3-2-2-1-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-08

Määruse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus hagi Olga Reineri vastu

17 817 krooni 77 sendi nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. detsembri 2006. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2-06-13209

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Reineri teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Olga Reiner (isikukood xxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Sulev Raudsepp

Vastustaja Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus, (registrikood

xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2006. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-06-13209 ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada O. Reinerile teistmisavalduselt 28. detsembril 2007. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus esitas 24. mail 2006. a hagi Olga Reineri vastu põhivõla

17 817 krooni 77 sendi, riigilõivu 1250 krooni, kinnistusosakonna tõendi 40 krooni ning

õigusabikulude 224 krooni 20 sendi nõudes.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus kostjale hagimaterjale ja vastuse nõuet edastada ei õnnestunud.

Rahvastikuregistris andmeid kostja elukoha kohta ei olnud. Ida Politseiprefektuuril ei olnud andmeid

kostja asukoha kohta. Hageja esitas 25. septembril 2006. a kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide

avalikuks kättetoimetamiseks. 30. oktoobri 2006. a kohtumäärusega toimetati kostjale hagimaterjalid

kätte avalikult. Avalikult kättetoimetamise väljavõtted on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 31. oktoobril 2006. a ja 7. novembril 2006. a. TsMS § 317 lg 5 järgi loetakse dokument

avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

teistkordse ilmumise päevast. Seega on hagimaterjalid kostjale kättetoimetatud 18. detsembril

2006. a. Kohtu määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

2. Viru Maakohus rahuldas 22. detsembril 2006. a hagi põhivõlgnevuse suhtes TsMS § 407 lg-te 1 ja

3 alusel tagaseljaotsusega.

Maakohus rahuldas hagi TsMS § 142 lg 2, § 407 lg-te 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1 ja

§ 468 lg 1 p 2 alusel ka menetluskulude osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas 28. detsembril 2007. a maakohtu otsuse peale Riigikohtule teistmisavalduse, milles

palus tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Avaldaja sai 30. oktoobril 2007. a teada, et temalt on Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud

põhinõue 17 817 krooni 77 senti ja kohtukulud 1714 krooni 20 senti.

Viru Maakohus ei ole avaldajat kohtusse kutsunud ning ei ole talle hagimaterjale kätte toimetanud.

Harju Maakohus menetles samal ajal tsiviilasja nr 2-05-1650, milles kostjal oli esindaja ja kohtule oli

teada kostja elukoht. Vastustaja elukoht oli teada ka politseile, kuna ta oli teinud 2005. a avalduse

kriminaalmenetluse algatamiseks, kus oli märgitud ka tema elukoht.

TsMS § 317 lg 2 kohaselt võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt

menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht

teadmata, või muid tõendeid sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja

valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise

vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus

oleks TsMS § 317 lg-s 2 sätestatud nõudeid täitnud. Politseile ja Harju Maakohtule oli kostja elukoht

teada.

Vastustaja ei ole teistmisavaldusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel

rahuldada. Viru Maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

5. Teistmisavalduse kohaselt oli kostjal samal ajal, kui Viru Maakohus tegi kostja suhtes

tagaseljaotsuse, menetlus Harju Maakohtus. Selles menetluses oli kostjal esindaja ning seetõttu oli

Harju Maakohtule ka teada kostja elukoht. Kolleegium on enne 1. jaanuari 2006. kehtinud

TsMS alusel tehtud 3. juuni 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, 16. oktoobri 2006. a otsuses

asjas nr 3-2-2-3-06 ja 12. detsembri 2006. a otsuses asjas nr 3-2-2-5-06 selgelt väljendanud

seisukohta tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta. Kohtusse

kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab

põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega

kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele.

Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kohtustatistika ja kohtulahendite andmekogu (KOLA) on

kastutusel alates 2001. aastast. Alates 1. jaanuarist 2006. a läksid kohtud üle uue infosüsteemi

(kohtute infosüsteem - KIS) kasutamisele. Nimetatud infosüsteemi kohtuasjade ja menetluse

otsinguvormi abil on kohtutel võimalik saada teavet nii kohtuasjade kui tervikute kui ka üksikute

menetlusstaadiumide ja menetluses osalejate kohta.

Kohtud sisestavad KIS-i kõik saabunud kohtuasjad ning kajastavad KIS-is nende menetluskäiku kuni

lahendi jõustumiseni. Andmekogu üheks eesmärgiks on teha info iga menetluse kohta kohtusiseselt

kergesti leitavaks ja varustada kohtuid kohtu töö juhtimiseks vajaliku statistilise infoga.

Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda

füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04). Riigikohus on 26. novembri

2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 leidnud, et hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada

kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, ja rõhutanud, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte

anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. See põhimõte kehtib

ka alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS-i järgi kohtudokumentide kättetoimetamisel.

Kohtuinfosüsteem on kättesaadav kõikides kohtutes. Kolleegium on seisukohal, et jättes kasutamata

kostja isikuandmete kontrollimise võimaluse kohtuinfosüsteemist, ei teinud maakohus kõike

vajalikku, et kostja elukohta kindlaks teha. TsMS § 317 lõike 2 kohaselt tuleb kohtul ka ise vajaduse

korral järelepärimisi teha saaja aadressi väljaselgitamiseks. Hagejal eelduslikult puudus juurdepääs

kohtuinfosüsteemi.

Asjaoludest nähtuvalt avaldati Ametlikes Teadaannetes hagiavaldus, millele kostja määratud tähtajaks

ei vastanud ja maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Jõustunud otsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2

alusel teistmise korras uuesti läbi vaadata ja tühistada, sest menetlusosalisele ei olnud menetluses

seaduse kohaselt hagiavaldust kätte toimetatud. Kuna tagaseljaotsus avaldati väljaandes Ametlikud

Teadaanded ebaõigesti, siis ei hakanud teistmisavalduse esitamise tähtaeg TsMS § 704 lg 1 järgi

kulgema mitte tagaseljaotsuse avaldamisest, vaid sellest ajast, millal kostja sai teada tagaseljaotsusest

(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-2-5-06, p 8).

6. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 30. oktoobri 2006. a määruse alusel Ametlikes Teadaannetes

avaldatud kohtuteade ei olnud koostatud piisava põhjalikkusega.

TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes

Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 4 järgi peab väljavõttes olema märgitud asja arutav kohus,

pooled ja menetluse ese, kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus ja hagi kättetoimetamise

korral hagile vastamise ettepanek, ettepaneku sisu ja ettenähtud selgitus. Kolleegium on

seisukohal, et menetluse esemena tuleb avaldatavas teates märkida hageja nõue ja õigussuhe,

millest nõue tuleneb. TsMS § 407 lõike 1 eesmärk on tagada poolele, kellele ei ole muul viisil

õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu

esitatud nõue ja kui suur see on.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu