiga kooskõlas jätta see pension määramata

FIE-le, kelle puhul on piiavalt tõendatud täistööajaga (riikliku tööajanormiga) võrdse perioodi vältel

töötamine tervist kahjustavates tingimustes.

Täistööaja nõude täidetuse puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et TPS § 5 lg 1 p 4 näeb ette lühendatud

tööaja töötajatele, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Vastavate

ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kestus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri

2001. a määrusega nr 405.

13. Kuna seadusandja pole eraldi sätestanud FIE võimalust soodustingimustel vanaduspensionit saada

ega määratlenud täpsemalt sellise õiguse realiseerimise tingimusi, sõltub konkreetse ettevõtja puhul

tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku

soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes eelpool märgitud

ulatuses on tõendatud. Seejuures ei tohiks FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes

seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks

otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate

mõjuritega. Samas ei tohiks FIE sattuda ka töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema

tööaega ei reguleerita ega kontrollita.

14. Praeguses vaidluses on kaebaja esitanud FIE-na vulkaniseerijana töötamise kohta aastatel 1999

kuni 2006 dokumendid toormaterjali ostu kohta, kaubandusasutuste tõendid valmistoodangu

vastuvõtmise kohta ning omakäelise seletuse töötamise kohta vulkaniseerijana. Lisaks andis ta

halduskohtus vande all seletuse, milles kirjeldas oma tegevust ja selle ulatust. Halduskohus pidas

esitatud tõendeid piisavaks, et arvata FIE-na tegutsetud periood soodusstaaži hulka ning rahuldas

kaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul polnud täistööajaga tervist kahjustavates tingimustes töötamine

piisavalt tõendatud. Kolleegium leiab, et jõudes kogutud tõendite pinnalt halduskohtust erinevale

järeldusele, oleks ringkonnakohus pidanud saatma asja halduskohtule uueks arutamiseks, mis

võimaldanuks asja lahendamiseks täiendavalt esitada ja hinnata tõendeid.

15. Kolleegium märgib, et töötaja ja FIE võimalused tõendada soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates tingimustes on erinevad. Seejuures

võivad tõendid iga üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt olla väga erinevad. Kolleegium peab vajalikuks

märkida, et FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada ekspertiisi või

asjatundjate arvamusi, et näiteks tooraine ja toodangu mahu ning tehnoloogia pinnalt tuvastada

tootmiseks kulunud aeg. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid andmeid (näiteks

ettevõtja tulu ja käibe kohta).

16. Kassaator on seisukohal, et minimaalses ulatuses sotsiaalmaksukohustust täitev FIE ei tohiks

pensionikindlustusstaaži arvestamise seisukohalt olla halvemas olukorras kui alampalka saav töötaja

ja seda ka soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.

Kolleegium leiab, et arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki

(kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse

sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist

soodustingimustel pensionistaaži hulka. Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi

arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel.

17. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ning saata asi uueks

arutamiseks halduskohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutel välja selgitada, kas on täidetud

T. Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikud kõik eeldused, st koguda

täiendavaid tõendeid ja tuvastada, kas FIE-na tegutsemise perioodil on ta töötanud selle pensioni

saamiseks soodustust andvates tingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann