3-4-1-1-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-1-08

Määruse kuupäev

5. veebruar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Eerik Kergandberg, Villu

Kõve ja Harri Salmann

Kohtuasi

KREENHOLMI VALDUSE AKTSIASELTSI taotlus tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 8. juuni

2006. a määrus nr 23 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna

kooskõlastamine", Narva Linnavalitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 847

"Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine", Narva

Linnavolikogu 3. augusti 2006. a määruse nr 30 "Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" § 119 tabeli nr 1 3. ja 4. tulp ja Narva

Linnavolikogu 3. augusti 2006. a määruse nr 31 "Veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord" §-d 12 ja 13

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KREENHOLMI VALDUSE AKTSIASELTSI taotlus läbi vaatamata.

2. Edastada KREENHOLMI VALDUSE AKTSIASELTSI taotlus Riigikohtu

halduskolleegiumile taotluse p-s 5.2 nimetatud teistmisavalduse läbivaatamise

ettevalmistamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KREENHOLMI VALDUSE AKTSIASELTS esitas 2. jaanuaril 2008 Riigikohtule taotluse

tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 8. juuni 2006. a

määrus nr 23 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kooskõlastamine", Narva

Linnavalitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 847 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna

kehtestamine", Narva Linnavolikogu 3. augusti 2006. a määruse nr 30 "Ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" § 119 tabeli nr 1 3. ja 4. tulp ja Narva Linnavolikogu 3. augusti

2006. a määruse nr 31 "Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord"

§-d 12 ja 13 (vaidlusalused aktid). Alternatiivselt palub taotluse esitaja teha tema õiguste kaitset

silmas pidades otsus, mida Riigikohus peab praegustes oludes võimalikuks, nt saata haldusasjad

3-06-1385 ja 3-06-1789 uueks läbivaatamiseks. Selleks palub kaebuse esitaja kaebust käsitada

alternatiivselt teistmisavaldusena.

2. Taotluse kohaselt sõlmisid taotluse esitaja ja Aktsiaselts Narva Vesi (AS Narva Vesi) 1. märtsil

2002 lepingu, mille objektiks oli joogivee ostmine ja heitvee puhastamise teenuse osutamine. Leping

kehtis 31. detsembrini 2004. Uut kokkulepet ei ole kirjalikult sõlmitud, kuid AS Narva Vesi jätkab

taotluse esitajale teenuste osutamist ning taotluse esitaja on teenuste eest maksnud, lähtudes

varasematest hindadest.

Narva Linnavolikogu võttis 8. juunil 2006 vastu määruse nr 23 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise

teenuse hinna kooskõlastamine", millega kooskõlastas Narva linna haldusterritooriumil veevarustuse

ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad AS-i Narva Vesi jaoks. 29. juunil 2006 võttis Narva

Linnavalitsus vastu määruse nr 847 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna

kehtestamine", millega kehtestati veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Narva

haldusterritooriumil vastavalt määrusega nr 23 kooskõlastatud hindadele. 3. augustil 2006 võttis

Narva Linnavolikogu vastu määruse nr 30 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" ning

määruse nr 31 "Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord", millega

kehtestati piirväärtusi ületavate reostuste grupid ning nende tasud. Taotluse esitaja vaidlustas

nimetatud määrused halduskohtus. Tartu Halduskohtu 8. augusti ja 11. septembri 2006. a määrustega

lõpetati haldusasjade menetlus, kuna need ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtumääruse peale

esitatud määruskaebused jättis Tartu Ringkonnakohus 13. ja 16. oktoobri

2006. a määrustega rahuldamata. Riigikohus määruskaebuseid 11. detsembril 2006 menetlusse ei

võtnud. Taotluse esitaja on pöördunud ka õiguskantsleri poole, kes on teinud Narva Linnavalitsusele

soovituse õigusriigi põhimõtte ja hea õigusloome tava järgimiseks veevarustuse ja heitvee

ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamisel.

25. juulil 2007 esitas AS Narva Vesi hagi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule

vahekohtumenetluse algatamiseks, milles nõuab taotluse esitajalt väidetavat võlgnevust

19 166 362 krooni 98 senti ja viivist. Nimetatud summa koosneb põhiliselt vaidlusaluste aktide järgi

arvutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tasudest. Arbitraažikohtu nõukogu on 18. septembril

2007 leidnud, et vaidlus allub nende jurisdiktsioonile. Arbitraažikohus on 24. jaanuaril 2008 teinud

otsuse, millega vahekohus peab ennast pädevaks vaidlust lahendama.

Taotluse esitaja leiab, et vaidlusalused aktid on koostoimes vastuolus ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni seaduse ning põhiseadusega. Vaidlusalused aktid riivavad ebaproportsionaalselt

kaebuse esitaja võrdsuspõhiõigust (PS § 12) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31), olles ülereostustasu

kehtestamise osas samuti vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Vahetult rikuvad taotluse esitaja

õigusi kehtestatud tasu ja ülereostustasu määrad.

Taotluse esitaja leiab, et tal puudub muu tõhus viis endale PS §-st 15 tuleneva kohtuliku kaitse õiguse

tagamiseks kui taotluse esitamine Riigikohtule. Halduskohtud ei ole vaidlusaluste aktide peale

esitatud halduskaebusi menetlenud, kuna tegemist olevat üldaktidega. Samuti ei ole võimalik tõhusal

viisil taotleja õigusi kaitsta vahekohtus ega võimalikus vahekohtu otsuse vaidlustamise menetluses.

Narva Linnavalitsus ei ole astunud reaalseid samme ka õiguskantsleri soovituse täitmiseks.

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Põhiseaduse § 15 lg 1 tunnustab igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse ning õigust nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused

ja kohustused laienevad PS § 9 lg 2 kohaselt seejuures juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on

kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste

olemusega. Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõigus laieneb selle olemusest

tulenevalt ka juriidilistele isikutele, olles seejuures õigusriigi printsiibi osaks.

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada

Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu

juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d 16-18).

Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik

(PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust

esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.

5. Tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

kohaldamispraktikale, on Riigikohtu üldkogu leidnud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse

menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle

PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas

nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17). Põhiseaduse §-des 13-15 ette nähtud õigus kohtulikule

kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka

riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste

tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. a otsus

asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003, 13, 125, p 16).

Tulenevalt eeltoodust saab Riigikohus jätta taotluse esitaja taotluse menetlemata juhul, kui viimasel

on muu tõhus viis talle PS §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse tagamiseks.

6. Kui AS-i Narva Vesi ja taotluse esitaja vaheline vaidlus oleks kohtumenetluses, saaks taotleja

tõstatada vaidlustatud aktide põhiseaduspärasuse küsimuse selle menetluse raames ning kohus saaks

jätta aktid põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata ning käivitada sellega põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse Riigikohtus (PSJKS § 9 lg 1). Praegusel juhul lahendatakse AS-i Narva

Vesi ja taotluse esitaja vaheline võlanõude vaidlus vahekohtumenetluses. Vahekohtule ei ole

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ega muude õigusaktide kohaselt antud õigust jätta

kohaldamata asjassepuutuv õigustloov akt ja tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Selline erisus PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud üldisest igaühe õigusest nõuda oma kohtuasja

läbivaatamisel mis tahes õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistamist on vahekohtumenetluse puhul

põhjendatav vabatahtliku loobumisega igaüheõigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse (PS § 15 lg 1 esimene lause). Eraõigussuhte pooltel on laiaulatuslik võimalus seda

suhet käsutada ning seda ka suhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Vahekohtukokkuleppe

sõlmimisel peavad pooled paratamatult arvestama, et sellega välistatakse vähemalt olulises osas ka

kohaldatavate normide põhiseadusevastasuse kontroll kohtus. Eeldusel, et vahekohtukokkulepe on

kehtiv ja vahekohus on pädev asja lahendama, on pooled eraõigussuhtes lubataval viisil loobunud

vaidluse lahendamisest kohtus ning selle kaudu vähemalt osaliselt ka nendest põhiõiguste kaitse

viisidest, mida saab teostada ainult kohtus.

7. Kuigi vahekohus ei saa algatada mingi õigusnormi põhiseadusevastaseks tunnistamist, ei ole ka

vahekohus vaidluse lahendamisel mitte alati jäigalt seotud kohaldatava normiga. Nii näiteks sätestab

võlaõigusseaduse § 6 lg 2, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui

see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

8. Välistatud ei ole ka see, et taotluse esitaja saab esitada oma väiteid vaidlusaluste aktide

põhiseadusega vastuolus olemise kohta vahekohtu otsuse tühistamise avalduses, mille vaatab

TsMS § 755 lg 4 kohaselt esimese astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 751 lg 2 p 2 kohaselt tühistab kohus vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal

algatusel muu hulgas juhul, kui kohus teeb kindlaks, et vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku

korra või heade kommetega.

9. Kui taotluse esitaja on sõlminud vahekohtu kokkuleppe, on ta sellega vabatahtlikult loobunud

olulises osas kohtumenetluses asja lahendamisel kehtivatest garantiidest, mh kohaldatavate

õigusaktide põhiseadusvastasuse kontrollimise võimalusest. Seetõttu tagab eelnevalt kirjeldatud

menetluskord taotluse esitajale piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise

kohtulikuks kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt on ekslik taotluse esitaja seisukoht, et tal ei ole

teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve korras

Riigikohtusse. Seega ei ole taotlus lubatav ja Riigikohus ei saa seda sisuliselt menetleda. Sel põhjusel

tuleb taotlus jätta läbi vaatamata.

10. Taotluse esitaja märgib oma taotluse p-s 5.2, et kui tema kaebust ei ole võimalik rahuldada, siis

tuleks seda kaebust käsitada teistmisavaldusena haldusasjades. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium jätab taotluse läbi vaatamata ja kolleegiumil puudub pädevus sellise

teistmisavalduse menetlemiseks, edastab kolleegium halduskohtumenetluse seadustiku §-st 78

juhindudes nimetatud taotluse Riigikohtu halduskolleegiumile teistmisavalduse läbivaatamise

ettevalmistamiseks.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Eerik Kergandberg, Villu Kõve, Harri Salmann