3-2-1-9-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-9-08

Määruse kuupäev

Tartu, 19. märts 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS-i Epikart (pankrotis) hagi Meelis Mölderi vastu

644 753 krooni 40 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-03-87

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Mölderi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Epikart (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Karmo Kalk

Kostja Meelis Mölder (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Brigitta Mõttusele 27. detsembril 2007. a Meelis Mölderi määruskaebuselt tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Epikart (pankrotis) esitas Harju Maakohtule hagi Meelis Mölderi vastu, paludes kostjalt kui

hageja endiselt juhatuse liikmelt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 644 753 krooni 40 senti.

2. Harju Maakohus andis 19. aprilli 2007. a määrusega kostjale riigi õigusabi, kohustusega hüvitada

see kahe aasta jooksul. Osamakse suurus ei võinud ületada 1400 krooni kuus. Määruse põhjenduste

kohaselt ei suutnud kostja oma majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest, kuid tema majanduslikku seisundit arvestades tuli tal menetlusabi tasu

ja riigi menetlusabi kulud hüvitada osamaksetena.

3. Harju Maakohus rahuldas 27. septembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 644 753 krooni 40 senti.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada,

ja taotles ühtlasi menetlusabi korras vabastada teda 27 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest

apellatsioonkaebuse esitamisel. Taotluse kohaselt on kostja netopalk 6270 krooni. Muud vara ega

sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps, kuid temaga koos elavaid

perekonnaliikmeid tal ei ole. Kostjale riigi menetlusabi korras määratud esindaja jätkab talle

menetlusabi osutamist apellatsiooniastmes.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2007. a määrusega kostja taotluse menetlusabi

saamiseks (riigilõivu tasumisest vabastamiseks) rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebuse käiguta,

kohustades kostjat maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitama tasumist tõendava dokumendi

ringkonnakohtule kahekümne päeva jooksul määruse jõustumisest. Ühtlasi lõpetas ringkonnakohus

kostjale riigi õigusabi osutamise.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagimenetlus seotud kostja majandustegevusega.

Vaieldakse selle üle, kas taotleja kui pankrotistunud äriühingu juhatuse liige peab äriühingule

hüvitama rahasumma, mille ta väidetavalt sai äriühingu kassast teiselt juhatuse liikmelt. Niisugune

vaidlus puudutab kostja majandustegevust (äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmist) ega

kahjusta kostja neid õigusi, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Sellises vaidluses

on menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lg 2 p 3 kohaselt välistatud

ja kostja taotlus menetlusabi saamiseks (riigilõivu tasumisest vabastamiseks) tuleb jätta rahuldamata.

Kuna apellatsioonkaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, on apellatsioonkaebus esitatud puudusega,

apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 638 lg 2 järgi käiguta ja anda kostjale võimalus tasuda riigilõiv

20 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 7 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui vaidlus on seotud

taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema õigusi, mis ei ole ettevõtlusega seotud. RÕS § 17 lg-s 4 on

sätestatud, et kohus võib omal algatusel igal ajal uuesti hinnata riigi õigusabi andmise aluste

olemasolu ning aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Selle sätte

eesmärgiks on välistada, et riigi õigusabi (menetlusabi) osutatakse jätkuvalt isikule, kellel ei ole

selleks seaduses sätestatud alust. Samast sättest tuleneb ka kohtu kohustus kogu menetluse vältel

kontrollida, kas riigi õigusabi osutamiseks esineb jätkuvalt seaduses sätestatud alus.

Kostjale 19. aprilli 2007. a määrusega määratud riigi õigusabi osutamine tuleb lõpetada, sest

vaidlusalune tsiviilasi on seotud tema ettevõtlusega (tema tegutsemisega äriühingu juhatuse

liikmena).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse,

millega rahuldada kostja taotlus menetlusabi saamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti rahuldamata menetlusabi

taotluse TsMS § 182 lg 2 p 3 alusel. Tegemist on menetlusega, mis puudutab kostja majandus- ja

kutsetegevusega mitteseotud õigusi. Kostjalt mõisteti maakohtu otsusega välja 644 753 krooni

40 senti, mis mõjutab tema ja ta ülalpeetavate heaolu. Kostja osaleb menetluses kui füüsiline isik,

mitte kui juriidilise isiku juhatuse liige. Seega ei ole menetlus seotud kostja majandustegevusega.

Ringkonnakohus ületas oma pädevust, kui otsustas RÕS § 17 lg 4 ja § 7 lg 1 p 7 alusel lõpetada riigi

õigusabi osutamise. Viidatud sätete alusel peab kohus kontrollima, kas jätkuvalt esinevad alused riigi

õigusabi andmiseks ning aluse äralangemisel saab lõpetada riigi õigusabi andmise. Praegusel juhul ei

ole tegemist menetlusabi saamise aluse äralangemisega.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Menetlusosalise taotlusel võib kohus TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi menetlusabina määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. Menetlusabi andmise

tingimused on sätestatud TsMS § 181 lg-s 1, mille kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi

juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või

kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik. Füüsilisele

isikule menetlusabi andmise piirangud tulenevad TsMS §-st 182, mille teise lõike kolmanda punkti

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi muu hulgas juhul, kui menetlus on seotud menetlusabi

taotleja majandus- või kutsetegevusega ega kahjusta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud

õigusi. Seda sätet tuleb kolleegiumi arvates mõista selliselt, et kui kohtuvaidlus puudutab korraga nii

taotleja majandus- ja kutsetegevust kui ka taotleja muid, nimetatud tegevusest väljapoole jäävaid

õigusi, tuleb isikule anda menetlusabi. Lisaks peavad olema täidetud ka muud menetlusabi andmise

eeldused (vt Riigikohtu 20. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-07). Seega peab kohus

menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik

tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust.

10. Praeguses asjas jättis ringkonnakohus kostja menetlusabi saamise (riigilõivu tasumisest

vabastamise) taotluse TsMS § 182 lg 2 p 3 alusel rahuldamata põhjusel, et vaidlus puudutab kostja

majandustegevust (kostja kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmist) ega kahjusta kostja neid

õigusi, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kolleegium ei nõustu sellise

järeldusega. Samuti ei ole ringkonnakohus oma vastavasisulist järeldust piisavalt põhjendanud.

Kolleegiumi arvates ei ole juhatuse liikmena tegutsemine käsitatav isiku majandus- või

kutsetegevusena TsMS § 182 lg 2 p 3 mõttes. Isik tegeleb majandustegevusega, kui ta tegeleb

ettevõtlusega, nt füüsilisest isikust ettevõtjana. Isik tegeleb kutsetegevusega, kui ta tegutseb

iseseisvalt oma nimel, kuid üldise arusaama järgi ei käsitata sellist tegevust majandustegevusena,

nt tegutsemine notarina, kohtutäiturina või vandetõlgina.

Juriidilise isiku juhatuse liige ei tegele iseseisvalt ettevõtluse ega kutsetegevusega. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 järgi on juhatus juriidilise isiku juhtorgan ja TsÜS § 31 lg 5 järgi

loetakse tema tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Ka suhetes teiste isikutega loetakse juhatus

TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Äriseadustiku § 306 lg 1 järgi on ka

aktsiaseltsi juhtimisorganiks juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Seega ei tegutse isik juriidilise

isiku, sh aktsiaseltsi juhatuse liikmena mitte oma majandus- või kutsetegevuses, vaid tegutseb

juriidilise isiku organina, esindades muu hulgas juriidilist isikut.

Kuna vaidlus aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse üle ei ole seotud juhatuse liikmeks oleva isiku

majandus- ega kutsetegevusega, ei saa kostja menetlusabi taotlust jätta rahuldamata TsMS § 182 lg 2

p 3 alusel. Ringkonnakohtul puudus seega alus apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. Asja uuel

läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas esinevad menetlusabi andmise muud

tingimused. Menetlusabi andmise eelduste olemasolul tuleb kosja vabastada kas täielikult või

osaliselt riigilõivu maksmisest.

11. Ringkonnakohus tõlgendas valesti RÕS § 7 lg 1 p 7, leides, et hagejal ei ole õigust saada riigi

õigusabi, kuivõrd selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui vaidlus on seotud taotleja

ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Aktsiaseltsi juhatuse liikmena

tegutsemine ei tähenda ettevõtlust.

12. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada, et ringkonnakohus

tõlgendas ebaõigesti RÕS § 17 lg-t 4, rakendades seda sätet juhtumile, kus riigi õigusabi andmine

oleks tulnud ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest tulenevalt tühistada, mitte lõpetada.

Asja menetlev kohus võib RÕS § 17 lg 4 järgi omal algatusel igas menetlusstaadiumis uuesti hinnata

riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras, kas jätkuvalt esinevad seaduses ettenähtud alused taotlejale

riigi õigusabi andmiseks, ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi

õigusabi andmise. Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat

RÕS § 17 lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel

kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Samal ajal

määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt

advokaadile makstav summa. RÕS § 17 lg 7 teise lause järgi tuleb riigi õigusabi andmise lõpetamisel

lähtuda TsMS §-st 189. TsMS § 189 lg 1 p 2 järgi võib kohus menetlusabi andmise tühistada muu

hulgas juhul, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud.

Kolleegiumi arvates järeldub RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 ning TsMS § 189 lg 1 p-st 2, et juhul, kui

kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus riigi õigusabi andmise RÕS

§ 17 lg-te 4 ja 6 järgi lõpetada. Kui aga õigusabi andmise hilisemal kontrollimisel selgub, et õigusabi

andmiseks puudus alus, st et ei olnud täidetud õigusabi saamiseks vajalikud tingimused, peab kohus

riigi õigusabi andmise mitte lõpetama, vaid tühistama TsMS § 189 lg 1 p 2 alusel. Sellisel juhul

kannab riigi õigusabi saanud menetlusosaline TsMS § 189 lg 2 järgi ise kõik oma õigusabikulud.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu