3-2-1-130-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-130-07

Määruse kuupäev

Tartu, 16. jaanuar 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS Latvijas Naftas Tranzits hagi AS-i GILD Financial

Advisory Services ja Nibre Enterprises Corporation vastu AS

Ventspils Nafta 4 200 000 aktsia omandiõiguse

tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-18826

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Latvijas Naftas Tranzits määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Latvijas Naftas Tranzits (registrikood xxxxxxxxxxx,

Läti Vabariik), esindaja vandeadvokaat Tarmo Sild

Kostja AS GILD Financial Advisory Services (registrikood

xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody

Kostja Nibre Enterprises Corporation (registrikood xxxxxxx, Briti

Neitsisaared)

Asja läbivaatamise kuupäev

17. detsember 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-18826.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-18826.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lextal 7. septembril 2007. a AS-i Latvijas Naftas Tranzits

määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 14. mail 2007 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i GILD Financial Advisory

Services (edaspidi kostja I) ja Nibre Enterprises Corporationi (edaspidi kostja II) vastu AS Ventspils

Nafta 4 200 000 aktsia omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja väitel oli tehing, mis oli aluseks

AS Ventspils Nafta aktsiaraamatu kandele ja mille kohaselt hageja osalus vähenes 4 200 000 aktsia

võrra ning kostja II osalus suurenes sama arvu aktsiate võrra, vastuolus heade kommetega ja seetõttu

tühine.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kaotanud aktsiate valduse ja 24. aprilli 2007. a börsiteate ja

12. oktoobri 2006. a müügilepingu järgi on aktsiad üle kantud kostjale II. Aktsiate väidetava

võõrandamise eest on kostja I kandnud hagejale üle 15 000 000 USA dollarit viitega "tagasimakse

12.10.2006 varahaldusleping". Hagejal ei ole andmeid kostja II majandustegevuse kohta ja hageja

teada on tegemist varatu äriühinguga. Samuti ei ole hagejale teada ühtegi isikut, kellel oleks kostja II

esindusõigus või muul alusel õiguslik võim kostja II üle. Kostja II eest on aktsiate müügilepingule

alla kirjutanud isik, kes on selgituseks kirjutanud, et ta teeb seda kolmanda isiku More Corporate

Services nimel. Hageja arvamuse kohaselt on kostjad I ja II sõlminud käsunduslepingu või on muul

alusel kliendisuhtes. AS Ventspils Nafta juhatus on kandnud kostja II aktsiate omanikuna

aktsiaraamatusse. Hageja leiab, et tema ja kostja II vaheline leping on tühine.

Kostjad võivad vaidlusalused aktsiad kolmandale isikule edasi võõrandada. Arvestades hagi hinda,

milleks oli hageja väidete kohaselt 226 000 000 krooni, palus hageja arestida kostja I arveldus- ja

väärtpaberikontod, lubada erandina AS Hansapank loal teha kontolt makseid mitte üle 2 000 000

krooni kuus, samuti arestida kostja I poolt klientidele antud laenud 14 662 000 krooni, laekumised ja

muu finantstegevusest saadu.

2. Maakohus keeldus 21. mai 2007. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle

hagejale. Hagi tagamise taotluse jättis maakohus sama määrusega rahuldamata. Maakohtu

põhjenduste kohaselt on õigeks kostjaks kostja II ja kostjal I ei olnud üldse võimalik hageja õigusi

hagi alusena toodud asjaolusid arvestades rikkuda, seega ei saa kostja I vastu esitatud hagi

TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtta. Kostja II vastu esitatud hagi ei saa Harju Maakohus läbi

vaadata. TsMS § 79 lg 1 järgi esitatakse hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Tõendamata

on, et kostja II majandustegevuse asukoht on Eestis. Panga asukoht, mille kaudu raha üle kanti, ei

oma kohtualluvuse seisukohalt tähtsust. Kostja II vastu tuleb hagi esitada üldise kohtualluvuse järgi.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada,

võtta hagi menetlusse ja tagada hagi või saata hagi menetlusse võtmise ja tagamise otsustamiseks

maakohtule.

Kostja II on kantud hageja aktsiaraamatusse aktsiate omanikuna ja kostja I on aktsiatega toimunud

tehingu alusel hagejale 3. novembril 2006. a üle kandnud 15 000 000 USA dollarit. Hageja arvates on

tema omandiõigust rikkunud mõlemad kostjad koos või ainult kostja I. Kostja I on seotud aktsiatega

tehtud tehingutega, mida saab hinnata alles asja sisulisel lahendamisel. Ekslik on maakohtu järeldus,

et kostja I on pank, sest kostjale I väljastatud tegevusluba võimaldab teha ainult

investeerimistehinguid ja mitte kontodevahelisi arveldustehinguid. Kostja I võis aktsiad omandada

kas oma nimel ja kliendi arvel või kliendi nimel ja arvel. Hagejale teadaolevalt on kostja I tasunud

15 000 000 USA dollarit oma vahenditest. Tsiviilasja menetluses tuleb tuvastada, kas kostja I omab

kostja II suhtes valitsevat mõju või on tegemist õiguslike tagajärgede mõttes ühe ja sama äriühinguga

või vähemalt on kostja I tegutsenud kostja II esindajana ja kostja I tegevus võib olla vastuolus

seaduste ja heade kommetega. Harju Maakohus on võtnud menetlusse sama hageja hagi kostja I

vastu, mille alus ja ese on erinevad, kuid mis on seotud 15 000 000 USA dollari maksmisega.

Maakohus on ekslikult leidnud, et ta ei saa kostja II vastu esitatud hagi läbi vaadata. Kostjat II

juhitakse Eestist ja tema tegevus toimub Eestis. Kostja II on teinud hagejale kuulunud aktsiaid ostes

ainult ühe tehingu ja tema esindajana on alla kirjutanud More Corporate Services esindaja. Kostja II

suhtes tuleb kohaldada Eesti õigust. Mitme kostja puhul valib TsMS § 97 lg 1 järgi kohtualluvuse

hageja. Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumisel rikkunud PS §-st 15 tulenevat õigust,

kuna hageja peaks maakohtu määruse kohaselt esitama hagi Briti Neitsisaarte kohtusse.

Maakohus on ebaõigesti jätnud hagi tagamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Ringkonnakohus jättis 23. augusti 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata osas, millega

keelduti hagi menetlusse võtmast. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles

vaidlustati hagi tagamata jätmist.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust. Jättes hagi sellel

alusel menetlusse võtmata, on maakohtul kõrgendatud kaalumis- ja põhjendamiskohustus. Hageja on

esitanud aktsiate omandiõiguse tunnustamise nõude, väites, et aktsiate võõrandamise tehing oli

tühine, mistõttu ei ole kostja II aktsiaid omandanud. TsMS § 371 lg 2 alusel nõuet kaaludes eeldab

kohus hageja esitatud faktiväidete õigsust ja sellest lähtudes hindab, kas on olemas õigusnormi, mis

annaks aluse nõude rahuldamiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõude saab esitada AÕS § 80 lg-te 1

ja 2 alusel, millest tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja alusetult valdab.

Hageja ei ole väitnud, et kostja I oleks kantud aktsiate omanikuna AS-i Ventspils Nafta

aktsiaraamatusse ja tema valduses oleksid aktsiatähed ega seda, et hageja ja kostja I oleks sõlminud

aktsiate võõrandamise lepingu. Hageja väidetest ei tulene, et kostja I oleks üldse saanud kunagi

vaidlusaluste aktsiate valdajaks või omanikuks. Ainus, mis seob hagejat ja kostjat I, on asjaolu, et

viimane on hagejale maksnud 15 miljonit USA dollarit. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks

väidetavalt tühise aktsiate võõrandamise tehingu pooleks. Isik, kes ei ole lepinguosaliseks, ei saa

rikkuda lepinguosalise tsiviilõigusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi saab kohus hagi menetlusse võttes

kontrollida ka hagi eseme õiguslikku põhjendatust. See, et hagi alus ja ese tuleb täpsustada menetluse

käigus, ei ole aluseks, et asi menetlusse võtta, kuna kohus lähtub menetlusse võtmisel neist

asjaoludest, mis on hagiavalduses esitatud. Kaebaja on esitanud eksitava väite, mille kohaselt on

maakohus teinud järelduse, et kostja I on pank. Maakohus on vaidlustatud määruses nimetanud

panka, mille kaudu raha üle kanti, mitte aga seda, et kostja I on pank.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II on registreeritud Briti Neitsisaartel. Õige on maakohtu järeldus,

et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja II tegutseks Eestis või teda

juhitaks siit. Vara, mille üle vaidlus käib, võib olla registreeritud Läti Vabariigi avalikus registris,

mistõttu võib kostja II suhtes tulla kõne alla lisaks kaebaja väidetud Briti Neitsisaarte kohtusse hagi

esitamisele ka Läti Vabariigi kohtusse hagi esitamine. Kuna hagi kostja I vastu, kelle asukoht on Eesti

Vabariigis, jäeti menetlusse võtmata, siis ei tulene õigust esitada kostja II vastu nõuet Eesti kohtule ka

TsMS § 97 lg-st 1.

TsMS § 390 lg 1 järgi saab esitada määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. Seega hagi tagamata

jätmise määruse peale määruskaebust esitada ei saa. TsMS § 664 lg 2 alusel tuleb määruskaebus osas,

milles vaidlustati maakohtu poolt hagi tagamata jätmine, jätta läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega hagi menetlusse võtta ning rahuldada hagi tagamise taotlus.

Hagejal on põhjendatud õiguslik huvi taotleda õigussuhte olemasolu tuvastamist ja omandiõiguse

tunnustamist ning kohtul on võimalik hageja hagi menetleda. Hageja leiab AÕS § 82 lõikele 2

toetudes, et omandiõiguse tuvastamise nõude võib esitada kostja I vastu ka siis, kui ta aktsiaid ei

valda. Isik, kes ei ole lepingupooleks, saab hageja õigusi rikkuda. Kostja on teinud rahalise makse

hagejale viitega varahalduslepingule, millest tulenevalt on ta vallanud hageja vara.

Kostja II majandustegevuse ja juhtimise koht on Eestis, tema ainus teadaolev esindaja on kostja I, kes

tegutseb Eestis. Kostja II on Eestisse kostja I valdusse andnud vähemalt 15 000 000 USA dollarit oma

vara ja sellega on tehtud Eestis tehing.

Kohus tegi hagi tagamata jätmise määruse asjas, kus loetakse, et hagi ei olegi esitatud. Maakohus

oleks pidanud jätma hagi tagamise taotluse läbi vaatamata ja selle hagejale tagastama juhindudes

TsMS § 372 lõikest 6.

6. Kostja I kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole alust määruskaebust menetlusse võtta. Puudub seos

kostja I majandustegevuse ja hagi nõude vahel, kostja I ei rikkunud rahalise makse tegemisega hageja

õigusi. Kostja I ei ole AS Ventspils Nafta aktsiad kunagi vallanud, samuti puudub kostjal I igasugune

õiguslik suhe hagejaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata TsMS § 692 lg 1 p 2 ja lg 5 ning § 669 lg 1 p 1

alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

8. TsMS § 3 lõike 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on tsiviilmenetluse eesmärgiks tsiviilkäibes

osalejate subjektiivsete õiguste kindlakstegemine ja kaitse. Hageja on esitanud kostjate I ja II vastu

AS Ventspils Nafta 4 200 000 aktsia omandiõiguse tunnustamise nõude.

9. Kolleegium peatub kõigepealt määruskaebuse väidetel, mis puudutavad kostjat I. Ringkonnakohus

leidis vääralt, et hagi kostja I vastu tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata. TsMS

§ 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiväidete õigsust. Kolleegium kordab esmalt 5. juuni 2007. a määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-56-07 avaldatud seisukohta, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, on

kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus.

Kolleegium leiab, et kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest siis,

kui hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise. Kui hagiavalduses kirjeldatud

asjaolud välistavad võimaluse, et kostja I peab või on pidanud ennast aktsiate omanikuks, saab

nimetatud sätte alusel keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest. Hagis on esitatud asjaoluna muu hulgas

ka see, et kostja I tasus oma nimel 3. novembril 2006. a hagejale 15 000 000 USA dollarit, mis samas

vastab hageja ja kostja II vahel 12. oktoobril 2006. a sõlmitud müügilepingu järgsele AS Ventspils

Nafta aktsiate hinnale. Ülekande selgituseks on märgitud, et see on tagasimakse, mis tehakse

varahoolduslepingu täitmiseks. Samuti on hagis esitatud asjaolu, et kostja I on hiljem selgitanud, et

maksis hagejale enda nimel 15 000 000 USA dollarit, täitmaks hageja ja kostja II sõlmitud

müügilepingut. Kolleegium leiab, et esitatud asjaolud ei võimalda teha järeldust, et kostja I ei ole

pidanud ennast vaidlusaluste aktsiate omanikuks. Seega piisab kostja I vastu esitatud hagi menetlusse

võtmiseks hagis juba esitatud asjaoludest. Samas märgib kolleegium, et kui asja läbivaatamisel hageja

ei tõenda, et kostja I peab või on pidanud ennast aktsiate omanikuks, siis ei saa hagi aktsiate

omandiõiguse tunnustamiseks kostja I vastu rahuldada.

10. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse

võtmata jätmise kohta kostja II suhtes, kuna hagi ei allu Harju Maakohtule. Kolleegium leiab, et

kohtud ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud selle nõude kohtualluvuse määramisega seotud

probleeme. Tegemist on vaidlusega, milles kostja II ei ole Eestis registreeritud äriühing ning

pooltevahelistele õigussuhetele võivad kohalduda tsiviilkohtumenetluse seisukohalt TsMS § 84

sätted. Nimetatud sätte kohaselt võib kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi esitada ka

(tegemist on valikulise kohtualluvusega) kostja tegevuskoha järgi.

Hageja väitel on kostja II majandustegevus Eestis ja puuduvad igasugused andmed kostja II

majandustegevuse kohta teistes riikides. Hageja arvelduskontole on kantud Eestist 3. novembril

2006. a 15 000 000 USA dollarit kostjaga II sõlmitud müügilepingu täitmiseks. Seda on kinnitanud ka

kostja I. Asja materjalidest ei nähtu, kus sõlmiti aktsiate müügileping, samuti see, kus toimus tehing,

mille täitmiseks tehti ülekanne. Millise õigussuhte alusel see ülekanne on tehtud, jääb selgusetuks.

Sellisel juhul peaks hageja hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis põhistama, kas nimetatud

ülekande tegemise koht on Eestis. Hageja pangakonto väljavõte 3. novembrist 2006. a (hagiavalduse

lisa 9) võib aidata eelnimetatud asjaolu tuvastada. Asja materjalidest nähtub, et kostja II asutamise

ning ülekande tegemise vahele jääb lühike ajavahemik, samuti on summa suhteliselt suur. Nimetatud

asjaolud viitavad sellele, et kostja II majandustegevuse peamiseks asukohaks võib olla Eesti, kui

nimetatud ülekanne tehti Eestis.

Kolleegium märgib, et TsMS § 84 on kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja

kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) vastava sättega

ja nimelt artikliga 60, mille lõike 1 punkti c kohaselt võib olla juriidilise isiku asukohaks ka tema

peamine äritegevuse koht.

11. Kolleegium märgib täiendavalt kostja II suhtes, et asja menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel

tuleb kohtul võtta seisukoht ka hageja ja kostja II vahelise 12. oktoobri 2006. a müügilepingu punkti

9.8 suhtes, mille kohaselt lahendatakse kõik pooltevahelised nimetatud lepinguga seotud vaidlused

Stockholmi vahekohtus Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi reeglite alusel. Riigikohus on

2. novembri 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 märkinud, et TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi ei

võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu

lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust.

Esitatud hagiavalduses toetub hageja oma nõudes küll sellele, et vaidlusalune aktsiate müügitehing on

tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuid hagiavaldusest ei tulene, et hageja vaidlustab ka

vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Riigikohus on 15. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-04

p-s 20 märkinud, et põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe

tühisust.

Juhul kui hageja vaidlustab vahekohtu kokkulepet ja hagiavaldus võetakse menetlusse, siis oleks

otstarbekas vaidlus vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle lahendada vaheotsusega. Kuigi TsMS § 449

ei sätesta sellisel juhul otseselt vaheotsuse tegemise võimalust, on kolleegiumi arvates

menetlusökonoomia kaalutlusel võimalik kohaldada analoogia korras TsMS § 449 lg 3, mis käsitleb

vaheotsuse tegemist aegumise vastuväite esitamise korral.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et aktsiaraamatu kande õiguslik tähendus, millest võib

tuleneda ka aktsiate omandiõigus, lahendatakse asja sisulisel läbivaatamisel vaidluse suhtes

kohaldatava õiguse alusel.

13. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid

pidada kostjat I ja kostjat II vaidlusaluste aktsiate ühisteks omanikeks, samuti ei nähtu muid

asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostjat I ja kostjat II kaaskostjateks TsMS § 207 lg 1 punktides 1

kuni 3 sätestatud tunnustel. Seega ei saa kohaldada kostja II kohtualluvuse küsimuse lahendamisel

TsMS § 97 lg-t 1.

14. Kuna maakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata põhjusel, et kohus keeldus hagi

menetlusse võtmast, siis asja menetlusse võtmise küsimuse uuel otsustamisel tuleb otsustada uuesti

ka hagi tagamise küsimus.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu