3-3-1-61-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-61-07

Määruse kuupäev

26. veebruar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

A. Ploompuu, J. Männiste, M. Jõesaare (Jõesaar) ja M. Kooskora

kaebused Saue Linnavolikogu 23. septembri 2004. a otsuse

nr 142 ja Saue Linnavalitsuse 6. juuli 2006. a korralduse nr 250

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-

04-356

Menetluse alus Riigikohtus

K. Kaarlepa (Kaarlep), T. Paasi (Paas), T. Kirsipuu, I. Vesteri

(Vester), L. Einbergi (Einberg) kassatsioonkaebused ning Saue

Linnavolikogu kassatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

Anda kohtuasi läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule.

ASAJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2007. a otsusega tühistati Saue Linnavolikogu 23. septembri

2004. a otsus nr 142, millega kehtestati Saue linnas asuva maaüksuse Tammetõru t 39

detailplaneering. Ringkonnakohtu nimetatud otsusele esitasid kassatsioonkaebused Saue

Linnavolikogu ja kolmandad isikud K. Kaarlep, T. Paas, T. Kirsipuu, I. Vester ja L. Einberg.

2. Riigikohtu halduskolleegium vaatas asja läbi kohtuistungil 13. detsembril 2007 kolmeliikmelises

koosseisus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Kolleegium leiab, et kohtuasi tuleb HKMS § 67 lg 2 alusel anda läbivaatamiseks

halduskolleegiumi kogu kossseisule alljärgnevatel asjaoludel:

1) kohtuasja materjalidest nähtub, et Tammetõru t 39 detailplaneeringu osas on kahel korral läbi

viidud maavanema järelevalvet. Esimeses järelevalvemenetluses maavanem ei nõustunud Saue linna

üldplaneeringu muutmisega ja tagastas detailplaneeringu projekti korrigeerimiseks. Korrigeeritud

detailplaneeringu järelevalvemenetluses maavanem leidis, et vastuolu üldplaneeringuga puudub ning

andis planeeringule heakskiidu. Ringkonnakohus on tuvastanud detailplaneeringu jätkuva vastuolu

üldplaneeringuga.

Halduskolleegium on varem (halduskolleegiumi 19. aprilli 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07)

leidnud, et maavanema heakskiit üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lg 1

kohane siduva iseloomuga kooskõlastus. Kolleegium on sellist kooskõlastust käsitanud

menetlustoiminguna, mida saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o detailplaneeringu

kehtestamise otsusega. Käesoleva asja lahendamisel peab kolleegium vajalikuks veel kord kaaluda,

kas maavanema järelevalveotsustusele laieneb HMS § 16 regulatsioon ning kas selline

järelevalveotsus on käsitatav menetlustoiminguna või on tegemist haldusaktiga;

2) asja läbivaatamisel ei ole kaasatud järelevalvet teostanud maavanemat. Kolleegium nendib, et

maavanemate kaasamise kohtupraktika ei ole ühtne. Planeeringute üle järelevalvet teostav maavanem

on kohtupraktikas planeeringuvaidluse lahendamisel kaasatud nii arvamuse andmiseks

järelevalveorganina (HKMS § 14 lg 3 p 2), kolmanda isikuna (HKMS § 14 lg 3 p 1), aga ka poolena

(vastustajana). Paljudel juhtudel aga ei osale maavanem selleliigilistes asjades kohtumenetluses

üldse. Kolleegium peab vajalikuks kujundada ühtne seisukoht menetlusosaliste ringi määratlemisel;

3) kohtuasjast võib järeldada, et kaebajad pöördusid halduskohtusse motiivil, et kehtestatud

detailplaneering rikub nende subjektiivseid õigusi. Kohtud ei tuvastanud subjektiivsete õiguste

rikkumist. Kolleegium möönab, et PlanS § 26 lg 1 alusel võib isik vaidlustada detailplaneeringu

kehtestamise otsuse nii seonduvalt tema õiguste rikkumisega kui ka nn populaarkaebusena. Samas

puudub väljakujunenud kindel praktika selles osas, kas PlanS § 26 lg 1 kohaldamisel on üleminek

subjektiivsete õiguste kaitsmiseks esitatud kaebuselt populaarkaebusele võimalik ning millised on

selliste populaarkaebuste menetlemise iseärasused. Nimetatud iseärasusi tuleb arvestada ka juhul, kui

kohtuasja menetluses on vajalik vaidlustada maavanema järelevalveotsust.

Eeltoodust lähtuvalt annab kolleegium asja läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld