3-3-1-93-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-93-07

Määruse kuupäev

6. veebruar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a

käskkirja nr 686-d tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrus

haldusasjas nr 3-07-1685

Menetluse alus Riigikohtus

Rene Vainiku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rene Vainiku määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

17. oktoobri 2007. a määrused haldusasjas nr 3-07-1685.

Vabastada Rene Vainik riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-

07-1685 ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a käskkirjaga nr 686-d karistati Rene Vainikut

noomitusega põhjusel, et R. Vainik püüdis loata kambrisse võtta mälukaarti ja CD-plaate ning käitus

agressiivselt.

2. Rene Vainik esitas 27. augustil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Vangla direktori nimetatud käskkiri. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu, kuna isikuarvel olevast 777 kroonist ja 75

sendist on kaebuse esitajal võimalik kasutada vaid 74,05 krooni.

3. Tallinna Halduskohus esitas 28. augustil 2007 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus edastada

R. Vainiku isikuarve viimase 6 kuu väljavõte. 13. septembril täitis Tallinna Vangla kohtunõude,

edastades kaebaja isikuarve väljavõtte perioodi 1. aprill - 12. september 2007 kohta.

4. Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a määrusega rahuldati R. Vainiku taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks osaliselt. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 päeva aega

riigilõivu tasumiseks. Tasumisele kuuluvaks riigilõivuks määras kohus 50 krooni. Määruse

põhjenduste kohaselt ei tähenda vanglas viibimine veel isiku maksejõuetust ning riigilõivu tasumisest

vabastamine peab jääma erandlikuks. Kaebajal on raha laekumisel võimalus planeerida oma tegevusi,

sh arvestada, et kohus ei pruugi lugeda teda alati maksejõuetuks isikuks. Riigilõivu vabastamise

taotluse kohaselt oli R. Vainiku isikuarvel vabaks kasutamiseks 74,05 krooni, mistõttu ei saa sellest

teha järeldust, et isik oleks täielikult maksejõuetu. Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest

osaliselt.

5. R. Vainik esitas määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a määrus

tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu nõue 50-kroonise riigilõivu

tasumiseks täidetav, kuna kaebaja isikuarvel oli kohtumääruse kättesaamise päeval, 24. septembril

2007 kasutatavat raha vaid 29,05 krooni.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub kaebuse esitaja isikuarvel oleva

raha liikumisest, et 50-kroonise riigilõivu tasumine oleks talle olnud jõukohane ka kohtumääruse

kättesaamisel, kui ta poleks kulutanud 7. septembril 2007 vangla kaupluses 36 krooni. Kulutuste

tegemisega vangla kaupluses on kaebaja end ise viinud olukorda, kus tal ei jätku raha riigilõivu

tasumiseks. Kinnipeetav on täielikul riiklikul ülalpidamisel ning kauplusest ostude tegemine pole

äraelamiseks vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. R. Vainik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumisega rikuvad kohtud tema kaebeõigust. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks,

sest tal puudub töö ja realiseeritav kinnisvara ning tema isikuarvel on kasutatavat raha vaid 18,05

krooni. Kohtud on varem R. Vainiku riigilõivu tasumisest vabastanud ning tema varaline seisund pole

vahepeal muutunud. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et talle jääb arusaamatuks Tallinna

Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrus ka põhjusel, et ringkonnakohus rahuldas 18. oktoobri

2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-212 tema taotluse riigilõivust vabastamiseks

apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna Tallinna Vangla esitatud isikuarve väljavõtte kohaselt puudus

R. Vainikul raha riigilõivu tasumiseks. Vangla kauplusest ostis kaebaja mahukamaid ümbrikuid, et

oleks võimalik saata dokumente erinevatesse ametiasutustesse ja kohtutesse.

8. Kirjalikus vastuses määruskaebusele osundab Tallinna Vangla Riigikohtu 21. novembri 2007. a

määruse seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-55-07, kus käesolevale sarnase määruskaebuse alusel on

R. Vainik täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastusele lisatud

isikuarve väljavõttest ilmneb, et Rene Vainikul on ajavahemikus 6. juuni kuni 19. september 2007

olnud piisavad sissetulekud riigilõivu tasumiseks ning ta on olnud võimeline tasuma ka teises

haldusasjas riigilõivu. Ümbrike ostmise vajaduse kohta märgitakse vastuses, et ametiasutusele kirju ja

materjale saates võimaldab vangla vajadusel ümbriku.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebuse esitaja vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrust, millega

jäeti rahuldamata R. Vainiku määruskaebus põhjendusega, et kaebaja on viinud ennast ise raha

kulutades olukorda, kus 50-kroonise riigilõivu tasumiseks raha ei jätku. Asja lahendamisel on seega

määrava tähtsusega see, millist tähendust omistada eelnenud ajal tehtud kulutustele.

10. Tallinna Halduskohus vabastas R. Vainiku riigilõivu tasumisest osaliselt, leides, et vanglas

viibimine ei tähenda veel isiku maksejõuetust ning riigilõivu tasumisest vabastamine on erandlik.

Kaebajal on raha laekumisel võimalus planeerida oma kulutusi ja arvestada ka sellega, et kohus ei

pruugi lugeda teda alati maksejõuetuks isikuks. Tallinna Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt oleks

R. Vainikul 50-kroonise riigilõivu tasumine olnud jõukohane ka kohtumääruse kättesaamisel, kui ta

poleks 7. septembril 2007 kulutanud vangla kaupluses 36 krooni ning kuna kinnipeetav on täielikul

riiklikul ülalpidamisel, siis ei ole kauplusest ostude tegemine äraelamiseks vajalik.

11. Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. 21. novembri 2007. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-55-07 leidis kolleegium, et kuigi kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, võib

neil siiski esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud ning maksejõuetust teadlikult

esile kutsuvad. Sellisteks kulutusteks võivad olla näiteks telefonikaartide ostmine vanglaväliseks

suhtlemiseks, dokumentidest koopiate tegemine ning ümbrike ja postmarkide ostmine.

12. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt põhjendamatute kaebustega

halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku

olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise kohustus ei tohi

muutuda meetmeks, mille abil välistatakse korduvate kaebuste esitamine hoolimata sellest, kas need

on ilmselt põhjendamatud või mitte.

13. Tallinna Vangla poolt esitatud R. Vainiku isikuarve väljavõtte kohaselt oli R. Vainiku isikuarvel

12. septembri 2007. a seisuga vabaks kasutamiseks 38,05 krooni. Halduskohus ei ole riigilõivu

tasumisest osalisel vabastamisel sellele tähelepanu pööranud ning on leidnud, et lähtudes

5. septembril 2007 esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest on Rene Vainik võimeline

tasuma riigilõivu 50 krooni. Kolleegium märgib, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning

kohtumääruse tegemise päeva vahele jäänud ajavahemikul võivad taotluse esitanud isiku rahalised

võimalused riigilõivu tasumiseks kas väheneda või suurenda ning kohtul tuleb maksejõulisuse

hindamisel seda arvestada ja kulutuste vajalikkust hinnata. Kui kaebuse esitaja on viinud ennast

kohtumääruse kättesaamise hetkeks teadlikult olukorda, kus riigilõivu tasumiseks raha enam ei jätku,

tuleb jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata.

14. Kolleegium jääb 11. detsembri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-83-07 esitatud seisukoha

juurde, mille kohaselt peab kinnipeetavale ka pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlikul

määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt on

kohtud vääralt järeldanud, et R. Vainik oli maksejõuline tasumaks 50-kroonist riigilõivu. Kolleegium

peab vajalikuks märkida, et samasugusele tulemusele R. Vainiku maksejõulisuse hindamisel on

jõutud ka 6. veebruari 2008. a määrustes haldusasjades nr 3-3-1-91-07 ja 3-3-1-92-07.

15. Riigikohtu halduskolleegium selgitas riigilõivust vabastamise korda ka 6. septembri 2007. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-07, leides, et riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust hinnates

peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta.

Käesoleval juhul on R. Vainik vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a käskkirja

nr 686-d, millega karistati Rene Vainikut noomitusega. Kolleegium jääb 21. novembri 2007. a

määruses haldusasjas nr 3-3-1-55-07 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt kaebust, milles

vaidlustatakse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust, ei saa pidada ilmselgelt

perspektiivituks.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium R. Vainiku määruskaebuse ning vabastab ta riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a määrus

ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1685 tuleb tühistada ja

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann