3-1-2-7-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-7-07

Otsuse kuupäev

24. jaanuar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasjas J.R. süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas

nr 1-07-1564

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.R. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta J.R. kaitsja avaldus Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a otsuse teistmiseks kriminaalasjas J.R. süüdistuses KarS

§ 424 järgi rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a otsusega tunnistati J.R. süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks kuus kuud

vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsusega J.R-le KarS §

424 ja KarS § 329 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti

J.R-le kümme kuud vangistust. Otsuses kohustati J.R. asuma Tartu Vanglasse karistust kandma 1. märtsil 2007. Kohtuotsus

jõustus 16. veebruaril 2007.

1.1 J.R. asus Tartu Vanglasse karistust kandma 1. märtsil 2007, kuid mitte Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007.a otsusega

liitkaristusena mõistetud kümne kuu pikkust vangistust, vaid Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsusega mõistetud nelja

kuu pikkust vangistust. Segaduse põhjustas Tartu Vangla väitel asjaolu, et vangla arvestusosakonda Tartu Maakohtu 8.

veebruari 2007. a otsus enne J.R. vabastamist ei jõudnud.

1.2 29. juunil 2007 vabanes J.R. vanglast seoses Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsusega mõistetud nelja kuu pikkuse

vangistuse ärakandmisega.

2. Tartu Maakohtu 13. septembri 2007. a määrusega kohustati J.R. asuma kandma talle Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a

otsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena mõistetud kümne kuu pikkuse vangistuse ärakandmata osa, s.o kuue kuu pikkust

vangistust Tartu Vanglas hiljemalt 15. oktoobrist 2007. Määruses märkis maakohus, et Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a

otsus on jõustunud ning kuulub täitmisele. Tartu Maakohus on KrMS § 411 lg 1, 2 ja § 114 järgides nimetatud kohtuotsuse

täitmisele pööranud. Järelikult tuleb J.R-l ära kanda ka karistuse see osa, mis tal on Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a

otsusega liitkaristusena mõistetud kümne kuu pikkusest vangistusest kandmata.

2.1 Tartu Maakohtu 13. septembri 2007. a määruse peale esitas määruskaebuse J.R. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes

taotles maakohtu määruse tühistamist ja selgitamist, millised on J.R. õigused ja võimalused realiseerida KarS § 76 lg-s 1

sätestatut. Ühtlasi märkis kaitsja, et vabanedes 29. juunil 2007, asus J.R. tööle ning võttis endale täiendavaid majanduslikke

kohustusi. Asudes uuesti karistust kandma, peab J.R. oma elu ümber korraldama ja kandma suuri materiaalseid kulutusi.

3. Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2007. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 13. septembri 2007. a määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et käesolevaks ajaks on J.R. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a

otsusega mõistetud liitkaristusest ära kandnud neli kuud vangistust. Seega on tal kandmata kuus kuud vangistust. Kuivõrd J.R.

ei ole karistusseadustiku 5. peatükis sätestatud alustel kandmata karistusest vabastatud, tuleb tal asuda kuuekuulist karistust

kandma ja kui on alused tema karistusest vabastamiseks, tuleb seda menetleda seaduses ettenähtud korras. Lisaks rõhutas

ringkonnakohus, et Tartu Vangla juhtkonnal tuleb silmas pidada, et vangistuse kandmise jätkumisel ei karmistuks J.R.

vangistustingimused võrreldes sellega, mis tal olid vangistusest ebaõige vabastamise ajal.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. 17. oktoobril esitas J.R. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge teistmisavalduse, milles taotletakse Tartu Maakohtu 13.

septembri 2007. a määruse täitmise peatamist ja J.R-le Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a otsusega mõistetud karistuse

kergendamist.

4.1 Kaitsja leiab, et J.R-l on õiguspärane ootus, et tema suhtes saab kohaldada KarS § 76 lg-s 1 sätestatut, mida aga enam

võimalik kohaldada ei ole, kuna J.R. on kohustatud kandma asuma kuuekuulist karistust. Lisaks märgib kaitsja, et J.R. saabus

Tartu Vanglasse 1. märtsil 2007 ja viibis vastuvõtuosakonnas kaks kuud. Vastuvõtuosakonnas viibides on kinnipeetava õigused

oluliselt piiratud. Kui J.R. asub Tartu Maakohtu 13. septembri 2007. a määruse alusel kandma kuuekuulist vangistust, peab ta

uuesti viibima vastuvõtuosakonnas kuni kolm kuud.

5. Vastuses teistmisavaldusele märgib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak, et puudub alus Tartu Maakohtu

8. veebruari 2007. a otsuse teistmiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et J.R. kaitsja teistmisavaldusest ei nähtu teistmisaluse olemasolu. Asjaolu,

et J.R. vabastati Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne Tartu Maakohtu 8.

veebruari 2007. a otsuse vanglasse jõudmist ei ole alus viimati nimetatud kohtuotsuse teistmiseks ja J.R-le mõistetud karistuse

kergendamiseks. Seetõttu tuleb teistmisavaldus jätta rahuldamata.

7. Kuna Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsusega J.R-le mõistetud karistus liideti Tartu Maakohtu 8. veebruari 2007. a

otsusega mõistetud karistusega, siis on tekkinud olukord, kus J.R-l on kümne kuu pikkusest vangistusest ära kantud neli kuud

ja kandmata kuus kuud vangistust, kusjuures ei ole ka seaduslikku alust tema vabastamiseks talle kohtuotsusega mõistetud

karistuse kandmisest. Riigikohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2007. a määruses märgituga, et vangistuse

kandmise jätkumisel ei tohi J.R. vangistustingimused karmistuda võrreldes sellega, mis tal olid enne vabastamist. Uuesti

karistuse kandmisele asumisel tuleb arvestada, et J.R. jätkab kümne kuu pikkuse vangistuse kandmist, mitte ei asu kandma

kuue kuu pikkust vangistust. Kümnest kuust vangistusest tuleb neli kuud lugeda mõistetud karistusest ärakantud osaks ja

vastavalt sellele tuleb tema suhtes arvestada ka KarS § 76 lg-s 1 sätestatud tähtaegu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium J.R. kaitsja teistmisavalduse

rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar