3-2-1-6-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-6-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. märts 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

O. S hagi ARLITEN OÜ vastu lisatasude,

puhkusekompensatsiooni, töölähetuse päevaraha,

sõidukulude ning palga maksmisega viivitamise ja

lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-18553

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ARLITEN OÜ kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja O. S

Kostja ARLITEN OÜ, esindaja vandeadvokaat Gabriel Tavits

Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a otsus muutmata osas, millega

ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 30. märtsi 2007. a otsuse osas, millega maakohus oli

rahuldanud hageja nõude sõidukulude hüvitamiseks ning osas, millega ringkonnakohus jättis

hagi selles osas rahuldamata.

2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a otsus muutmata osas, millega

ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30. märtsi 2007. a otsuse osas, millega

maakohus oli rahuldanud hageja nõude töölähetuse päevaraha saamiseks.

3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a otsus osas, millega ringkonnakohus

tühistas Tartu Maakohtu 30. märtsi 2007. a otsuse osas, millega maakohus oli jätnud

rahuldamata hageja hüvitisnõuded palga maksmisega viivitamise ja lõpparve kinnipidamise

eest ning osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi nimetatud osas.

4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a otsus osas, millega ringkonnakohus

jättis muutmata Tartu Maakohtu 30. märtsi 2007. a otsuse osas, millega maakohus oli

rahuldanud lisatasude nõuded ületunnitöö eest, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja

riigipühadel töötamise eest ning puhkusekompensatsiooni nõude.

5. Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2007. a otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja

lisatasude nõuded ületunnitöö eest, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja riigipühadel

töötamise eest ning puhkusekompensatsiooni nõude.

6. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a otsus ja Tartu Maakohtu 30. märtsi

2007. a otsus kohtukulude jagamise osas.

7. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

8. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9. Tagastada ARLITEN OÜ-le 19. novembril 2007. a tasutud kautsjon 1169 (üks tuhat ükssada

kuuskümmend üheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. S (edaspidi hageja) esitas 7. juulil 2006. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista

ARLITEN OÜ-lt (edaspidi kostja) välja: 1) lisatasu ületundide eest 9441 krooni 65 senti, õhtusel ajal

töötamise eest 3469 krooni 95 senti, öisel ajal töötamise eest 1083 krooni 25 senti, puhkepäevadel

töötamise eest 25 752 krooni 95 senti, riiklikel pühadel töötamise eest 8369 krooni 90 senti;

2) kasutamata puhkuse eest kompensatsioon 7074 krooni 10 senti; 3) töölähetuse päevaraha kokku

10 058 krooni 80 senti; 4) sõidukulud 963 krooni 65 senti; 5) hüvitis palga maksmisega viivitamise

eest 7936 krooni 29 senti; 6) ühe kuupalga suurune hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 45 004 krooni

40 senti.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures abitöölisena ajavahemikul 20. veebruarist 2006. a

kuni 30. maini 2006. a. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 3.1 kohaselt oli hageja kohustatud

töötama 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Sama töölepingu punkti 4.1 kohaselt pidi hagejale

makstama palka ettevõttes kinnitatud hinnete järgi ning sõltuvalt töötaja töötulemusest võis tööandja

maksta lisatasu. Hageja töö sisuks oli väikeste näidispalkmajade kokkupanek Rootsis ja Soomes.

Töökorralduse tõttu pidid hageja ja tema kaastöötaja pidevalt tegema ületunde, sest muidu ei oleks

olnud võimalik objekte tähtajaks valmis saada. Kostja andis hagejale tabeli, kus oli majatüüpide

kaupa ära toodud nende kokkupanemiseks kuluv aeg. Kostja maksis tasu hageja ja tema töökaaslaste

arvestuse alusel, arvestamata palgaseaduses ettenähtud lisatasusid. Palgaseaduse (PalS) §-de 14-17

järgi on hagejal õigus saada lisatasu ületundide eest, töötamise eest puhkepäevadel, riiklikel pühadel,

õhtusel ja öisel ajal.

Töölepingu lõpetamisel maksis kostja hagejale ettenähtust vähem kompensatsiooni kasutamata

puhkuse eest, samuti töölähetuse päevaraha. Arvestades töölähetuse ühe päeva päevarahaks

350 krooni, on kostja hagejale võlgu päevaraha kokku 10 058 krooni 80 senti. Töölepingu seaduse

(TLS) § 51 kohaselt ei tohi töölähetus kesta üle 30 päeva. Kostja ei organiseerinud hageja lähetusest

koduskäiku. Hageja käis kodus pärast 51-päevast lähetust ning tal on õigus nõuda sõidukulude

hüvitamist.

Töölepingu punkti 4.3 kohaselt oli hageja palgapäev kuu 10. kuupäev. Kostja viivitas hagejale

lisatasude maksmisega. PalS § 35 alusel peab kostja maksma hagejale viivist 0,5% päevas iga palga

maksmisega viivitatud päeva eest. PalS § 32 järgi tuleb tööandjal töötajale töölepingu lõppemise

päeval välja maksta kõik saadaolevad summad. Kostja peab TLS § 119 lg 2 alusel maksma hagejale

hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis, et tal ei ole kohustust maksta

hagejale lisatasusid. Hageja on võtnud arvestuse aluseks töötatud tundide arvu, kuigi töölepingust

tulenevalt tuli lähtuda tehtud töö ühikust. Väljakujunenud praktika kohaselt oli töötasustamise

aluseks töötaja poolt tööandjale kalendrikuu lõpus esitatud aruanne tehtud tööde kohta. Nendest

aruannetest on kostja töötasu maksmisel ka lähtunud. Hageja ei ole aruannetes esitanud nõudeid

lisatasu maksmise kohta ületundide eest, töötamise eest puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja

öisel ajal. Töötaja tööülesanneteks oli majade kokkupanemine, mida on võimalik teha üksnes

päevasel ajal. Hageja esitatud tööajatabelid ei kajasta tegelikult tehtud tööd ja selleks kulunud aega.

Kostja on hagejale välja maksnud puhkusekompensatsiooni ja töölähetuse päevaraha. Kostjal ei ole

kohustust hüvitada hagejale sõidukulusid, kuna hageja ei ole esitanud üheselt mõistetavaid

kuludokumente, millest nähtuks, et ta on kandnud sõidukulu enda nõutud ulatuses. Hageja ei ole

tõendanud palga maksmisega viivitamise eest nõutava hüvitise suurust. Kuna pooled vaidlevad

lõpparve koosseisus olevate summade suuruse ja õiguspärasuse üle, ei ole tegemist lõpparve

kinnipidamisega.

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. märtsi 2007. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja lisatasu ületundide, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise

eest, saamata jäänud puhkusekompensatsiooni ning töölähetuse päevaraha ja sõidupileti hinna.

Maakohus jättis rahuldamata hageja hüvitisnõuded palga maksmisega viivitamise ja lõpparve

kinnipidamise eest. Kohtukulud jättis maakohus poolte endi ning riigilõivu kostja kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled olid leppinud kokku ületunnitöö ning puhkepäevadel ja pühadel tehtava

töö tegemiseks, ületades töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) §-ga 9 kehtestatud piirnorme. Selliselt tehtud

töö eest peab tööandja töötajale maksma lisatasusid. Hageja tegi tööd kuni 16 tundi päevas, seega oli

tal TPS § 16 alusel õigus teha puhkamiseks neli vaheaega.

Kostja rakendas hagejale administratiivset sundi teha ületunnitööd. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et

töötajad ei venitanud tööga ning täitsid tööülesandeid nõuetekohaselt. Ületunnitöö tegemist nõudis

telefoni teel kostja esindaja, kes ütles, et monteerigu töötajad võimalikult palju maju, ning kui nad ei

suuda rohkem tööd teha, siis tulevad teised mehed, kes suudavad. Kostja väitel oldi graafikust maas,

kuid ta ei suutnud selgitada, kuidas töötajad said graafikust maas olla, kui nad alles asusid tööle.

Kostja ei esitanud tõendeid, mis oleksid kahtluse alla seadnud hageja väited ja tunnistajate ütlused.

Kostja tasus hagejale maja kokkupaneku normtundide plaani alusel. Kuna maja sai vaid kahekesi

monteerida, tuleb tabelis näidatud aega arvestada mõlemale töölisele. Tabelis on toodud maja

montaaži aeg, kuid kuna majale tuli valmistada ka alus, kulus maja kokkupanemiseks rohkem aega.

Lisatööle kuluvat aega ei olnud arvestatud maja montaažiaja sisse. Tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et maju ei olnud võimalik tabelis märgitust kiiremini kokku panna. Seda tõendab ka kostja

ja tema lepingupartneri kokkulepe selle kohta, et kostja kindlustab oma partneri majade püstitamise

brigaadiga ning et iga brigaad koosneb kahest puusepast. Järelikult ei saa palkmaju monteerida

vähem kui kahe töötajaga. Kostja väited majade kokkupaneku aja kohta ei ole usaldusväärsed.

Kostja ei pidanud hageja tööaja arvestust. Hageja esitas tööaruanded kostjale elektrooniliselt ja kostja

arvutas töötasu nende arvestuste alusel. Hageja pangakonto laekumiste väljavõtetest nähtub, et hageja

pangakontole ei ole töölähetuse päevaraha üle kantud.

Tulenevalt PalS §-dest 14-17 on hageja õigustatud saama tehtud ületundide eest tasu vaatamata

sellele, et töölepingus ei olnud ületunnitöös kokku lepitud. Ületunnitöö kohta saavutatud kokkulepet

tõendavad nii hageja kui ka tunnistajate ütlused. Nii tunnistajate ütlused kui ka hageja keskmise

kuutöötasu arvestus, ületunnitöö arvestus ja puhkusekompensatsiooni arvestus kinnitavad, et märtsis,

aprillis ja mais 2006 on hageja õigustatud saama kostja nõutud ületunnitöö eest kokku 9441 krooni

65 senti ja selle tööaja eest puhkusekompensatsiooni 7074 krooni 10 senti. Hageja keskmine

kuutöötasu oli 54 004 krooni 40 senti, arvestades ületunnitööd ja tööd puhkepäevadel.

Kostja on hagejale töösuhte lõpetamisel välja maksnud vaidlustamata summad. Seega ei ole tegemist

lõpparve kinnipidamisega ja ei ole põhjendatud hageja hüvitisnõuded palga maksmisega viivitamise

ja lõpparve kinnipidamise eest.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi

rahuldati, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti

rahuldamata, ning rahuldada uue otsusega hagi täies ulatuses.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 3. oktoobri 2007. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi

tühistatud osas uue otsuse. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude sõidupiletite hinna

hüvitamiseks ning rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis palga maksmisega viivitamise

ja lõpparve kinnipidamise eest. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas hageja kostjale tööaja arvestuse tabelid, millest nähtub

kuupäevade kaupa, mitu tundi hageja tegi ületunnitööd. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

hageja ei teinud ületunnitööd, vaid tugineb tasuarvestamise alustele, sh asjaolule, et kuna töö

tegemiseks oli ettenähtud kindel töötundide arv, siis ei pidanudki rohkem tööd tegema ning töötajale

maksti tasu töötaja esitatud aruannete alusel normtundide eest. Kuna kostja aktsepteeris hageja

esitatud aruandeid normtundide osas ja ei esitanud tõendeid, et hageja ületunde ei teinud, siis on

maakohus põhjendatult lugenud usaldusväärseks hageja arvestused ka ületundide kohta.

Asjaolu, et kostja juures töötanud isikud tegid ületunde, on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kostja ei

ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei saanud töökohustuste täitmisega nõuetekohaselt

hakkama, millistel objektidel hageja töötas, mitu maja tuli töötamise ajal kokku panna, mitu

tegelikult pandi ja kas tähtaegadest peeti kinni või rikuti kokkulepitud tähtaegu. Asja materjalidest ei

nähtu, milline oli poolte kokkulepe välisriigis töötamise tööaja, kohaldamisele kuuluva õiguse, aga ka

selle kohta, milliseid päevi loeti riigipühadeks. Hageja on oma arvestused ja tõendid esitanud, kostja

vastuväited on jäänud tõendamata.

Kostja ei ole tõendanud töölähetuse päevaraha väljamaksmist hagejale, mistõttu maakohus rahuldas

põhjendatult töölähetuse päevaraha nõude. Hageja esitatud tõendid ei anna alust sõidukulude

väljamõistmiseks, sest need ei tõenda tema kantud sõidukulutusi. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata

hageja nõue sõidukulude hüvitamiseks.

Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude ühe kuupalga väljamõistmiseks lõpparve

kinnipidamise ning palga maksmisega viivitamise eest. Vaidluses puuduvad asjaolud, mis annaksid

aluse tuvastada, et kostjal olid kaalukad põhjused kogu lõpparve väljamaksmata jätmiseks, seetõttu

tuleb rahuldada hageja nõue TLS § 119 lg-s 2 sätestatud hüvitise saamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

muutmata maakohtu otsus, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Ühtlasi

palub kostja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus põhjendamata osas, milles kohus tuvastas

ületunnitöö tegemise, töötamise õhtusel ja öisel ajal, puhkepäevadel ja riigipühadel ning saamata

jäänud töölähetuse päevaraha. Kostjal puudus vajadus anda korraldusi ületunnitöö tegemiseks, sest

kostja ja tema lepingupartneri vahel sõlmitud kokkuleppe täitmine ei olnud ohustatud. Kuna hagejale

tasuti tükitöö alusel, jäi hageja enda otsustada, kuidas ta oma tööaja jaotab ning millal ja kui palju

maju kokku pannakse. Pooled ei leppinud kokku ületunnitöö tegemises. Õige ei ole ka

ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kostja on nõustunud hageja tööaja arvestusega normtundide osas,

tuleb usaldusväärseks pidada ka hageja ületunnitöö arvestust. Normtundide alusel tehtud

tööaruannete esitamisel ei esitanud hageja tõendit ega aruannet ületunnitöö tegemise kohta.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, missugustele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et

hageja töötas õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja riigipühadel. Kostja ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja ei ole saanud töölähetuse päevaraha. Lähetuses viibitud aja

eest on hagejale makstud päevaraha.

Ringkonnakohus kohaldas valesti TLS § 119 lg-t 2, leides, et kostja peab maksma hagejale hüvitist

lõpparve maksmisega viivitamise eest. Kostja ei olnud lõpparve maksmisega viivituses, sest pooled

vaidlesid selle üle, kas tehti ületunnitööd, õhtust tööd või öötööd ning kas töötati puhkepäevadel ja

riigipühadel. Niikaua, kui nende summade üle vaieldakse, ei ole tööandja lõpparve maksmisega

viivituses.

8. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hageja

hüvitisnõuded palga maksmisega viivitamise ja lõpparve kinnipidamise eest, ning osas, millega

ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kosjalt hageja

kasuks välja lisatasu ületunnitöö eest, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja riigipühadel

töötamise eest ning puhkusekompensatsiooni. Kooskõlas TsMS § 692 lg-ga 5 tuleb maakohtu otsus

tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja nõuded eelnimetatud lisatasude ja

puhkusekompensatsiooni saamiseks. Kohtute otsused tuleb tühistada ka kohtukulude jagamise osas.

Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 4 järgi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Ülejäänud osas tuleb jätta kohtute otsused muutmata.

10. Kuna sõidukulude hüvitamata jätmise osas ei ole ringkonnakohtu otsust vaidlustatud, tuleb

ringkonnakohtu otsus jätta selles osas muutmata. Kolleegiumil ei ole alust tühistada ringkonnakohtu

otsust ka osas, millega ringkonnakohtus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus

rahuldas hageja nõude töölähetuse päevaraha väljamõistmiseks. Kohtud tuvastasid, et kostja ei ole

tõendanud päevaraha maksmist hagejale. TsMS § 688 lg-te 4 ja 5 järgi ei ole Riigikohtul õigust

kõrvale kalduda alamate astmete kohtute tuvastatud asjaoludest ja hinnata ise tõendeid. Kohtud ei

rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel.

11. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohustust võtta põhjendatud seisukoht

poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, selgitades lühidalt, miks üks või teine

asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Kohtud on jätnud hindamata kostja vastuväite, mille kohaselt oli tal hagejaga kokkulepe töö

tasustamiseks mitte töötatud aja, vaid tehtud töö hulga ehk tükitöö alusel. Samuti ei ole kohtud

hinnanud kostja väidet, et ta maksis hagejale töötasu hageja esitatud aruannete alusel ning et nendes

aruannetes ei arvestanud hageja endale lisatasusid tulenevalt normtöötundide ületamisest ja

töötamisest puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ning öisel ajal.

12. Kolleegium selgitab, et töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ka tükihinde

alusel (tükipalgasüsteem), s.t mitte lähtuda töö tasustamisel töötatud ajast. Tükipalgasüsteemi puhul

ei pruugi konkreetsel juhul tulenevalt tükipalgasüsteemi olemusest ja poolte kokkuleppest olla

rakendatavad töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palgaseaduse sätted, mis reguleerivad

töötamist üle kokkulepitud tööaja normi (ületunnitöö) ja töötamist puhkepäevadel, riigipühadel,

õhtusel ja öisel ajal ning vastavate lisatasude maksmist. Nimelt võivad pooled tükipalgasüsteemi

puhul tükitöö hinde kokkuleppimisel arvestada töötamisega üle TPS §-des 4 ja 9 sätestatud tööaja

piirnormide või töötamisega puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal. Sellisel juhul

oleks tööandja suhtes ebaõiglane, kui ta peaks maksma töötajale lisaks lisatasusid, mis on ette nähtud

ajatöö puhuks.

Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingu p 3.1 järgi oli

hageja tööajaks täistööaeg kestusega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Samuti ei vaidle pooled selle

üle, et töölepingu p 4.1 järgi pidi kostja maksma hagejale palka ettevõttes kinnitatud hinnete alusel.

Kostja väidab, et hageja pidas kostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt ise tööaja arvestust. TPS § 1

lg 3 p 1 järgi võib muu hulgas jätta kohaldamata sama seaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd,

õhtust- ja öötööd, tööaja arvestust ja iganädalast puhkeaega (TPS §-d 7-9, 11, 14, 21), töötaja suhtes,

kellel on iseseisev otsustuspädevus ning kes töölepingu või ametiasutuse põhimääruse kohaselt

määrab ise oma tööaja, kusjuures tema tööaega ei määrata otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse

otsuse või poolte kokkuleppega.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama kõiki tõendeid ja kostja väiteid, mille järgi pooled

leppisid kokku järgmises: hageja pidas ise oma tööaja arvestust, hagejale maksti palka üksnes tehtud

töö koguse alusel, hageja oli nõus sellega, et talle ei maksta lisatasu ületunnitöö eest ega töötamise

eest puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal.

13. Kolleegium selgitab, et muu hulgas peab maakohus asja uuel läbivaatamisel arvestama

võimalusega, et pooled muutsid, sh täiendasid ja/või täpsustasid kirjalikult sõlmitud töölepingut.

Mõistlik on, et tükipalgasüsteemi puhul lepivad töölepingu pooled kokku ka töö normis.

Tükipalgasüsteemi puhul on võimalik kokkulepe, et töötaja teeb mingi konkreetse töö kokkulepitud

tähtajaks. Samuti on võimalik tükipalgasüsteemi puhul kokku leppida selliselt, et töötaja kohustub

töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö koguse (mitte töötatud aja) järgi. Viimasel

juhul, kui töötaja nõustub töötama üle seaduses sätestatud tööaja normi või esialgu kokku lepitust

kauem või töötama puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel või öisel ajal, ei ole see käsitatav

olukorrana, kus rakenduvad töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palgaseaduse sätted, mis

reguleerivad ületunnitööd või töötamist puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal.

Kõnealust liiki kokkulepe töö tasustamiseks üksnes tehtud töö koguse alusel ei ole iseenesest

käsitatav töölepingu tingimusena, mis on töötaja jaoks halvem seaduses sätestatust ning kehtetu

TLS § 15 järgi. Samas kui tööandja näeb sellise kokkuleppe sõlmimise ette tüüptingimusena, siis

tuleb sellise kokkuleppe kehtivust hinnata VÕS § 42 järgi.

Kolleegium selgitab veel, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-st 1 tuleneb tehingu

vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tööleping sõlmitakse TLS § 28 lg 1 järgi kirjalikult.

Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt muuta

üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu seaduses

sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine, kui seadusest või

vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile.

Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid

kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised.

Ringkonnakohus ei ole valesti tõlgendanud TLS § 119 lg-t 2. Selle sätte kohaldamist ei välista

asjaolu, et töölepingu pooled vaidlevad lõpparve koosseisu kuuluvate summade ja lõpparve suuruse

üle.

14. Kohtukulude jaotus poolte vahel otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu