3-2-1-142-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-142-07

Määruse kuupäev

Tartu, 4. veebruar 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tallinna linna hagi Ylo Puusepa ja Peter-Eino-Endel Puusepa

vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara üleandmise akti

tühisuse tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-01-129

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maire Riisi, Tatjana Shkapova, Joseph Beltshikovi, Dmitri

Netshajevi, Piret Levaldi ja Tiiu Areni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tallinna linn, esindaja vandeadvokaat Arvo Junti

Kostja Peter-Eino-Endel Puusep, esindaja vandeadvokaat Ellinora

Mänd

Kostja Christian Puusep, esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Iseseisva nõudeta kolmas isik Maire Riis, esindaja vandeadvokaat

Aldo Kaljurand

Iseseisva nõudeta kolmas isik Tatjana Shkapova, esindaja

vandeadvokaat Aldo Kaljurand

Iseseisva nõudeta kolmas isik Joseph Beltshikov, esindaja

vandeadvokaat Aldo Kaljurand

Iseseisva nõudeta kolmas isik Dmitri Netshajev, esindaja

vandeadvokaat Aldo Kaljurand

Iseseisva nõudeta kolmas isik Piret Levald, esindaja

vandeadvokaat Aldo Kaljurand

Iseseisva nõudeta kolmas isik Tiiu Aren, esindaja vandeadvokaat

Aldo Kaljurand

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul määruskaebuselt 29. märtsil 2007 tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas Ylo Puusepa (edaspidi kostja I) ja Peter-Eino-Endel Puusepa (edaspidi kostja

II) vastu hagi omandiõiguse tunnustamiseks Tallinnas Xxxxxxxxxxxx xx asuvatele hoonetele ning

28. aprillil 1994. a koostatud üleandmise akti (edaspidi vara üleandmise akt), millega need hooned

anti kostjatele üle, tühisuse tunnustamiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt loeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi linnakomisjon) 25. oktoobri 1993. a otsusega

nr 1166 Tallinnas Xxxxxxxxxxxx xx asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ja

omandireformi õigustatud subjektideks kostjad. Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus)

13. aprilli 1994. a korraldusega nr 576-k tagastati nimetatud hooned kostjatele ja anti need kostjatele

28. aprilli 1994. a vara üleandmise aktiga üle.

Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 20. märtsi 2001. a otsusega haldusasjas nr II-3/120/01

linnakomisjoni eelnimetatud otsuse ja linnavalitsuse korralduse seadusvastasteks ning tegi

linnakomisjonile ja linnavalitsusele ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Linnavalitsus

tunnistas 26. septembri 2001. a korraldusega nr 3968-k kehtetuks oma 13. aprilli 1994. a korralduse

ning lõpetas kostjate taotluse lahendamise põhjusel, et kuivõrd taotletava vara endine omanik

M. Puusep lahkus Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel, siis on ära langenud kostjate

omandi tekke õiguslik alus taotletava vara suhtes. Kuna kõnealune vara oli kostjatele üle antud

omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg-t 3 rikkudes, oli vara üleandmise akt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 järgi tühine ja kehtetu algusest peale.

Tallinna Linnakohus rahuldas 14. juuni 2004. a otsusega hagi. Ühtlasi mõistis linnakohus kostjatelt

välja hageja kohtukulud. Kostjad esitasid linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse kohtukulude

väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus

tühistas 15. juuni 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-62-05 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kostja I esitas 6. veebruaril 2007. a ringkonnakohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks.

Taotluse kohaselt oli linnakomisjon 25. juuni 2001. a otsusega nr 12169 lugenud Xxxxxxxxxxxx xx

asunud hooned ja maa omandireformi objektideks ja tuvastanud, et see vara kuulus õigusvastase

võõrandamise ajal M. Puusepale kui vara tagastamise õigustatud subjektile ORAS § 7 lg 1 p 2 järgi.

Sama otsusega oli linnakomisjon jätnud rahuldamata kostjate taotlused õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamiseks ja linnakomisjoni viimasena nimetatud otsuse muutmiseks. Linnakomisjon

tühistas 27. augusti 2001. a otsusega nr 12195 oma 25. oktoobri 1993. a otsuse nr 1166, millega

kõnealune vara oli tunnistatud omandireformi objektiks ja kostjad omandireformi õigustatud

subjektideks. Viimati nimetatud otsus oli ekslikult jäänud märkimata linnakomisjoni 25. juuni 2001. a

otsuses. Linnakomisjon jättis 5. detsembri 2005. a otsusega nr 12804 rahuldamata kostja I taotluse

kõnealuse vara tagastamiseks ja muutmata linnakomisjoni 25. juuni 2001. a otsuse.

Kostjad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse linnakomisjoni 27. augusti 2001. a otsuse ja

5. detsembri 2005. a otsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas

vaidlustatud otsused 28. detsembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-02-18. Tallinna linn esitas

seejärel halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus võttis selle

menetlusse. Kostjad leidsid, et tsiviilasja menetlus tuleb peatada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni halduskohtumenetluse lõppemiseni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2007. a määrusega kostja taotluse menetluse

peatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb peatada kuni haldusasja nr 3-02-18

menetluse lõppemiseni. Haldusasja menetluse tulemusest oleneb vara tagastamise aluseks olnud

haldusaktide kehtivus ning halduskohtumenetluses tuvastatavad õigussuhted on olulised tsiviilasja

lahendamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Hageja poolel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse kaasatud kõnealuse elamu

üürnikud Maire Riis, Tatjana Shkapova, Joseph Beltshikov, Dmitri Netshajev, Piret Levald ja Tiiu

Aren esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu seisukoht vastuolus Riigikohtu 15. juunil 2005. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-05 tehtud otsusega, mille järgi ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise haldusmenetlus tsiviilasja menetluse peatamise aluseks ega välistaks omandiõiguse

tunnustamise hagi rahuldamist. Lisaks süvendab tsiviilasja menetluse peatamine õigusselgusetust.

5. Hageja leiab, et määruskaebus on põhjendatud.

6. Kostja C. Puusep leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, ja vaidleb sellele vastu.

7. Kostja P-E-E. Puusep leiab, et määruskaebus on põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd

iseseisva nõudeta kolmandal isikul puudub õigus esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse

peale.

9. TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud

menetlusosaline määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või

kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 360 lg-st 2 tulenevalt võib ringkonnakohtu

menetluse peatamise määruse peale edasi kaevata. Seega võib määruse peale, millega

ringkonnakohus peatas tsiviilasja menetluse, esitada Riigikohtule määruskaebuse määrusega

puudutatud menetlusosaline.

Praegusel juhul on määruskaebuse esitanud isikud, kes kaasati menetlusse iseseisva nõudeta

kolmandate isikutena hageja poolel (kohtutoimiku I kd, lk-d 48 ja 53). TsMS § 630 lg 1 kohaselt

võivad esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes pool ja iseseisva

nõudega kolmas isik (vt Riigikohtu 3. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-07, p 18).

Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 668 lg 1 järgi esitada ringkonnakohtu otsuse peale apellant või

vastustaja. TsMS § 695 järgi kohaldatakse Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 67. peatükis sätestatust ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab nende sätete alusel, et iseseisva nõudeta

kolmandal isikul ei ole õigust esitada ei apellatsioon- ega kassatsioonkaebust ega ka määruskaebust

maa- või ringkonnakohtu määruse peale, välja arvatud seaduses otse ette nähtud juhtudel, mis

puudutavad iseseisva nõudeta kolmandat isikut ennast.

Asjaolu, et määruskaebuse esitanud iseseisva nõudeta kolmandatel isikutel on huvi erastada neile

üüritud eluruume, ei muuda nende menetlusõiguslikku positsiooni ega anna neile praeguses asjas

edasikaebamisõigust. Eluruumide erastamine toimub avalikus õiguses sätestatud alustel ja korras.

Määruskaebuse esitanud isikud saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades asjassepuutuvaid haldusakte

ja halduskohtumenetluses tehtavaid kohtulahendeid.

10. TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti juhul, kui

hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka

määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. TsMS § 682 lg 1 mõttes ei vasta nõuetele muu hulgas

kaebus, mille esitas isik, kellel ei ole selleks õigust. Praegusel juhul on ringkonnakohtu määruse peale

esitanud määruskaebuse isikud, kellel sellist õigust ei ole. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbi

vaatamata.

11. TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse üksnes juhul, kui kaebust ei

võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Kuna praegu jääb määruskaebus läbi vaatamata, tuleb

kautsjon tagastada (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 15).

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu