3-3-1-93-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a käskkirjaga nr 686-d karistati Rene Vainikut noomitusega põhjusel, et R. Vainik püüdis loata kambrisse võtta mälukaarti ja CD-plaate ning käitus
Legislator headnote
AI generated3-3-1-93-07 · Riigikohus: Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a käskkirjaga nr 686-d karistati Rene Vainikut noomitusega põhjusel, et R. Vainik püüdis loata kambrisse võtta mälukaarti ja CD-plaate ning käitus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-93-07
Määruse kuupäev
6. veebruar 2008
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri
Salmann
Kohtuasi
Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a
käskkirja nr 686-d tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrus
haldusasjas nr 3-07-1685
Menetluse alus Riigikohtus
Rene Vainiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rene Vainiku määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
17. oktoobri 2007. a määrused haldusasjas nr 3-07-1685.
Vabastada Rene Vainik riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-
07-1685 ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a käskkirjaga nr 686-d karistati Rene Vainikut
noomitusega põhjusel, et R. Vainik püüdis loata kambrisse võtta mälukaarti ja CD-plaate ning käitus
agressiivselt.
2. Rene Vainik esitas 27. augustil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada
Tallinna Vangla direktori nimetatud käskkiri. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu, kuna isikuarvel olevast 777 kroonist ja 75
sendist on kaebuse esitajal võimalik kasutada vaid 74,05 krooni.
3. Tallinna Halduskohus esitas 28. augustil 2007 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus edastada
R. Vainiku isikuarve viimase 6 kuu väljavõte. 13. septembril täitis Tallinna Vangla kohtunõude,
edastades kaebaja isikuarve väljavõtte perioodi 1. aprill - 12. september 2007 kohta.
4. Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a määrusega rahuldati R. Vainiku taotlus riigilõivu
tasumisest vabastamiseks osaliselt. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 päeva aega
riigilõivu tasumiseks. Tasumisele kuuluvaks riigilõivuks määras kohus 50 krooni. Määruse
põhjenduste kohaselt ei tähenda vanglas viibimine veel isiku maksejõuetust ning riigilõivu tasumisest
vabastamine peab jääma erandlikuks. Kaebajal on raha laekumisel võimalus planeerida oma tegevusi,
sh arvestada, et kohus ei pruugi lugeda teda alati maksejõuetuks isikuks. Riigilõivu vabastamise
taotluse kohaselt oli R. Vainiku isikuarvel vabaks kasutamiseks 74,05 krooni, mistõttu ei saa sellest
teha järeldust, et isik oleks täielikult maksejõuetu. Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest
osaliselt.
5. R. Vainik esitas määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a määrus
tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu nõue 50-kroonise riigilõivu
tasumiseks täidetav, kuna kaebaja isikuarvel oli kohtumääruse kättesaamise päeval, 24. septembril
2007 kasutatavat raha vaid 29,05 krooni.
6. Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning
halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub kaebuse esitaja isikuarvel oleva
raha liikumisest, et 50-kroonise riigilõivu tasumine oleks talle olnud jõukohane ka kohtumääruse
kättesaamisel, kui ta poleks kulutanud 7. septembril 2007 vangla kaupluses 36 krooni. Kulutuste
tegemisega vangla kaupluses on kaebaja end ise viinud olukorda, kus tal ei jätku raha riigilõivu
tasumiseks. Kinnipeetav on täielikul riiklikul ülalpidamisel ning kauplusest ostude tegemine pole
äraelamiseks vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. R. Vainik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest
keeldumisega rikuvad kohtud tema kaebeõigust. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks,
sest tal puudub töö ja realiseeritav kinnisvara ning tema isikuarvel on kasutatavat raha vaid 18,05
krooni. Kohtud on varem R. Vainiku riigilõivu tasumisest vabastanud ning tema varaline seisund pole
vahepeal muutunud. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et talle jääb arusaamatuks Tallinna
Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrus ka põhjusel, et ringkonnakohus rahuldas 18. oktoobri
2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-212 tema taotluse riigilõivust vabastamiseks
apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna Tallinna Vangla esitatud isikuarve väljavõtte kohaselt puudus
R. Vainikul raha riigilõivu tasumiseks. Vangla kauplusest ostis kaebaja mahukamaid ümbrikuid, et
oleks võimalik saata dokumente erinevatesse ametiasutustesse ja kohtutesse.
8. Kirjalikus vastuses määruskaebusele osundab Tallinna Vangla Riigikohtu 21. novembri 2007. a
määruse seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-55-07, kus käesolevale sarnase määruskaebuse alusel on
R. Vainik täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastusele lisatud
isikuarve väljavõttest ilmneb, et Rene Vainikul on ajavahemikus 6. juuni kuni 19. september 2007
olnud piisavad sissetulekud riigilõivu tasumiseks ning ta on olnud võimeline tasuma ka teises
haldusasjas riigilõivu. Ümbrike ostmise vajaduse kohta märgitakse vastuses, et ametiasutusele kirju ja
materjale saates võimaldab vangla vajadusel ümbriku.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Määruskaebuse esitaja vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrust, millega
jäeti rahuldamata R. Vainiku määruskaebus põhjendusega, et kaebaja on viinud ennast ise raha
kulutades olukorda, kus 50-kroonise riigilõivu tasumiseks raha ei jätku. Asja lahendamisel on seega
määrava tähtsusega see, millist tähendust omistada eelnenud ajal tehtud kulutustele.
10. Tallinna Halduskohus vabastas R. Vainiku riigilõivu tasumisest osaliselt, leides, et vanglas
viibimine ei tähenda veel isiku maksejõuetust ning riigilõivu tasumisest vabastamine on erandlik.
Kaebajal on raha laekumisel võimalus planeerida oma kulutusi ja arvestada ka sellega, et kohus ei
pruugi lugeda teda alati maksejõuetuks isikuks. Tallinna Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt oleks
R. Vainikul 50-kroonise riigilõivu tasumine olnud jõukohane ka kohtumääruse kättesaamisel, kui ta
poleks 7. septembril 2007 kulutanud vangla kaupluses 36 krooni ning kuna kinnipeetav on täielikul
riiklikul ülalpidamisel, siis ei ole kauplusest ostude tegemine äraelamiseks vajalik.
11. Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. 21. novembri 2007. a määruses
haldusasjas nr 3-3-1-55-07 leidis kolleegium, et kuigi kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, võib
neil siiski esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud ning maksejõuetust teadlikult
esile kutsuvad. Sellisteks kulutusteks võivad olla näiteks telefonikaartide ostmine vanglaväliseks
suhtlemiseks, dokumentidest koopiate tegemine ning ümbrike ja postmarkide ostmine.
12. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt põhjendamatute kaebustega
halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku
olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise kohustus ei tohi
muutuda meetmeks, mille abil välistatakse korduvate kaebuste esitamine hoolimata sellest, kas need
on ilmselt põhjendamatud või mitte.
13. Tallinna Vangla poolt esitatud R. Vainiku isikuarve väljavõtte kohaselt oli R. Vainiku isikuarvel
12. septembri 2007. a seisuga vabaks kasutamiseks 38,05 krooni. Halduskohus ei ole riigilõivu
tasumisest osalisel vabastamisel sellele tähelepanu pööranud ning on leidnud, et lähtudes
5. septembril 2007 esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest on Rene Vainik võimeline
tasuma riigilõivu 50 krooni. Kolleegium märgib, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning
kohtumääruse tegemise päeva vahele jäänud ajavahemikul võivad taotluse esitanud isiku rahalised
võimalused riigilõivu tasumiseks kas väheneda või suurenda ning kohtul tuleb maksejõulisuse
hindamisel seda arvestada ja kulutuste vajalikkust hinnata. Kui kaebuse esitaja on viinud ennast
kohtumääruse kättesaamise hetkeks teadlikult olukorda, kus riigilõivu tasumiseks raha enam ei jätku,
tuleb jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata.
14. Kolleegium jääb 11. detsembri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-83-07 esitatud seisukoha
juurde, mille kohaselt peab kinnipeetavale ka pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlikul
määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt on
kohtud vääralt järeldanud, et R. Vainik oli maksejõuline tasumaks 50-kroonist riigilõivu. Kolleegium
peab vajalikuks märkida, et samasugusele tulemusele R. Vainiku maksejõulisuse hindamisel on
jõutud ka 6. veebruari 2008. a määrustes haldusasjades nr 3-3-1-91-07 ja 3-3-1-92-07.
15. Riigikohtu halduskolleegium selgitas riigilõivust vabastamise korda ka 6. septembri 2007. a
otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-07, leides, et riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust hinnates
peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta.
Käesoleval juhul on R. Vainik vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 3. augusti 2007. a käskkirja
nr 686-d, millega karistati Rene Vainikut noomitusega. Kolleegium jääb 21. novembri 2007. a
määruses haldusasjas nr 3-3-1-55-07 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt kaebust, milles
vaidlustatakse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust, ei saa pidada ilmselgelt
perspektiivituks.
16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium R. Vainiku määruskaebuse ning vabastab ta riigilõivu
tasumisest kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2007. a määrus
ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1685 tuleb tühistada ja
asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann