3-1-1-12-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-12-08

Otsuse kuupäev

18. aprill 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

OÜ P. väärteoasi metsaseaduse § 70 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. oktoobri 2007. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-3895

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ P. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2008. a

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2007. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-3895.

2. Lõpetada OÜ P. väärteoasjas metsaseaduse § 70 lg 2 järgi menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon karistas 18. juuli 2007. a otsusega OÜ-d P. metsaseaduse (edaspidi MS) § 70 lg 2 järgi

rahatrahviga 15 000 krooni.

Otsuse kohaselt kasutas ajavahemikus 2006. a jaanuarist kuni 2007. a veebruarini Ida-Virumaal X vallas Jaama külas A.

maaüksusel metsa raiunud OÜ P. maaüksusele pääsemiseks teerada, mis läbis riigireservmaad nr AT031126181 ja Koera

maaüksust. Teerajal sõitmise tulemusel tekkisid riigireservmaal sügavad veega täitunud roopad. Samuti vigastati teeraja

kõrval kasvavaid puid ja nende juuri ning ohustati ökosüsteemi, metsamulda ja veerežiimi.

Teeraja kasutamiseks puudus OÜ-l riigimetsa majandaja - RMK Iisaku metskonna - ja Koera maaüksuse omaniku luba.

Karistusotsuses loeti tuvastatuks, et metsamaterjali väljaveoks kasutati Koera maaüksusel ilma omaniku loata lisaks

läbimatuks muutunud teerajale ka teeraja kõrval paiknevat metsaalust ala.

Kirjeldatud tegudega rikkus OÜ P. karistusotsuse kohaselt MS § 35 lg 1 p 1 ning metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1 p 1 ja

§ 13 lg 1 p 3.

2. Karistusotsuse peale esitas Viru Maakohtule OÜ P. nimel kaebuse juhatuse liige Matti Niinep, kes taotles otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei ole OÜ P. kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud tegu toime pannud. OÜ P. raius A. maaüksusel

metsa 2006. a novembris, kuid raie peatati ebasoodsa ilma tõttu. Raiutud metsamaterjali väljaveoteenust osutas OÜ T, kes

alustas metsa väljavedu külmade saabudes 2007. a veebruaris. Riigireservmaad ja Koera maaüksust läbiv rada oli aga

teadmata isiku poolt lõhutud raietööde ja väljaveo vahelisel ajal.

3. Viru Maakohus jättis 26. oktoobri 2007. a otsusega keskkonnainspektsiooni otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus luges tõendatuks, et OÜ-l P., kellel oli metsaomaniku luba Koera maaüksuse metsateel sõitmiseks, laskis 2007. a

veebruaris ja märtsis metsa välja vedavatel traktoritel Koera maaüksusel sõita ka metsatee kõrvalalal. Kirjeldatud tegevusega

kahjustati Koera maaüksusel puid ja pinnast ning rikuti MS § 35 lg 1 p 1, mille kohaselt võib tähistamata erametsas viibida

metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, metsa püsivaid jälgi jätmata ja metsaomaniku nõudeid järgides.

Kohtu hinnangul pani juriidiline isik teod toime tahtlikult. Seda tõendab metsaomaniku nõudel tee korda tegemata jätmine

osaühingu juhatuse liikme J. A. poolt.

4. Maakohtu otsuse peale on kassatsiooni esitanud OÜ P. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või § 30 alusel.

4.1 Kaebuses leitakse, et kohus ei ole põhjendanud karistuse muutmata jätmist, kuigi kohtuotsuses kirjeldatud tegu on

oluliselt kitsam kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatust. Lisaks ei kattu kohtuotsuses märgitud teo toimepanemise aeg

(2007. a veebruar ja märts) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajaga (2006. a jaanuarist kuni 2007. a veebruarini).

4.2 Ebaõige on kohtu seisukoht, et kirjeldatud teoga on rikutud MS § 35 lg 1 p 1. Kõnealuses sättes on kirjas: "(1) Avalik-

õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib: 1) viibida ja korjata marju, seeni ja

pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult

kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid

jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides". OÜ-le P. ei saa süüks arvata ühtegi loetelus

märgitud tegevust.

4.3 Kassaator ei nõustu kohtu seisukohaga, et tee korda tegemisest keeldumine tõendab tahtluse olemasolu. Kuna kohus ei

ole tuvastanud OÜ P. süüd tee läbimatuks muutmisel, pole osaühingul tee korda tegemise kohustust.

4.4 Sõidurada tee kõrvale ei rajanud mitte OÜ P. ega ka mitte tema tellimusel OÜ T. See rada oli olemas enne, kui OÜ T.

alustas OÜ P. tellimusel metsa väljavedu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kassatsioonis on esitatud väide, et sõidurada tee kõrvale ei rajanud OÜ P. ega ka OÜ T, kes tema tellimusel metsast puitu

välja vedas. Tegemist on faktiküsimusega ning Riigikohtul kassatsioonikohtuna ei ole võimalik asuda tuvastama seda, kes

metsast puitu välja vedas. Küll peab kassatsioonikohus hindama seda, kas maakohus on otsuses selles osas seisukoha võtnud

ja kas seisukoha aluseks olev tõendite hindamine on toimunud nõuetekohaselt.

Väärteoasja materjalidest ilmneb, et OÜ P. esindajad on nii kohtuvälises menetluses (vastulause väärteoprotokollile, toim.l.

79) kui maakohtus (istungiprotokoll, toim.l. 103) selgitanud, et metsa vedas OÜ P. tellimusel välja OÜ T. Kohtuotsuse

põhjendustes selle väite osas seisukohta võetud ei ole. Kui kohus leidis, et puitu ei vedanud välja OÜ T, oleks tulnud seda

põhjendada. Kui aga kohus leidis, et hoolimata asjaolust, et väljaveoga tegeles OÜ T., vastutab teo eest OÜ P., oleks pidanud

kohus selgitama, miks on tegu omistatav just viimasele. Kohtuotsusest ei ilmne, miks kohus leiab, et väärteo pani toime just

menetlusalune isik. Seega on kohus jätnud täielikult põhjendamata ühe KarS § 2 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks

oleva asjaolu esinemise. Kriminaalkolleegium leiab, et olukorda, kus mingit isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu ei ole

otsuse põhjendustes üldse puudutatud, tuleb lugeda väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7

tähenduses.

Kuigi seda viga oleks võimalik maakohtul parandada, leiab kriminaalkolleegium, et väärteoasja maakohtule uueks

arutamiseks saatmine ei ole põhjendatud, kuna esineb teinegi teo menetlusalusele isikule omistamisega seotud probleem,

millele kassatsioonis viidatud ei ole. Nimelt on Riigikohus korduvalt osundanud, et KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Et nii kohus kui kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel

seotud väärteoprotokolli piiridega, peab see, millise juhtivtöötaja või organi tegu juriidilisele isikule omistatakse, kajastuma

väärteoprotokollis. Vastasel juhul ei ole võimalik kõiki vastutuse eeldusi tuvastada ning väärteomenetlus tuleb lõpetada

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna käesolevas asjas ei ilmne väärteoprotokollist, kohtuvälise menetleja otsusest ega maakohtu

otsusest, millise organi või juhtivtöötaja tegu juriidilisele isikule omistatakse ja milles see tegu seisnes, tuleb väärteomenetlus

lõpetada.

6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 4 ja § 175 p-dele 1 ja 2, tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu

26. oktoobri 2007. a kohtuotsuse OÜ P. väärteoasjas metsaseaduse § 70 lg 2 järgi ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg