3-2-1-132-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-132-07

Määruse kuupäev

Tartu, 16. jaanuar 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS Latvijas Naftas Tranzits hagi AS-i GILD Financial

Advisory Services vastu dokumentide esitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 2-07-14769

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Latvijas Naftas Tranzits määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Latvijas Naftas Tranzits (asukoht Sanatorijas iela 29,

Ventspils, Latvija), esindaja vandeadvokaat Tarmo Sild

Kostja AS GILD Financial Advisory Services (registrikood

xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody

Asja läbivaatamise kuupäev

17. detsember 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2007. a

määruse resolutsioon muutmata.

2. Muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Latvijas Naftas Tranzits (edaspidi hageja) esitas 30. märtsil 2007. a Harju Maakohtule enne

hagiavalduse esitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 alusel hagi tagamise

taotluse, milles taotles AS-i GILD Financial Advisory Services (edaspidi kostja) omandis ja valduses

asuvate hagejale kuuluvate 49% AS Ventspils Nafta aktsiate arestimist, kostjal eelnimetatud

aktsiatega mis tahes tehingute tegemise keelamist, kogu kostja valduses oleva hageja vara, sh

eelnimetatud aktsiate väljanõudmist ning kostja poolt hagejale makstud 15 000 000 USA dollari

ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate

isikutega) väljanõudmist. Hageja teatas, et ta soovib esitada kostja vastu hagi 3. novembri 2006. a

tehingu tühistamiseks ja vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest.

2. Harju Maakohus tegi 5. aprillil 2007. a määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt.

Maakohus keelas kostjal igasuguste tehingute tegemise 49% AS-i Ventspils Nafta aktsiatega ning

kohustas kostjat viivitamatult esitama hagejale 3. novembril 2006 makstud 15 000 000 USA dollari

ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate

isikutega). Maakohus kohustas hagejat esitama hagi 15 päeva jooksul alates hagi tagamise määruse

kättesaamisest. Kostja esitas hagi tagamise määruse peale määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2007. a määrusega määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

3. 19. aprillil 2007. a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis, et kostja annaks

hagejale informatsiooni, mille alusel ta kandis viimasele 3. novembril 2006. a üle 15 000 000 USA

dollarit. Samuti nõudis hageja, et kostja esitaks talle võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel

tutvumiseks selle ülekande aluseks olnud dokumendid (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate

isikutega).

Kostja vaidles hagile vastu, leides, et maakohus oleks pidanud jätma hagi menetlusse võtmata ning

hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge, hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktidele tuginedes üldse võimalik ning hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset. Kostja väitis, et ta on andnud hagejale kogu informatsiooni, mida ta saab

hagejale anda ja mille vastu viimasel saab olla õigustatud huvi.

4. 4. juunil 2007. a saabus Harju Maakohtusse Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) (edaspidi

kohtutäitur) taotlus, milles kohtutäitur tegi maakohtule ettepaneku kostjat trahvida 5. aprilli 2007. a

hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest. Samuti palus kohtutäitur teha kohtumääruse, mis annaks

õiguse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse

ruumidesse siseneda ja tema valduses oleval maatükil viibida ning neid läbi otsida, et tagada 5. aprilli

2007. a hagi tagamise määruse täitmine. Samuti palus kohtutäitur luba otsida e-kirju ja faile kostja

kasutuses oleva(te)st serveri(te)st ning neid vajadusel kopeerida ja kaasa võtta.

Kohtutäitur väitis, et 5. aprillil 2007. a oli kostja esitanud hagejale viimasele 8. jaanuaril 2007. a

adresseeritud kirja koos selgitusega 3. novembril 2006. a tehtud 15 000 000 USA dollari ülekande

kohta. Muid dokumente kostja hagejale ei esitanud. Hageja arvates ei olnud kirja esitamine piisav

hagi tagamise määruse täitmiseks, mistõttu ta esitas avalduse kohtutäiturile täitemenetluse

algatamiseks. Kostja ei esitanud muid dokumente ka pärast seda, kui ta sai kohtutäiturilt täitmisteate,

milles nõuti 3. novembril 2006. a hagejale makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks

oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega) esitamist.

Kohtutäitur leidis taotluses, et kostja peab esitama järgmised dokumendid: leping(ud) Nibre

Enterprises Corporationiga teenuste osutamiseks, tehingukorraldus(ed) ning andmed

tehingukorraldus(t)e kohta 15 000 000 USA dollari ülekandmiseks, kostja raamatupidamise väljavõte

ja algdokumendid 15 000 000 USA dollari laekumisest kostjale Nibre Enterprises Corporationilt või

Nibre Enterprises Corporationi eest kolmandalt isikult, dokumendid Nibre Enterprises Corporationi ja

tema esindajate tuvastamise kohta, kostja paberkandjal ja elektrooniline kirjavahetus, mis seondub

hagejale 15 000 000 USA dollari ülekandmise tehinguga või AS Ventspils Nafta aktsiate ostmisega

nimetatud raha eest.

5. Harju Maakohus rahuldas 5. juuni 2007. a määrusega kohtutäituri taotluse kostja trahvimiseks ja

määras kostjale trahvi 50 miinimumpäevamäära ulatuses (3000 krooni). Samuti andis maakohus

kohtutäiturile loa kostja nõusolekuta siseneda kostja valduses olevatesse ruumidesse ja viibida kostja

valduses oleval maatükil ning neid läbi otsida, et täita hagi tagamise määrust. Kohtutäituri taotlust

otsida e-kirju ja faile võlgniku kasutuses oleva(te)st serveri(te)st või neid kopeerida ja kaasa võtta

pidas maakohus etteruttavaks ja ebaoluliseks ning jättis seetõttu rahuldamata. Maakohtu määruse

kohaselt jättis kostja tähtaegselt täitmata hagi tagamiseks tehtud kohtumääruse ning teda on

nõuetekohaselt hoiatatud määruse täitmata jätmise tagajärgede eest.

6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Kostja

arvates ei ole 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määruse alusel sundtäitmine lubatav, sest kostja on

nimetatud määruse täitnud, kuna esitas uuesti hagejale 8. jaanuaril 2007. a saadetud kirja. Samuti

leidis kostja, et isegi kui täitedokumendis märgitud nõue ei oleks täidetud, oleks hagi tagamise

määruse sundtäitmine lubamatu seetõttu, et määrus ei ole piisavalt selge. Maakohus rikkus TMS § 28

ja § 183, sest nimetatud sätteid ei ole võimalik koos rakendada. Maakohus jättis määrust tehes ka

tuvastamata TMS §-s 183 sätestatud eeldused võlgniku trahvimiseks. Kohtutäitur rikkus kohtule

esitatud taotluses dokumentide nimetamisega, mida kostja peaks hagejale esitama, täitemenetluses

kehtivat formaliseerituse põhimõtet, kuna neid dokumente ei ole nimetatud hagi tagamise määruses.

Maakohtu määrus tuleb tühistada veel seetõttu, et kostja on võlgnikuna esitanud hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning maakohus on hagi tagamiseks

peatanud hagi tagamise määruse täitmiseks alustatud täitemenetluse.

Kostja palus määruskaebuses tühistada ka hagi tagamise määruse, sest hageja pole esitanud

tähtaegselt (20. aprilliks 2007. a) hagi AS-i Ventspils Nafta aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ja

tehingu tühisuse tunnustamiseks, kuigi hagi tagamise määrus tehti sellise hagi tagamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. septembri 2007. a määrusega maakohtu määruse, millega

määrati kostjale trahv ja anti kohtutäiturile luba kostja nõusolekuta viimase valduses olevatesse

ruumidesse siseneda, maatükil viibida ning neid läbi otsida, täitmaks Harju Maakohtu 5. aprilli

2007. a hagi tagamise määrust.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaielda selle üle, et kostja esitas 5. aprillil

2007. a hagejale 8. jaanuaril 2007. a adresseeritud kirja koos selgitusega 3. novembril 2006. a tehtud

15 000 000 USA dollari ülekande kohta. Edasises menetluses on kostja järjekindlalt kinnitanud, et

tema valduses ei ole vaidlusaluse ülekande kohta käivaid muid dokumente. Hagi tagamise määruse

resolutsiooni sõnastust silmas pidades puudub kujunenud olukorras alus väiteks, et kostja ei ole

täitnud hagi tagamise määrust. Vaidlustatud määrusest ei selgu asjaolusid, millele tugineb maakohtu

vastupidine seisukoht. Kohtutäituri poolt initsiatiivi haaramine ja 4. juuni 2007. a taotluses

dokumentide nimetamine, mida kostja peaks hagi tagamise määruse täitmiseks esitama, rikub

täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi, mille kohaselt ei ole kohtutäituril õigust

kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Kuna maakohtu menetluses on hagi praeguses

tsiviilasjas esitatud hagi alusel tehtud hagi tagamise määruse kui täitedokumendi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks (Harju Maakohtu menetluses olev tsiviilasi nr 2-07-21009) ja

täitemenetlus on hagi tagamise määrusega peatatud, ei ole kostja nõusolekuta tema valduses

olevatesse ruumidesse sisenemine, tema valduses oleval maatükil viibimine ja nende läbiotsimine

mõeldav enne tsiviilasjas nr 2-07-21009 otsuse langetamist.

Samas ei ole õige kostja väide, et talle ei ole tehtud trahvihoiatust. TMS § 183 järgi trahvi

määramiseks piisab trahvihoiatusest, mis on tehtud täitmisteates. Ringkonnakohus ei nõustunud ka

kostja seisukohaga, et TMS § 183 ja 28 ei saa koos rakendada.

Ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse taotluse tühistada hagi tagamise määrus põhjusel,

et hageja ei ole esitanud hagi, mille tagamiseks hagi tagamise määrus on tehtud. Maakohus jättis

kostja samasisulise taotluse 21. mail 2007. a määrusega rahuldamata. See määrus ei ole TsMS § 390

lg-st 1 tulenevalt edasi kaevatav. Seega on maakohus võtnud seisukoha kostja esitatud põhjenduste

kohta, miks hagi tagamine tuleks tühistada, ning ringkonnakohtul puudub võimalus seda muuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määruse täies ulatuses.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kostja esitanud ühtegi hagi tagamise määruse resolutsioonis toodud

dokumenti ning seega ei ole ta täitnud hagi tagamise määrust. Hagi tagamise määruse resolutsiooni

punkt 3 kohustab kostjat esitama 3. novembril 2006. a makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise

aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega). Kostjalt

hagejale antud kirja ei saa pidada makse aluseks olevaks dokumendiks. Makse aluseks saab olla

dokument, mis on olemas makse tegemise ajal ja mis tingis makse tegemise või mis on koostatud

seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Ringkonnakohus pole määruses märkinud, millistele

asjaoludele tuginedes ta leidis, et kostja täitis kohtumääruse.

On võimatu, et kostja valduses ei ole ühtegi 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olevat

dokumenti. Tulenevalt Eestis kehtivatest seadustest peaks kostjal olema mitmeid dokumente, mis

puudutavad 15 000 000 USA dollari maksmist. Isegi kui eeldada, et kostja jättis kõik seadusest

tulenevad dokumenteerimisnõuded täitmata, peaks olema olemas vähemalt teatud materiaalsed jäljed

15 000 000 USA dollari maksmisest.

Hagi tagamise määruse täitmisel ei ole rikutud formaliseerituse printsiipi. Kohtutäitur ei ole

tõlgendanud täitedokumendi sisu, vaid dokumendid, mida tuleb hagejal läbiotsimisel kohtutäiturile

esitada, on määranud kohus oma 5. juuni 2007. a määruses. Asjaolu, et taotluse on kohtule esitanud

kohtutäitur, ei riku formaliseerituse printsiipi, kuna kohtul olid kõik õigused sisustada

läbiotsimismäärust oma äranägemise järgi või jätta taotlus rahuldamata.

Ringkonnakohus läks määruses vastuollu oma 14. mai 2007. a määrusega, kus ta ei nõustunud kostja

väitega selle kohta, et 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määrus on täitmiseks liiga umbmäärane, ning

millega ta jättis hagi tagamise määruse jõusse.

9. Kostja palus oma vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu

määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel

osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

11. Ringkonnakohus leidis õigesti, et täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt

ei ole õige ette heita kostjale kohtutäituri tootluses nimetatud dokumentide hagejale üleandmata

jätmist. Hagi tagamise määrusega kohustas maakohus kostjat viivitamatult esitama hagejale

3. novembril 2006. a makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev dokumentatsioon

(lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega). Kuna hagi tagamise määrus on nõutud

dokumentide osas üldsõnaline, siis ei olnud seadusega kooskõlas, et maakohus trahvis kostjat

kohtutäituri taotluse alusel TMS § 183 järgi ning andis kohtutäiturile loa läbiotsimiseks TMS § 28

järgi.

Riigikohus on 16. oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 tehtud määruse p-s 8 märkinud, et

täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav

täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.

Kolleegium selgitab täiendavalt, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita

üksnes selget lahendit. Riigikohus on mitmes oma lahendis leidnud, et kohtuotsuse resolutsioon peab

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2006. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 (RT III 2006, 12, 118,

p 41)). Selge peab olema ka hagi tagamise määruse resolutsioon. Kohtulahendi selguse osas teeb

kohus hinnangulise otsustuse. Praegusel juhul on kolleegiumi arvates hagi tagamise määrus ebaselge.

Ebaselgust ei oleks olnud, kui hagi tagamise määruses oleksid nõutavad dokumendid olnud piisavalt

piiritletud tunnuse järgi, mis eristanuks neid muudest dokumentidest. Üksnes sellisel juhul saanuks

kostjale ette heita hagi tagamise määruse täitmata jätmist ning anda kohtutäiturile luba läbiotsimiseks,

leidmaks hagi tagamise määruses nimetatud dokumente. Hagejal on õigus esitada selge hagi tagamise

taotlus.

12. Ringkonnakohus on ebaõigesti põhjendanud maakohtu määruse tühistamist sellega, et maakohtu

menetluses on kostja esitatud hagi hageja vastu kõnealuse hagi tagamise määruse sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ning et täitemenetlus on peatatud hagi tagamise määrusega. Kolleegium

leiab, et hagi tagamise regulatsiooni eesmärgiga ei ole kooskõlas võimalus vaidlustada hagi tagamise

määruse alusel toimuvat täitemenetlust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (TMS § 221).

Hagi tagamise määruse vaidlustamiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette vastavad

õiguskaitsevahendid (TsMS § 390 lg 1, TsMS § 386 lg 2). Muid õiguskaitsevahendeid ei ole võimalik

kohaldada.

13. Kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et maakohus kohaldas hagi tagamise

määruse tegemisel vääralt menetlusõigust, kohustades kostjat tehingu tühisuse tuvastamise ja vara

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi tagamiseks andma hageja valdusse dokumente, mis

kajastavad rahaülekande tegemise aluseid. Kohtul on tulenevalt TsMS § 377 lg-st 1 õigus hagi tagada

üksnes juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või

selle võimatuks teha. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on hagi tagamine hädavajalik, st kuidas

dokumentide väljanõudmine tagab esitatavas hagis tehtava otsuse täitmist, s.o tehingu tühisuse

tuvastamist ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist. Lisaks ei ole maakohus arvestanud

TsMS § 381 lg-t 2, mille kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid

asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamisel TsMS § 382 lg 1 alusel enne hagi

esitamist tuleb samuti järgida TsMS § 377 lg-s 1 ja TsMS § 381 lg-s 2 sätestatut.

Maakohus rikkus veel TsMS § 382 lg 2 kolmandat lauset, mille kohaselt kohus tühistab hagi

tagamise, kui pärast hagi tagamist enne hagi esitamist ei esita hageja hagi kohtu määratud tähtaja

jooksul. Maakohus jättis 21. mai 2007. a määruses, millega ta lahendas kostja taotluse hagi tagamise

tühistamiseks, põhjendamatult tähelepanuta kostja väite, et hageja ei ole tähtaegselt esitanud hagi,

mille tagamist ta taotles. Maakohus märkis selles määruses vaid seda, et lihtne arvutus näitab hagi

esitamise tähtaegsust. Kohtutoimikust nähtub, et hageja ei esitanud kohtu määratud 15 päeva jooksul

hagi tehingute tühistamiseks ja vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Ta esitas selle

tähtaja jooksul dokumendiga tutvumise hagi VÕS § 1015 alusel. Maakohus oleks pidanud võtma

põhjendatud seisukoha, kas enne hagi esitamist kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb kohaldada

esitatud hagi tagamiseks.

14. Kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides veel seda, et VÕS § 1015 järgi võib

teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt

dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku

huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või

nendevahelise tehingu ettevalmistamine. VÕS § 1015 ei anna hagejale õigust nõuda dokumente enda

valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib hageja nõuda dokumentidega tutvumist kas dokumentide

asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus. Samuti ei vasta VÕS

§ 1015 alusel esitatud dokumentidega tutvumise hagi puhul hagi tagamise eesmärgile hagi tagamise

abinõu, millega kohustatakse kostjat andma dokumente hageja valdusesse. Siiski on võimalik hagi

tagamine nt kostja kohustamisega anda dokumendid hoiule kohtutäituri kätte selleks, et tagada

dokumentide säilimine. Et selline hagi tagamise määrus oleks sundkorras täidetav, peavad selles

olema piiritletud dokumendid, millega tutvumist nõuti ja mille hoiule andmiseks kostjat kohustati (vt

käesoleva otsuse p 11). Sellisel juhul on kohtutäituril täitemenetluses võimalik vajadusel küsida hagi

tagamise määruse kui täitedokumendi täitmiseks ka kohtult luba läbiotsimiseks TMS § 28 lg 2 järgi.

15. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada selle

tõttu, et see on vastuolus ringkonnakohtu varasema määrusega, millega ringkonnakohus jättis

rahuldamata kostja taotluse hagi tagamise määruse tühistamiseks. Kolleegium selgitab, et hagi

tagamise määruse ebaselguse korral ei ole võimalik seda täita ning võlgnikku ei saa sundida täitma

hagi tagamise määrust isegi juhul, kui varem jäeti rahuldamata tema kaebus hagi tagamise määruse

peale, sh põhjusel, et hagi tagamise määrus oli ebaselge. Samas märgib kolleegium, et

ringkonnakohus ei ole 14. mai 2007. a määruses, millega ta lahendas kostja määruskaebust hagi

tagamise määruse peale, võtnud seisukohta kostja väite kohta, et hagi tagamise määrus on ebaselge.

Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu