3-3-1-91-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-91-07

Määruse kuupäev

6. veebruar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Rene Vainiku kaebus Murru Vangla direktori 29. detsembri

2006. a käskkirja nr 1410-dm õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2007. a määrus

haldusasjas nr 3-07-1612

Menetluse alus Riigikohtus

Rene Vainiku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rene Vainiku määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2007. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

26. oktoobri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1612.

Vabastada Rene Vainik riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-

07-1612.

Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rene Vainik esitas 10. augustil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori

29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm, millega talle määrati distsiplinaarkaristus,

õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja märkis, et soovib edaspidi esitada ka kahjunõude. R. Vainik

taotles riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu.

2. Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1612 jäeti

R. Vainiku taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 80 krooni

suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud kaebaja täielik

võimetus tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud määras. Tallinna Vangla koostatud isikuarve

väljavõttele tuginedes leidis kohus, et 1. augustil 2007 laekus kaebaja isikuarvele 80 krooni, millest

36 krooni kulutas ta vangla kaupluses ning tasus vanglale koopiate tegemise ja elektri eest. Ka

kohtusse pöördumisele eelnenud nädalatel kulutas R. Vainik raha vangla kaupluses. Kohus leidis, et

tingimustes, kus kinnipeetava ülalpidamiskulud katab riik ning tema kontole on laekunud piisavalt

raha riigilõivu tasumiseks, ei saa teda lugeda maksejõuetuks. Riigilõivu tasumisest vabastamisel ei

oma tähtsust, et kaebaja eelistab kasutada oma raha muul otstarbel. Kohus märkis, et R. Vainiku

olulised huvid ei jää riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel kaitseta, kuna esitatud

tuvastamiskaebusega ei saa ta kõrvaldada kehtiva haldusakti õiguslikke tagajärgi. Kaebuse

tagastamise korral on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kohtusse kolme aasta jooksul kahju

tekitamisest arvates ning kahjunõude võib ta esitada ka eelnevalt tuvastamiskaebust esitamata.

3. Määruskaebuses palus R. Vainik halduskohtu otsuse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste

kohaselt ei ole 80 krooni suuruse riigilõivu tasumise nõue põhjendatud, kuna kaebaja isikuarvel on

kasutamiseks raha vaid 29 krooni ja 5 senti.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2007. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole riigilõivu tasumiseks vajaliku

raha puudumine määrava tähtsusega olukorras, kus isik on kohtusse pöördumise ja riigilõivu tasumise

vajadusest teades omal valikul kulutanud muul otstarbel ära raha, mida ta oleks saanud kasutada

riigilõivu maksmiseks. Kohtu hinnangul ei ole selline isik maksejõuetu HKMS § 91 lg 1 esimese

lause tähenduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. R. Vainik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega rikuvad kohtud tema

kaebeõigust. Kohtud on varem R. Vainikut riigilõivust vabastanud ja tema varaline seisund pole

vahepeal muutunud. Ta on töötu, kellel pole realiseeritavat kinnisvara ning tema isikuarvel on hetkel

raha 23 krooni ja 5 senti. Kuigi kohus märgib, et kinnipeetava ülalpidamiskulud katab riik, oli

kinnipeetaval vaja soetada vangla kauplusest erinevas suuruses ümbrikke, et saata dokumente

kohtutesse ja ametiasutustesse. Määruskaebuse esitaja märgib veel, et ringkonnakohus, jättes

26. oktoobri 2007. a määrusega muutmata halduskohtu määruse käesolevas asjas, on 18. oktoobri

2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-212 rahuldanud tema taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna Tallinna Vangla esitatud isikukonto väljavõtte

kohaselt puuduvad R. Vainikul rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

6. Kirjalikus vastuses määruskaebusele palub Murru Vangla jätta määruskaebuse rahuldamata ja

kohtuotsused muutmata. Vastuses märgitakse, et kinnipeetavatele on kindlustatud ülalpidamine riigi

poolt (eluase, toit, riided) ning tervishoiuteenuste osutamine. Vangistusseaduse §-d 37-39

reguleerivad kinnipeetavate töökohustust ja töötamist vanglas ning töötamise võimalus on olnud ka

R. Vainikul.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Leides, et isik on maksejõuetu, võib kohus ta HKMS § 91 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest

vabastada. Senises praktikas (6. septembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07 ja

11. detsembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07) on kolleegium märkinud, et kohus peab

riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid

asjakohaseid kaalutlusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust,

peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta.

Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt põhjendamatute kaebustega

halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku

olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta.

8. Kohtute hinnangul polnud põhjust pidada R. Vainikut maksejõuetuks ning tema taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks jäeti rahuldamata.

Käesoleva haldusasja faktilised asjaolud, mis puudutavad R. Vainiku rahalist olukorda ja tema

maksejõulisust riigilõivu tasumiseks halduskohtusse kaebuse esitamisel, on kokkulangevad nende

asjaoludega, mis olid tuvastatud Riigikohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-3-1-83-07. Nimetatud

haldusasjas R. Vainiku määruskaebust rahuldades leidis Riigikohus, et kohtud on haldusasja

asjaolude põhjal vääralt järeldanud, et R. Vainik oli maksejõuline (Riigikohtu halduskolleegiumi

11. detsembri 2007. a määrus). Selline järeldus tuleb teha ka käesolevas asjas. Kolleegium peab

vajalikuks märkida, et samasugusele tulemusele R. Vainiku maksejõulisuse hindamisel on jõutud ka

6. veebruari 2008. a määrustes haldusasjades nr 3-3-1-92-07 ja 3-3-1-93-07.

Kolleegium soovib rõhutada viidatud lahendites väljendatud seisukohta, et kinnipeetavale peab ka

pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlikul määral raha juhuks, kui esineb vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks.

9. Vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele (halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-

83-07, p 11) saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega

kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu.

Kolleegium osundab viidatud lahendis väljendatud seisukohale, et kohus peab hindama kaebuse

esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust.

Käesolev vaidlus on ajendatud R. Vainikule distsiplinaarkaristuse (kartserisse paigutamine)

määramisest. Kolleegium asus 21. novembri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-55-07

seisukohale, et kaebust, milles vaidlustatakse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja

õiguspärasust, ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse

küsimust tuleb lugeda isiku jaoks oluliseks küsimuseks.

Sarnastel põhjustel ei saa pidada ka käesolevas asjas kaebust perspektiivituks. Samuti ei saa kaebust

pidada perspektiivituks ainuüksi seetõttu, et asjas on esitatud tuvastamiskaebus, mis ei võimaldaks

kohtute arvates kõrvaldada kehtiva haldusakti õiguslikke tagajärgi.

10. Eeltoodu alusel peab kolleegium põhjendatuks rahuldada R. Vainiku taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb

tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann