3-3-1-64-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-64-07

Otsuse kuupäev

21. veebruar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

FIE Metsa Johani Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 2. juuni 2006. a vaideotsuse

nr 12-14/10 peale ja PRIA toimingute peale seoses

põllumassiivide pindalade muutmisega ja põllumassiivi registrist

kustutamisega ning ettekirjutuse tegemise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-

1316

Menetluse alus Riigikohtus

FIE Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. november 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

FIE Metsa Johani Talu esindaja vandeadvokaat Andres Tamm

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad

Kärt Rebane ja Angelika Tõnsing

RESOLUTSIOON

Rahuldada FIE Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2007. a ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2007. a

otsused asjas nr 3-06-1316.

Teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 2. juuni 2006. a vaideotsus nr 12-

14/10 ja tunnistada õigusvastaseks PRIA toimingud seoses FIE Metsa Johani Talu

põllumassiivide nr 41246286081, nr 41246397563 ja nr 41146275937 pindalade vähendamisega

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning põllumassiivi nr 41246291523

kustutamisega registrist.

Teha PRIA-le ettekirjutus vaidlusalustel põllumassiividel uue kontrolli tegemiseks ja

täiendavate tõendite kogumiseks, lähtudes kohtuotsuses toodud motiividest.

Välja mõista FIE Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt riigilõiv 90 krooni ja esindajakulud 8850

krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsa Johani Talu sai PRIA 19. aprilli 2006. a teatise nr 2-1/3253, mille kohaselt kontrollis PRIA

Metsa Johani Talu registriandmeid ja analüüsis 2005. a satelliidi- ning ortofotode abil Metsa Johani

Talu 23. mail 2005. a pindalatoetuse taotlusel nr 11005740791 märgitud põllumassiive. Teatise järgi

on analüüsi tulemusena selgunud, et põllumassiivi nr 41246291523 ei saa lugeda heas

põllumajanduslikus korras olevaks ning see kustutati 4. aprillil 2006. a põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrist. Lisaks oli PRIA tema poolt väljastatud põllumassiivide 2006. a kaartidel

teinud muudatused Metsa Johani Talu põllumassiivide nr 41246286081, nr 41246397563 ja

nr 41146275937 osas.

2. Metsa Johani Talu esitas 26. aprillil 2006. a PRIA 19. aprilli 2006. a teatise nr 2-1/3253 ja PRIA

väljastatud 2006. a põllumassiivide kaartide peale vaided, taotledes registrist kustutatud

põllumassiivi taastamist ja leides teiste vaidlusaluste massiivide osas, et pindala leidmisel ei ole

õiglaselt arvestatud püsirohumaadele kehtestatud tingimusi ja kohapealse kontrolli aktides kajastatud

hinnanguid. Metsa Johani Talu taotles vaidlusaluste põldude ülevaatamist ja uute kaartide

väljastamist.

3. PRIA peadirektori 2. juuni 2006. a vaideotsusega nr 12-14/10 jäeti Metsa Johani Talu vaided

rahuldamata. Vaideotsust põhjendati järgmiselt: põllumassiiv nr 41246291523 kustutati registrist, sest

see ei olnud toetusõiguslik (osal massiivist ületab puude liituvus 0,5); ülejäänud osa on liigniiske ala,

soostunud maid ei saa pidada heas põllumajanduslikus korras olevaiks. Põllumassiivid

nr 41246286081 ja nr 41246397563 on jagatud uuteks massiivideks. Põllumassiiv nr 41146275937

on jagatud kaheks, välja on arvatud kraavidealune pind. Kraavid olid võsa täis kasvanud. Taotleja oli

deklareerinud massiive suuremas ulatuses, kui on tegelikult toetuskõlbulikke.

4. Metsa Johani Talu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et põllumassiivi registrist

kustutamine on õigusvastane, massiivide pindala vähendamine on võtnud Metsa Johani Talult ära

võimaluse saada vaidlusaluste massiivide osas toetust. Kaebaja kasutab põllumajanduslikus tootmises

kõiki registrist välja arvatud ja muudetud pindalaga massiive ning põllud on heas korras.

5. Tartu Halduskohus jättis 28. veebruari 2007. a otsusega asjas nr 3-06-1316 Metsa Johani Talu

kaebuse rahuldamata ja leidis, et puid hõlmav maatükk ei ole Euroopa Komisjoni 21. aprilli 2004. a

määruse nr 796/2004/EÜ (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004/EÜ) art 8 lg 1 kohaselt

toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik tegelda põllumajandusega (loomade karjatamisega)

samamoodi kui sama piirkonna puudeta aladel. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 30

lg 2 kohaselt tuleb põllumajandusliku maatüki pindalana arvesse võtta tegelikult kasutatavat ala.

PRIA ongi lähtunud sellest, milline oli maatüki tegelikult kasutamises olev ala, mitte maal asuvatest

puudest või nende hulgast. Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas

põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5. Samas on

PRIA tuvastanud, et põllumassiiv nr 41246291523 on ka liigniiske ja soostunud, seda tõendavad

eksperdid ja see välistab massiivil põllumajandusliku tegevuse. Põllumassiivi nr 41246286081 on

PRIA jaganud neljaks väiksemaks massiiviks, sest suuremal osal massiivist ületas puude liituvus 0,5

(seega on tegemist metsaga metsaseaduse (MS) kuni 1. jaanuarini 2007 kehtinud redaktsioonis § 2

p 1 mõistes) ja põllupind oli liigniiske. Põllumassiivi nr 41246397563 on inspektor kohapealse

kontrolli käigus mõõtnud mööda karjaaeda ja leidnud, et karjatatav osa massiivist on 2,07 ha, Metsa

Johani Talu oli deklareerinud aga 6,25 ha. Endine massiiv on nüüdseks kaugseire tulemusena jagatud

kolmeks. EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 12 lg 4 kohaselt on

põllumassiiv ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust. Põllumassiivi nr 41146275937

osas leidis kohapealne kontroll, et põld on ümbritsetud taraga; toetuskõlbulikkust analüüsiti kaugseire

tulemusena satelliidifotode alusel ja tehti kindlaks kraavidealune pind. Põllu pindalast on välja

arvatud kraavid, ojad, hekid, puude ja põõsaste read, mis ei ole toetusõiguslikud objektid. Seega ei

ole põllumassiivi pindala vähendatud, vaid see on jagatud kaheks. Selleks, et neid põlde üheks

massiiviks lugeda, on vaja, et põlde ühendaks vähemalt 10 m laiune ala.

6. Metsa Johani Talu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja

saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud

põllumassiivi nr 41246291523 registrist kustutamine kooskõlas õigusaktidega: kaugseire tulemusena

muudeti massiivi pindala 11,86 hektarilt 7,09 hektarile, st 60% põllumassiivist vastab puude liituvuse

poolest heas põllumajanduslikus korras olevale püsirohumaale. Ekspertiis toimus pool aastat pärast

põllumassiivi kustutamist registrist, ekspertiisi kohaselt oli massiivil karjatatud loomi ja põldu ka

niidetud. Arvesse ei võetud dokumentaalseid tõendeid Taimetoodangu Inspektsiooni kontrolli kohta.

Põllumassiivi nr 41246286081 osas on PRIA ekspertiis kaugseire teel toimunud üksnes osal

massiivist, kohapealset kontrolli ajavahemikus 7. märts - 4. aprill 2006 tehtud ei ole, kuigi see on

muutmise aluseks märgitud. PRIA konsulendi Mai Vaheri arvates on enamik massiivist heas

põllumajanduslikus korras. Metsaeksperdi arvates on põllumassiivist vaid 2 ha mittetoetuskõlblik;

puude liituvuse hinnangust lähtub, et ca 3/4 alast on toetuskõlblik. Põllumassiiv nr 41246397563 on

valdavalt alla 50% liituvusega püsirohumaa, mistõttu on PRIA suure osa massiivist registrist välja

arvanud ilma seadusliku aluseta. Põllumassiivi nr 41146275937 pindala on samuti vähendatud ilma

seadusliku aluseta. PRIA peadirektori 22. augusti 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud juhend

"Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse

ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" (p 1.11) sätestab, et kõik põllu sisse

jäävad vähemalt kahe meetri laiused joonobjektid (kraav, oja jne), vähemalt 0,01 ha pindalaga

pindobjektid (metsatukk, tiik, kivihunnik, hooned jne) või muud mittetoetusõiguslikud objektid tuleb

mõõta GPS-ga ja arvestada põllu pindalast maha. Kaebuse esitaja lasi vaidlusalusel massiivil

pisteliselt mõõta kraavide pealtlaiust ja sai keskmiseks 1,76 m, seega vähem kui 2 m, ja seega ei

kuulu viidatud joonobjektid väljaarvamisele põllumassiivi pindalast.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. mai 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1316 Metsa Johani

Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu

arvates on Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 "Põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri pidamise põhimäärus" (edaspidi määrus nr 162) § 9 kohaselt registriandmetel

informatiivne tähendus. Registriandmed ei saa seega iseenesest rikkuda kaebaja õigusi ega piirata

tema vabadusi, seda saavad teha haldusaktid, millega otsustatakse toetuse määramine. Määruse

nr 162 § 3 lg 2 kohaselt on registri volitatud töötleja PRIA; sama määruse § 8 lg 10 kohaselt kantakse

massiivi kohta registrisse piiripunktide koordinaadid, pindala, tunnused, toetusõiguslikkuse staatus.

Määruse § 13 lg 3 sätestab, et andmete õigsuses veendumiseks ja kande parandamiseks kontrollib

PRIA massiivide piiride muudatusi, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarti või kohapealset kontrolli.

Määruse § 10 lg 2 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja.

Õigusaktides on sätestatud nõuded põllumajandusmaale, mille eest PRIA toetusi määrab ja maksab.

PRIA on vaidlusaluse maa registrist välja arvanud (ühe massiivi kustutanud ja teiste piire muutnud),

sest need ei vastanud toetuse nõuetele. PRIA on läbi viinud kohapealse kontrolli, tellinud

metsaekspertiisi ja arvamuse rohumaa- ja mullastikuekspertidelt, samuti analüüsinud massiive

satelliidifotode ja ortofotode abil. Metsa Johani Talu ei ole aga tõendanud, et vaidlusalustel aladel on

puude liituvus alla 0,5 või et tegemist ei ole liigniiske alaga.

Põllumassiivi nr 41246291523 osas teostas PRIA registriandmete kontrolli 2005. a tehtud satelliidi- ja

ortofotode abil. Määruse nr 162 § 13 lg 4 kohaselt parandatakse küll ebaõiged andmed õigete

saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul, kuid antud juhul ei ole selge, millal täpselt PRIA õiged

andmed sai. PRIA väite kohaselt ilmnes muutmise vajadus 2006. a kaugseire teostamise tulemusena,

samuti ei muuda pärast 15 tööpäeva möödumist ebaõigete andmete parandamine registris sinna

kantud õigeid andmeid õigusvastaseks. Kohapealne kontroll tuvastas ja kaugseire kinnitas, et osal

massiivist ületab puude liituvus 0,5 ja ülejäänud osas on massiiv soostunud. Liigniiskel alal ei saa

niita ega karjatada ja seda ei saa lugeda heas põllumajanduslikus korras olevaks maaks. Metsa Johani

Talu ei ole vastu vaielnud, et 40%-l maal ületab puude liituvus 0,5, kuid vaidlustab selle, et massiiv

on soostunud. Eksperdid (arvamus 13. oktoobrist 2006: mullastikuekspert ja rohumaaekspert)

kinnitavad aga, et suur osa massiivi pinnast on liigniiske. Arvamus on antud küll pärast massiivi

registrist kustutamist, kuid vaidlusalune massiiv paikneb looduslikult liigniiskel alal, kus inimtegevus

on olnud ebapiisav ja kaootiline ega ole vastanud heale põllumajandustavale. Eksperdid leiavad, et

2006. aasta niitmine ja karjatamine loovad eelduse massiivi muutumiseks loomadele sobivas suunas,

kuid ei ole väitnud, et tegemist on toetusõigusliku massiiviga. Asjaolu, kas massiiv nr 41246291523

on toetusõiguslik või mitte, on vaidlustatud ka haldusasjades nr 3-06-471 ja 3-06-472.

Põllumassiivi nr 41246286081 osas on PRIA selle andmeid õigesti muutnud ja tegutsenud talle antud

volituste piires. Vastavalt põllumajandusministri 5. septembri 2003. a määruse nr 89 "Põllumassiivi

piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivide numberkoodi

andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende

esitamise kord" (edaspidi määrus nr 89) § 1 lg-le 2 koostab põllumassiivi kaardi, korraldab pindala ja

piiripunktide määramise ja annab massiivile numbrilise koodi PRIA. Määruse nr 89 § 4 lg 1 kohaselt

antakse uus numbriline kood siis, kui massiiv jagatakse osadeks või liidetakse kokku mitu massiivi.

Sama määruse § 5 lg 1 alusel võetakse massiivi pindala määramisel arvesse kaardil olevad

piiripunktide koordinaadid; saadud pindalast arvatakse maha massiivi sees paiknevad üle 0,01 ha

suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid, kivihunnikud jne),

sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tootmiseks sobivad püsirohumaad Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne

maakonnas asuva massiivi maa-ala, millel kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5. Esialgne massiiv

nr 41246286081 on kaugseire tulemusel jagatud neljaks massiiviks, kusjuures mõõdeti toetusõiguslik

ala, puudega kaetud ja liigniiske ala jäi mõõtmata. Põldude vahel puuduvad ühendavad alad. Ka selle

massiivi toetusõiguslikkust on hinnatud haldusasjades nr 3-06-471 ja 3-06-472.

Õigesti on muudetud ka massiivi nr 41246397563 andmeid vastavalt satelliidifotole. Alad, kus puude

liituvus ületas 0,5, arvati toetusõigusliku pinna hulgast välja. Seda, et osal massiivist on tihe puistu,

tõendavad ortofotod. Viimaste abil massiivi piiripunktide määramist lubab määruse nr 89 § 2.

Massiiv nr 41246397563 on jagatud kolmeks: kaardilt ja ortofotodelt nähtub, et puudub uusi massiive

ühendav ala, puistu sees eristuvad selgesti kolm lagedat põllumajanduslikuks tegevuseks sobivat

maa-ala, mis sellistena on ka registrisse kantud. Paljasõnalised on Metsa Johani Talu väited, et

suurem osa endisest massiivist oli puude liituvusega alla 0,5.

Samuti on kaugseire tulemusena õigesti muudetud massiivi nr 41146275937. 2005. a ortofoto abil

arvati massiivi pindalast välja kraavid. Massiiv on liigendatud paljude võsastunud kraavidega, mille

laius on keskmiselt üle 3 meetri. Kitsamaid kraave kui 2 m ei ole pindalast välja arvatud. Metsa

Johani Talu on esitanud A. Tammel AS teostatud Meedla maaparandusobjekti kraavide laiuse

mõõtmise tulemused, mis ei lükka aga ümber PRIA väidet, et massiivi pindalast on välja jäetud

kraavid laiusega üle 2 meetri. PRIA väitel asub massiivil 54 kraavi, Metsa Johani Talu esitatud

mõõtmise tulemused puudutavad kuues kohas teostatud mõõtmisi, need kraavid võisid olla just need,

mida PRIA massiivi pindalast välja ei arvanud. Massiiv jagati kaheks, sest alad olid eraldatud laia

pideva kraaviga, mistõttu neid enam üheks massiiviks lugeda ei saanud. Mis puudutab Metsa Johani

Talu poolt tõenditena esitatud Taimetoodangu Inspektsiooni 2005. a järelevalve tulemuste põhjal

koostatud mahepõllumajanduse registrikande ärakirju, siis on ringkonnakohtu arvates halduskohus

õigesti leidnud, et need on asjakohatud, sest ettevõtte mahepõllumajandusliku tootmise tunnustamise

nõuded on iseseisvad ega kattu toetusõigusliku maa nõuetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata

asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et kõik vaidlusalused

massiivid on kogu ulatuses põllumajanduslikus kasutuses - neil kasvatatakse lihaveiseid.

Põllumassiivi nr 41246291523 osas toetub PRIA väide, et osal massiivist ületab puude liituvus 0,5,

16.-19. septembri 2005. a kontrolli aruandele nr 050108-74-035 ja lisakontrolli aktile nr 8-20-

01.2006. Samas ei vasta tegelikkusele aruandes massiivi kohta märgitu, et põld ei ole toetusõiguslik

(on mitu aastat harimata). Lisakontrolli aga vaidlustatud massiivi osas tehtud ei ole, see kajastub nii

lisakontrolli aktis kui ka akti aluseks olnud eksperthinnangus. Seega sai PRIA teha oma järelduse

vaid kaugseiret või aluskaarte kasutades, väites, et puude liituvus ületab 0,5. Samuti on arusaamatu,

kuidas PRIA on kindlaks teinud, et ülejäänud osa massiivist on liigniiske soostunud ala, kui suurema

osa sellest massiivist moodustab niiskuslembeline kõrgrohustu, mis on üleujutatud üksnes

varakevadel ja hilissügisel ning maist kuni oktoobrini on täies ulatuses karjatatav ning heas

põllumajanduslikus korras. Tegemist on jõeäärse alaga. Suur osa looduslikust rohumaast vastab

puude liituvuse järgi seega toetuskõlbulikule maale ning PRIA väide ülejäänud maa soostumisest on

paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. Põllumassiivist nr 41246286081 pindalaga 120,96 ha on tehtud

neli massiivi suurusega kokku 10,56 ha. Mis põhjusel ja meetodiga seda tehti, PRIA otsusest ei selgu.

Lisakontrolli akt 20. jaanuarist 2006, mille aluseks on eksperthinnang 23. jaanuarist 2006 (3 päeva

hilisem) sätestab, et massiivist on osa metsamaa, ülejäänud osa on seega toetuskõlbulik. Ka

hilisemast eksperthinnangust nähtub, et ca 4 ha puisniitu, kus puude liituvus on 0,4-0,5, loeb ekspert

heaks puisrohumaaks. Veel lisab ekspert, et lõunaosas levib mosaiikne maastik - seega on ka seal

toetuskõlbuliku maa olemasolu võimalik, seda aga ei hinnatud. Ekspertiisist nähtub, et hinnang toetus

ortofotodele, looduses anti taimestiku kohta aga kirjeldus talvel. Puude võrade liituvuse mõõtmine

talvel on võimatu. Kohapealne kontroll oli seega pealiskaudne ja aruande järgi vastas kogu massiiv

toetuskõlbulikule maale. Lisakontrolli järgi oli osa maast metsamaa, ülejäänu toetuskõlbulik. Seetõttu

tuleks teha uus kohapealne kontroll, et tuvastada täpselt toetuskõlbuliku maa suurus. Põllumassiivi

nr 41246397563 pindalaga 6,25 ha on vähendatud 1,35 ha-le ilma põhjendamata. Aruande järgi on

2,07 ha kontrollija arvates korras. Lisakontroll seda ala ei hõlmanud. Massiivist nr 41146275937

pindalaga 27,58 ha on tehtud kaks massiivi kogupindalaga 22,49 ha. Metsa Johani Talule jääb

arusaamatuks, mil viisil on PRIA tuvastanud, et kraavid on võsa täis kasvanud. 2005. aastal käis

PRIA neid kraave vaatamas ja leidis, et võsastumist ei ole. Samuti on arusaamatu, kuidas saavad

27 ha suurusest massiivist moodustada 5 ha ehk 1/5 kraavid. PRIA peadirektori 11. mai 2005. a

käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduur"

p 6.3 kohaselt ei kuulu massiivi hulka põllumajanduslikult mittekasutatavad objektid, mille pindala

on suurem kui 0,01 ha. Praegusel juhul on tegemist kraavidega laiusega ca 1 m, mis kokku ei ületa

0,01 ha ega kuulu seetõttu pindalast väljaarvamisele. Ei kontrollaktis ega lisakontrolli aktis ei käsitata

maad kui toetuskõlbmatut, vastupidi, aruande järgi on tegemist karjamaaga, mis on kindlaks tehtud

visuaalse vaatlusega kogu massiivi ulatuses.

9. Vastustaja PRIA palub kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata

jätta. PRIA arvates ei tähenda asjaolu, et Metsa Johani Talu deklareeris 2004. aastal massiivid

registris suuremas ulatuses, et kogu deklareeritud maa oli toetusõiguslik. Deklareerimise ajal oli

Metsa Johani Talule teada, et maa peab olema heas põllumajanduslikus korras ning et sellises korras

ei ole puistu ja võsaga kaetud ning liigniisked alad. PRIA eeldas, et andmed on õiged. Määruse

nr 162 § 10 lg 2 kohaselt vastutab andmete õigsuse eest massiivide deklareerija, toetuste taotleja.

Ortofotode alusel massiivide piiride kindlakstegemisel on lähtutud määrusest nr 89. Aktsepteeritavad

ja õiguspärased kontrollimeetodid on võrdselt nii kaugseire (satelliidifotode alusel), aluskaartide

(sealhulgas ortofotode) analüüs kui ka kohapealne kontroll. Juhul, kui PRIA avastab, et registris on

deklareeritud mittetoetusõiguslik maa, parandab PRIA vastavad kanded. Põllumassiivi

nr 41246291523 osas tuvastas kohapealne kontroll, et põld on täies ulatuses mittetoetusõiguslik. Enne

registrist kustutamist teostati ka kaugseire. Puude liituvus ületab kohati 0,5. Ülejäänud maa on

soostunud, seal kasvavad pajupõõsad, kased jne. Liigvee tõttu ei saa seda ala niita/karjatada viisil,

mis tagaks nõuetekohase hooldamise. Tegemist pole heas põllumajanduslikus korras oleva maaga.

Seda kinnitab ka ekspertide arvamus 13. oktoobrist 2006. PRIA väited ei ole seega paljasõnalised.

Kassaator ei ole tõendanud vastupidist. Toetuskõlbulik on Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004/EÜ art 44 lg 2 kohaselt põllumajandusmaana haritav maa või püsikarjamaa, välja

arvatud püsikultuuride või metsa all olev mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa. Metsa

all olev maa, kus pole võimalik samamoodi toota kui puudeta põldudel, pole seega toetusõiguslik.

Aladel, kus puude liituvus ületab 0,5, puudub karjatamiseks piisav alustaimestik. 2006. aasta alguses

täiendati põllumajandusministri 6. aprilli 2005. a määrust nr 39, 20. aprilli 2004. a määrusi nr-d 49 ja

51 ning 5. septembri 2003. a määrust nr 89 sättega, mille kohaselt loetakse Saare-, Hiiu-, Lääne- ja

Pärnumaal asuv püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras olevaks, kui sellel kasvavate kadakate

ja puude liituvus on kuni 0,5. See on vastutulek nende piirkondade tootjatele tulenevalt

traditsioonilistest põllumajandusmeetoditest, kuna keskkonnatingimustest tulenevalt kasvavad

sealsetel põllumajanduslikult kasutatavatel poolloodusliku kooslusega püsirohumaadel puud ja

kadakad. Metsaseaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt loetakse metsaks juba maatükki, millel kasvavad

puittaimed puuvõrade liituvusega vähemalt 0,3 (30%). Seetõttu on PRIA poolt makstavate toetuste

raames võimatu lugeda põldu puude liituvusega üle 0,5 põllumajanduslikus kasutuses olevaks

rohumaaks. On selge, et sellistel aladel on normaalne tootmine võimatu. Asjaolu, et Metsa Johani

Talu vaidlusalustel pindadel lihaveiseid karjatab, ei ole oluline, kuna õigusaktides on sätestatud

objektiivsed nõuded põllumajandusmaale, mille eest toetusi makstakse. Kassaator ei ole toonud välja

materiaalõiguse norme, mida tema väitel on kohtud valesti kohaldanud, ja protsessinorme, mida on

rikutud, vaid on vaidlustanud peamiselt faktilisi asjaolusid, mis on kohtute poolt juba eelnevalt

tuvastatud.

Põllumassiiv nr 41246286081 on kaugseire tulemusel jagatud neljaks massiiviks. Massiivi ei ole

hinnatud pealiskaudselt. Massiivil on toimunud ka kaks kohapealset kontrolli, kus leiti, et puude

liituvus on üle 0,5 ja ala on soostunud. Kohapeal mõõdeti vaid toetusõiguslik ala. Metsa Johani Talule

selgitati piiride muutmise põhjuseid. Toetusõiguslikku ala ümbritseb tihe puistu ja põllud on

omavahel ühendamatud, mistõttu oli massiivi jagamine õigustatud. 23. jaanuari 2006. a

eksperthinnang ja 13. oktoobri 2006. a arvamus massiivide nr 41246286081 ja nr 41246291523

vastavusest heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele tõendavad samuti PRIA kasutatud

kontrollimeetodite õigsust. Alla 0,5 liituvusega maa puhul on rohumaa ekspertide ja

mullastikueksperdi arvates tegemist püsivalt liigniiske alaga. Kassaatori vastupidine väide on väär.

Liituvusega üldistatult 0,55 ala ei ole võimalik lugeda toetusõiguslikuks. Samuti ei ole üksikud

fragmendid liituvusega kuni 0,5 toetusõiguslikud, sest minimaalne massiivi suurus on 0,3 ha.

Asjaolu, et kohase hooldamisega on võimalik kujundada ala liigirikkaks ja tootlikuks puisniiduks, ei

ole asjassepuutuv. EL Nõukogu 29. septembri 2003. a määruse nr 1782/2003/EÜ (edaspidi EL

Nõukogu määrus nr 1782/2003/EÜ) art 143b lg 4 kohaselt on toetusõiguslik ja registrisse kantav vaid

selline põllumaa, mis oli juba 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras. Hilisem kordategemine ei

muuda maad toetusõiguslikuks. Metsaeksperdil oli võimalik hinnata puude liituvust ka talvel.

Tulenevalt eelnevast ei ole põhjendatud uue kohapealse kontrolli läbiviimine.

Põllumassiivi nr 41246397563 piire on korrigeeritud kaugseire tulemusena. Osal massiivist ületas

puude liituvus 0,5, see pindala arvati toetusõigusliku maa hulgast välja. Massiiv on jagatud kolmeks

uueks massiiviks, kuna neil põldudel puudub ühendav ala. Metsa Johani Talule on korduvalt antud

teavet selle kohta, mis põhjustel massiiv täies ulatuses toetusõiguslik ei ole, arusaamatu on, mis

põhjusel kassaator leiab, et vähendamine on seadusevastane. Põllumassiivi nr 41146275937 pindala

on vähendatud kaugseire tulemusena. Ortofotode alusel vähendati pindala kraavide võrra. Massiivil

asub 54 kraavi, nende alune pindala on 5,09 ha, keskmiselt on kraavide laius üle 3 meetri, suuremas

osas on nad võsastunud. Kitsamaid kui 2 m kraave ei ole välja arvatud. Samuti jagati massiiv kaheks,

sest looduses polnud need osad omavahel ühendatud, vaid on eraldatud laia kraaviga. Kuigi

kohapealse kontrolli käigus pindala ei vähendatud, ei tähenda see, et seda ei võinud teha kaugseirega.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Esmalt võtab kolleegium seisukoha massiivi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist

kustutamise ja registri iseloomu kohta. Seejärel vaatleb kolleegium registrikande parandamise aluseks

oleva kontrolli olemust. Järgmisena käsitleb kolleegium veel kord juba oma varasemates lahendites

antud tõlgendust puid hõlmava ala toetuskõlbulikkuse kindlakstegemise kohta. Edasi peatub

kolleegium liigniiske ala kontrollimist puudutaval Euroopa Kohtu praktikal. Lõpetuseks lahendab

kolleegium kassatsioonkaebuse.

I

11. PRIA kustutas 4. aprillil 2006. aastal Metsa Johani Talu põllumassiivi nr 41246291523 (11,86 ha)

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist.

12. ELÜPS § 58 kohaselt on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register, mille vastutav töötleja on

Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja PRIA. Sama seaduse § 59 lg 1 p 1 järgi kantakse

registrisse ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamisel antavate toetuste taotlejate ja

toetuste andmed ning p 4 järgi ka põllumassiivi kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivi pindala

andmed ning põllumassiivi tunnused. ELÜPS § 60 lg 1 sätestab nõude, et isik, kes esmakordselt

taotleb põllumajandustoetust, esitab enda registrisse kandmise avalduse PRIA-le; andmed kantakse

registrisse avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul (lg 3). Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et

isiku avalduseta kantakse registrisse andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja

põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused. ELÜPS § 60 lg 4 kohaselt keeldub

PRIA kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid, kande tegemata jätmisest teatab PRIA

taotlejale sellekohase otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. ELÜPS § 60 lg 2 alusel peab

isik, kelle registriandmed on muutunud, esitama PRIA-le registrikande muutmise avalduse andmete

muutumisest alates 15 tööpäeva jooksul.

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamist täpsustab määrus nr 162; selle § 4 kohaselt

on registri pidamise eesmärk PRIA-le õigusaktidega pandud kohustuste täitmise tagamiseks andmete

kogumine, töötlemine ja säilitamine ka PRIA antavat toetust taotleva isiku ja taotluse kohta.

Määruse nr 162 § 9 kohaselt on registriandmetel küll informatiivne tähendus, kuid eeltoodud viited

EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele, mille alusel määrus nr 162 on vastu võetud,

annavad selget tunnistust sellest, et ilma registrisse kandmata ei ole võimalik toetust taotleda ja saada.

Seega on toetuse taotlejale (Metsa Johani Talule) määrava tähtsusega, et massiivid oleksid registris.

See on eeltingimuseks EL ühise põllumajanduspoliitika seaduse järgi antava ükskõik millise toetuse

taotlemiseks, mitte ainult nende toetuste taotlemiseks, mida Metsa Johani Talu on juba taotlenud ja

varem saanud, vaid ka võimalike teiste ja uute toetuste taotlemiseks. Erinevalt Tartu

Ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et põllumassiivi andmete muutmine registris ja

massiivi registrist täielikult kustutamine saavad iseenesest rikkuda kaebaja õigusi.

13. Määruse nr 162 § 10 lg 2 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete

esitaja. PRIA ei ole keeldunud vaidlusaluse massiivi osas kande tegemisest vastavalt ELÜPS § 60 lg-

le 4. Põllumassiivi pindala andmed kannab PRIA registrisse ilma isiku avalduseta, mistõttu võib

isikul osutuda raskeks vastutada andmete õigsuse eest. Registrisse kandmisel vaidlust võimalike

valeandmete osas ei olnud. Seega ei olnud Metsa Johani Talul alust eeldada, et registrisse kantud

andmed ei vastaks tegelikule olukorrale. EL Nõukogu määrus nr 1782/2003/EÜ art 143b lg 4

kohaselt on toetusõiguslikud ja registrisse kantavad vaid need põllud, mis olid juba 2003. aastal heas

põllumajanduslikus korras. Metsa Johani Talu arvates olid tema massiivid heas põllumajanduslikus

korras ja seega ei tunnetanud Metsa Johani Talu ka ELÜPS § 60 lg 2 alusel vajadust esitada

registriandmete muutmise taotlust. Sisuline vaidlus käibki selle üle, kas Metsa Johani Talu

vaidlusalune põllumaa oli heas põllumajanduslikus korras. Tulenevalt eelnevast ei saa Metsa Johani

Talule, kes ei taotlenud registriandmete muutmist, ette heita õigusvastast käitumist.

14. Määruse nr 162 § 13 lg 1 kohaselt suletakse registris ebaõigete andmete avastamise korral need

kuni kande parandamiseni, lg 2 järgi esitab PRIA ebaõigete andmete kohta järelepärimise

registriandmete esitajale 5 tööpäeva jooksul ebaõigete andmete avastamisest arvates. Isegi kui

lähtuda sellest, et põllumassiivi pindala puudutavate andmete puhul on kande parandamise avalduse

esitamise kohustuse puudumisest hoolimata andmete esitajaks toetuse taotleja (Metsa Johani Talu), ei

ole tuvastatud, et PRIA oleks Metsa Johani Talule teatanud võimalikest ebaõigetest andmetest ja

teinud vastavasisulise järelepärimise ning andnud määruse nr 162 § 13 lg 2 teises lauses ette nähtud

10-päevase tähtaja õigete andmete esitamiseks. Vastavalt määruse nr 162 §-le 5 kehtivad

registripidamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted arvestades EL ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse üheks oluliseks nõudeks haldusmenetluse

läbiviimisel on ärakuulamisõiguse võimaldamine (HMS § 40 lg 1). Praegusel juhul ei tagatud Metsa

Johani Talule ärakuulamisõigust enne vaidlusaluse massiivi registrist kustutamist ega teiste

vaidlusaluste massiivide pindalade vähendamist. Määruse nr 162 § 13 lg 4 kohaselt parandatakse

ebaõiged andmed õigete andmete saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul. Toimunust ei nähtu, kas

vastavat tähtaega tegelikkuses järgiti. Kolleegium leiab, et Metsa Johani Talu põllumassiivi

nr 41246291523 registrist kustutamine on toimunud menetlusnõudeid rikkudes. Need rikkumised

võisid mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2006. a otsus asjas

nr 3-3-1-80-06).

15. Täiendavalt märgib kolleegium, et EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, EL

vastavad õigusaktid ja määrus nr 162 ei reguleeri otsesõnu massiivi registrist kustutamist, vaid

ebaõigete andmete parandamist. Põllumassiivi tervikuna registrist kustutamine kui toetuse taotlejale

ja senisele/võimalikule toetuse saajale oluliste negatiivsete tagajärgede tekitamine eeldab seepärast

suurendatud tähelepanu menetlusnõuete järgimisel.

II

16. Määruse nr 162 § 8 lg 10 kohaselt kantakse registrisse massiivi kohta piiripunktide koordinaadid,

pindala, tunnused, toetusõiguslikkuse staatus. Eelnimetatud andmete õigsuses veendumiseks ja

registrikande parandamiseks kontrollib määruse nr 162 § 13 lg 3 järgi PRIA põllumassiivide piiride

muudatusi, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarte või kohapealset kontrolli. EL Nõukogu määruse

nr 1782/2003/EÜ artikli 23 kohaselt viivad liikmesriigid läbi toetusetaotluste halduskontrolli, mis

hõlmab toetuse maksmise toetuskõlbliku pindala ning vastavate toetusõiguste kontrolli, kusjuures

halduskontrolle täiendatakse kohapeal tehtavate kontrollide süsteemiga, et kontrollida toetuste

saamise õigust. Liikmesriigid võivad kasutada põldude kohapealsete kontrollide tegemiseks ka

kaugseire tehnikaid. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 32 alusel võivad liikmesriigid

teatud tingimustel kasutada kaugseiret traditsiooniliste kohapealse kontrolli meetmete rakendamise

asemel, kaugseire teel kontrollitavad tsoonid valitakse riskianalüüsi või juhumeetodil. Kui liikmesriik

taotleb võimalust viia läbi kontrolli kaugseire teel, peab ta tegema kõigi põllumajanduslike

maatükkide satelliidikujutiste või aerofotode fototõlgenduse, mida taotlus hõlmab ning mida tuleb

kontrollida, et ära tunda pinnakate ja mõõta pindala, ning läbi viima kõigi selliste põllumajanduslike

maatükkide vahetu kontrolli, mille puhul fototõlgendus ei võimalda deklaratsiooni õigsust

kontrollida.

17. PRIA on vastuses kassatsioonkaebusele väljendanud arvamust, et aktsepteeritavad ja

õiguspärased kontrollimeetodid on võrdselt nii kaugseire, aluskaartide, sh ortofotode analüüs kui ka

kohapealne kontroll. Ometi ilmneb PRIA tegevuses Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide

kontrollimisel vastuolulist käitumist kontrollimeetodite kasutamisel ja erinevate kontrollimeetodite

tulemusel saadud erinevate andmete puhul ühe kontrollimeetodi eelistamist teisele. Nii on nt

põllumassiivi nr 41246397563 puhul kohapealse kontrolli tulemusena inspektori mõõtmistulemuste

alusel leitud, et karjatatav osa massiivist on 2,07 ha, samas, et kaugseire tulemusena on vastav osa

1,81 ha ning PRIA on eelistanud registrikande muutmisel just viimast (erinevus 0,26 ha).

Põllumassiivi nr 41146275937 puhul on kohapealne kontroll märkinud 27,58 ha kontrollituks,

kaugseire alusel jäeti välja kraavid, mille tulemusena on toetusalune pind 22,49 ha. Põllumassiivi

nr 41246291523 puhul on PRIA märkinud ühe alusena 20. jaanuari 2006. a lisakontrolli ja

23. jaanuari 2006. a ekspertiisiakti, kuigi lisakontroll ja ekspertiis nimetatud massiivi ei kajasta.

18. Kolleegium leiab, et ilma täiendava põhjenduseta, millistel õiguslikel ja faktilistel alustel

eelistatakse ühe kontrollimeetodi tulemust teisele, ei saa PRIA tegevust Metsa Johani Talu

vaidlusaluste massiivide kontrollimisel pidada õiguspäraseks. Täiendavalt märgib kolleegium, et

kohapealse kontrolli puhul tuleb arvestada Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi

AGRI/60363/2005 nõudeid selle kohta, millisel hooajal on kontrolli läbiviimine tulemuste

tõetruuduse osas kõige otstarbekam. PRIA ei ole põhjendanud, miks eelistati üht tõendit teisele, kui

kontrolli tulemused on vastuolulised. Tegemist on olulise menetlusõigusliku rikkumisega.

III

19. Lisaks juhib Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu sellele, et sisulisest aspektist puudutab

vaidlus peamiselt küsimusi, kas puid hõlmav ja liigniiske ala on toetuskõlbulik ja kas ning kui suures

osas vaidlusalused massiivid saavad olla/jääda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse

kantuks.

20. Puid hõlmava ala osas osundab kolleegium oma varasematele lahenditele Metsa Johani Talu

asjades - 20. juuni 2007. a otsusele asjas nr 3-3-1-26-07 ja 19. septembri 2007. a otsustele asjades

nr 3-3-1-27-07 ja 3-3-1-28-07. Neis lahendites esitatud seisukohtadega on PRIA ja kohtute

seisukohad vastuolus. Riigikohtu halduskolleegium on eelnimetatud varasemates lahendites leidnud

järgmist: "Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt tuleb EL

Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 131 nimetatud metsana, mida söödamaa ei tohi hõlmata, mõista

sellist maatükki, mida katavad puud (sh põõsad) ja mis takistab loomade söögiks (karjatamiseks)

sobiva taimse alusrinde kasvu.

Samas EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 132 p 3 alapunkti c järgi koosneb loomkoormuse

arvutamisel arvesse võetav söödamaa vähemalt 50% ulatuses karjamaast, kusjuures karjamaa mõiste

määratlevad liikmesriigid. Määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on

rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või

lambakasvatuseks. Siiski ei välista see samal aastal karjamaa segakasutust. Euroopa Komisjoni

töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt peab toetuskõlbulike pindalade kontrollimisel tuvastama,

kas karjamaa vastab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide siseriiklikele nõuetele.

Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat maatükki" tuleb mõista sellise

alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta, kusjuures silmas peetakse

eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette

erandeid teatud liiki puude puhul (näiteks viljapuud) ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel.

Need võimalikud erandid peab liikmesriik eelnevalt defineerima. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni

töödokument mh söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei

ole toetuskõlbulik selline puudega (sh põõsastega) kaetud ala, kus puu- ja/või põõsarinne takistab

karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu."

21. Seega on ebaõiged PRIA väited, et kuivõrd metsaseaduse kohaselt loetakse maatükki, kus

kasvavad puittaimed, mille võrade liituvus on vähemalt 0,3, metsaks, siis siseriiklikud normid ei

võimaldanud varem teistsugust lähenemist, ja et liituvuse 0,5 hilisem sätestamine mh Saare

maakonna osas on vastutulek sellest piirkonnast põllumajandustoetuste taotlejatele. Euroopa

Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 8 lg 1 kohaselt on puudega maatükk siis toetusõiguslik, kui

seal saab toota sama hästi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. Praeguses asjas ei nähtu ühestki

läbiviidud kontrolli tulemusest, kas Metsa Johani Talu põllumassiive on võrreldud sama piirkonna

(Saaremaa), puudeta aladega ja kas samas piirkonnas on üldse ülekaalus puudeta alad. Seda, kas

puudega alal on karjatamine kehvem, ekspertiisides ega teistes dokumentides otseselt ei käsitleta.

Ekspertide arvamusest, et aladel, kus puude liituvus ületab 0,5, puudub karjatamiseks piisav

alustaimestik, ei nähtu, kas sellist puudust on eeldatud vaid seetõttu, et puude liituvus on lubatust

suurem ja kas alati puudub puude all vastav alustaimestik.

22. Massiivi heas põllumajanduslikus korras oleku hindamisel saab lähtuda Eesti maaelu

arengukavast 2004-2006, mille kohaselt on üheks kontrollitavaks standardiks rohumaaviljeluse

standard, mis näeb ette, et rohumaa peab olema vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või peab

seal olema loomi karjatatud. Sama standard on sätestatud ka põllumajandusministri 6. aprilli 2005. a

määruse nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse

saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja menetlemise täpsem kord" § 2 lg-s 3. Riigikohtu

halduskolleegium on juba varasemate Metsa Johani Talu toetustaotlusi puudutavate vaidluste

lahendamisel leidnud, et kontrollaktides ei ole põhjendatud, miks ei olnud Metsa Johani Talu

vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette

põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 51 taotluse esitamise ja kontrollide läbiviimise

ajal kehtinud redaktsioonis.

Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokument AGRI/60363/2005 lubab arvestada ka puude

liituvust kuni 0,5; lisaks ei ole karjatamise puhul välistatud, et kui puude all kasvab loomadele

söögiks sobilik rohi ja kui neid puid ei kasutata puidutööstuses, siis ei olegi liituvus ainumäärav.

23. Euroopa Liidu õigusakt ja selle alusel antud Eesti õigusakt kuuluvad tõlgendamisele koos

Euroopa Komisjoni töödokumentidega. Seetõttu on arusaamatu PRIA väide, et tingimust puude

liituvuse kohta kuni 0,5 tuleb käsitada vastutulekuna Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa taotlejatele.

Kuigi Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalik

toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse

tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardi kohaselt, ei ole

Eesti vastavat erandit kehtestanud. Selle puudumisel tuleb sama määruse art 30 kohaselt

toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatavat ala. Riigikohtu

halduskolleegium on oma eelnimetatud varasemates lahendites leidnud, et EL õiguse alusel ei ole

võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus teatavate piirkondlike iseärasustega arvestada.

Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi

põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab põhjendada asjaomase piirkonna või

liikmesriigi tavapärase standardiga.

24. Kuivõrd Riigikohtu halduskolleegium on eeltoodud põhjustel oma varasemates otsustes

tühistanud praeguses asjas kahe vaidlusaluse põllumassiivi (nr 41246291523 ja nr 41246286081) osas

PRIA ja kohtute otsused, ei saa nende massiivide puhul jõusse jätta ka PRIA otsustusi

põllumassiivide registrikannete vähendamisest/põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist

kustutamisest. Sisult samalaadne vaidlus puude liituvuse määramise osas puudutab ka põllumassiivi

nr 41246397563, mille kohta Riigikohtu varasemad lahendid puuduvad, kuid millele laienevad

samuti varasemates lahendites öeldud põhimõtted.

IV

25. Liigniiske ala (eelkõige põllumassiiv nr 41246291523) osas märgib Riigikohtu halduskolleegium,

et EL Nõukogu määruse nr 1782/2003/EÜ art 131 (reguleerib küll peamiselt veise- ja vasikaliha

toetusi) kohaselt on söödamaaks põllumajandusettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ning

lamba- ja/või kitsekasvatuseks kasutatav ala ning et söödamaa ei hõlma mh metsa ega alasid, mida

kasutatakse ühenduse teisteks toetusteks kõlblike põllukultuuride või püsikultuuride või aiasaaduste

kasvatamiseks, välja arvatud püsikarjamaad. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 8 lg 2

kohaselt peab EL Nõukogu määruse nr 1782/2003/EÜ artikli 131 rakendamiseks iga söödamaa olema

loomakasvatuseks kasutatav vähemalt seitsme kuu vältel alates liikmesriigi määratavast kuupäevast,

mis peab jääma 1. jaanuari ja 31. märtsi vahele.

Euroopa Kohtu 1. märtsi 2007. a otsuses kohtuasjas C-34/05: Schouten tõlgendatakse sõnastuselt

sarnast EL õigusakti, EL Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja

vasikalihaturu ühise korralduse kohta artikli 12 lõike 2 punkti b ja nõukogu 23. detsembri 1992. aasta

määruse (EMÜ) nr 3887/92, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ühenduse teatavate

toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamiseks, artikli 2 lõike 1 punkti c selliselt, et

söödamaana deklareeritud maatükki saab käsitada "kasutatavana", kui esiteks on see mõeldud üksnes

seal peetavate loomade toitmiseks kogu kalendriaasta jooksul ja kui seda oli tegelikult võimalik

kasutada vähemalt seitsme kuu jooksul selles kalendriaastas alates siseriiklike õigusnormidega

sätestatud kuupäevast, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuarist 31. märtsini, ning isegi siis, kui eelkõige

ajutise üleujutuse tõttu ei asunud loomad sel maatükil pidevalt. Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa

Kohtu praktika valguses tuleb kontrollida ka kassaatori väiteid, et üleujutatud on vaidlusalune ala

üksnes varakevadel jäämineku ajal ja hilissügisel ning alates maist kuni oktoobrini on see täies

ulatuses karjatatav ja et jõeäärse lammipüsirohumaa tõttu on rohu kasv kevadiste üleujutuste

tulemusena soodsam kui tavakarjamaal. Ekspertiisidest ei tulene, et kuude arv, mil vaidlusaluse

massiivi liigniiske osa on kasutatav loomakasvatuseks, oleks vaidlusaluse massiivi osas kindlaks

tehtud.

26. Põllumassiivi nr 41146275937 pindala vähendamise osas on vaidlus tingitud peamiselt

kraavidest. PRIA on lähtunud kehtivatest Eesti ja EL õigusaktidest, mille kohaselt tuleb põllu

pindalast maha arvestada põllu sisse jäävad üle 2 m laiused joonobjektid (kraav, oja jne) ja vähemalt

0,01 ha pindalaga objektid (metsatukk, tiik, kivihunnik, hooned jne). Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004/EÜ art 30 lg 2 kohaselt võivad piirkondade puhul, kus teatavad iseärasused, eelkõige

hekid, kraavid ja tarad, on traditsiooniliselt hea põllumajandusliku taimekasvatus- või

käitamispraktika osa, liikmesriigid otsustada lugeda vastav pindala täielikult kasutatava põllu osaks

tingimusel, et see ei ületa liikmesriikide määratavat kogulaiust. See laius peab vastama kõnealuses

piirkonnas traditsioonilisele laiusele ega tohi ületada 2 meetrit. Samuti võivad liikmesriigid pärast

Euroopa Komisjoni eelnevat teavitamist lubada laiust, mis ületab 2 meetrit. Eelteavituse järgset 2 m

ületamist lubab ka Euroopa Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005. Kuna sellist eelnevat

teavitamist aset leidnud ei ole, siis üle 2-meetriseid kraave arvesse võtta ei saa. Vaidlus selle üle, kas

PRIA on kraavide laiust õigesti mõõtnud ja kui palju kraave on põllumassiivi pindalast välja arvatud,

puudutab ka faktiliste asjaolude tuvastamist, mis pole Riigikohtu pädevuses. PRIA poolset

põhjendamata jätmist, miks eelistati üht tõendit teisele (vt otsuse p-d 16-18), peab kolleegium

õigusvastaseks.

V

27. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu

kassatsioonkaebuse, tühistab PRIA peadirektori 2. juuni 2006. a vaideotsuse nr 12-14/10 ja tunnistab

õigusvastaseks PRIA toimingud seoses põllumassiivi nr 41246291523 registrist kustutamise ja

ülejäänud vaidlusaluste põllumassiivide pindalade muutmisega ning Tartu Halduskohtu 28. veebruari

2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2007. a otsused haldusasjas nr 3-06-1316. Kolleegium teeb

PRIA-le ettekirjutuse vaidlusalustel põllumassiividel uue kontrolli läbiviimiseks ja täiendavate

tõendite kogumiseks, lähtudes kohtuotsuses toodud motiividest.

Kautsjon kuulub tagastamisele.

28. Tartu Halduskohtus on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 10 krooni (toimiku lk 7) ja

õigusabikulusid 3540 krooni, mille hüvitamist on ta taotlenud (toimiku lk-d 200-204). Tartu

Ringkonnakohtus on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 80 krooni (toimiku lk-d 239 ja 243),

õigusabikulude tasumist ei ole Metsa Johani Talu tõendanud ega väljamõistmist taotlenud.

Riigikohtus on Metsa Johani Talu palunud hüvitada kassatsioonimenetlusega seotud õigusabikulud

summas 5310 krooni. Tulenevalt eelnevast kuuluvad Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt

väljamõistmisele riigilõiv 90 krooni ja õigusabikulud 8850 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque