3-2-1-7-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-7-08

Määruse kuupäev

Tartu, 11. märts 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Aide Tõntsi hagi Arvi Ilvese vastu tahteavalduse

asendamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-39427

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvi Ilvese määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aide Tõnts (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Arvi Ilves (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2007. a määrus tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Arvi Ilvesele 26. novembril 2007. a määruskaebuselt tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aide Tõnts esitas 22. detsembril 2006. a Harju Maakohtule Arvi Ilvese vastu hagi nõusolekute

andmiseks ja hüvitisõiguse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 12. juuni 2007. a otsusega hagi täielikult, asendades hagis taotletud

kostja nõusolekud ja tuvastades kostja õiguse saada hüvitist.

3. Kostja esitas 13. juunil 2007. a Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi

saamise põhjendusena märkis kostja, et vajab kvalifitseeritud õigusabi apellatsioonkaebuse

esitamiseks. Harju Maakohus edastas 22. augusti 2007. a määrusega kostja taotluse Tallinna

Ringkonnakohtule, sest kostja esitas 9. juulil 2007. a ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille

ringkonnakohus 12. juuli 2007. a määrusega menetlusse võttis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2007. a määrusega kostja taotluse riigi õigusabi

saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi juhul, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kostja taotluse kohaselt soovib ta saada riigi õigusabi

apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kostja on isik, kes on ka ise võimeline apellatsioonimenetluses oma

õigusi kaitsma. Ta on ennast esindanud ka esimeses kohtuastmes. Samuti on ta esitanud

apellatsioonkaebuse (11 lehel) ja ringkonnakohus on selle menetlusse võtnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt riigi õigusabi seaduse sätteid.

Riigi õigusabi andmise üle otsustades peab kohus RÕS § 6 lg 1 kohaselt eelkõige arvestama isiku

majanduslikku seisundit. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus RÕS §-s 2 sätestatud eesmärgiga,

milleks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav

kättesaadavus.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millest ta järeldab, et kostja on ise võimeline enda õigusi

kaitsma. Kostja ei ole juriidiliste teadmistega isik, vastaspoolt esindab juriidilise haridusega esindaja.

Asjaolu, et kostja osales maakohtu menetluses esindajata ja esitas ise apellatsioonkaebuse, ei tähenda

seda, et kostja on pädev ise oma õigusi kaitsma.

6. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tühistada

ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse

lahendamiseks.

8. Ringkonnakohus jättis kostja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

põhjendusega, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seda, et kostja suudab menetluses

oma õigusi ise kaitsta, näitab ringkonnakohtu arvates taotleja osalemine esimese astme kohtus

esindajata ja 11-leheküljelise apellatsioonkaebuse esitamine ringkonnakohtule, mis ka menetlusse

võeti. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu sellise järeldusega.

9. RÕS § 2 kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja

usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine. RÕS § 6 järgi võib riigi

õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal

tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või

kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest siiski

absoluutne tingimus. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ja osa aluste puhul

ei oma suutmatus tasuda õigusteenuse eest tähtsust. Seetõttu on kohtul suurem põhjendamiskohustus

juhul, kui ta keeldub riigi õigusabi andmisest, sest vastasel korral võib see viia RÕS §-des 2 ja 6

sätestatud õiguse põhjendamatule piiramisele.

10. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi

kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud

teadmised ja kogemused. Oma õiguste kaitsmiseks vajalike teadmiste olemasolu saab eeldada

eelkõige juriidilise haridusega menetlusosalistel. Siiski ei ole ka juriidilise haridusega

menetlusosalistele riigi õigusabi andmine välistatud. Juriidilise hariduse olemasolu ei tähenda

iseenesest veel seda, et menetlusosalise teadmised ja kogemused on kõigis erinevates

õigusvaldkondades piisavad selleks, et ta oleks võimeline oma õigusi efektiivselt kaitsma. Juhul kui

menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja

kogemusi oma õiguste kaitsmiseks.

11. Praeguses asjas tuvastati, et kostjal ei ole juriidilist haridust. Seetõttu tuleb eeldada, et kostjal

pigem puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused oma õiguste kaitsmiseks. Asjaolust, et kostja

osales esimese astme kohtu menetluses esindajata, ei saa järeldada, et kostjal on oma õiguste kaitseks

vajalikud teadmised ja kogemused, mistõttu ta ei vaja riigi õigusabi. Samuti ei saa sellist järeldust

teha ainuüksi asjaolust, et taotleja esitas ringkonnakohtule ise apellatsioonkaebuse.

12. Põhjendatud on kostja väide, et talle riigi õigusabi andmine on vajalik ka poolte võrdsuse

tagamiseks kohtumenetluses. Vastaspoolt esindas esimese astme kohtu menetluses lepingulise

esindajana juriidilise haridusega esindaja. Ei saa välistada, et vastaspoolt esindab kas sama esindaja

või teine juriidilise haridusega esindaja ka apellatsioonimenetluses. RÕS § 7 lg 3 kohaselt antakse

riigi õigusabi § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui see on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt

vajalik poolte võrdsuse tagamiseks.

13. Kolleegium selgitab täiendavalt, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja

kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma

õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud

õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult

kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja

menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise

riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

14. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas kostjal on vaidluste keerukust

arvestades piisavad teadmised oma õiguste kaitsmiseks. Kui kostja ei ole võimeline end selles

vaidluses ise kaitsma, ei saa kostja riigi õigusabi taotlust RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata jätta.

Samuti tuleb kohtul kontrollida, kas riigi õigusabi andmise muud tingimused on täidetud.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve