3-3-1-77-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-77-07

Määruse kuupäev

19. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

ABT Tollilao AS (likvideerimisel) kaebus kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2007. a määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 6. juuli 2007. a määrus haldusasjas nr 3-04-474

Menetluse alus Riigikohtus

ABT Tollilao AS (likvideerimisel) määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ABT Tollilao AS (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2007. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli

2007. a määrus haldusasjas nr 3-04-474. Jätta ABT Tollilao AS taotlus kaebaja asendamiseks

läbi vaatamata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 807 134

krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud Tallinna Tolliinspektuuri

Ülemiste tolliinspektor Evi Landa tegevusega.

2. ABT Tollilao AS esitas 31. mail 2007 taotluse asendada kohtumenetluses kaebaja AS-ga

ABT. Taotluse kohaselt loovutas kaebaja likvideerimismenetluse tõttu 7. mail 2007 käesolevas asjas

esitatud nõude AS-le ABT.

3. Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2007. a määrusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Määruse

kohaselt on kaebaja 7. mai 2007. a nõude loovutamise lepingu p-ga 1.1 andnud AS-le ABT üle tasuta

ja tervikuna nõude Toomas Ristkoki, Valeri Dunajevi ja Evi Landa vastu, mis on tekkinud kahju

õigusvastasest tekitamisest. Halduskohtumenetluses on võimalik nõue loovutada ainult siis, kui

õigusjärglus on võimalik. Kaebaja ei saa kahjunõuet teisele isikule loovutada, sest

Halduskohtumenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe. HKMS § 24 lg 1 p 6 sätestab, et

halduskohus ei lõpeta menetlust, kui juriidiline isik on lõppenud ning võimalik on õigusjärglus. Kuna

kaebaja kui juriidiline isik ei ole lõppenud, ei saa ka kõnealune nõue osundatud sätte alusel üle

minna.

HKMS § 5 lg 2 järgi arvestab halduskohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest

juhindudes halduskohtumenetluse erisustega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et

isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab,

et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HKMS § 7 lg 1).

Seega eeldab kahjunõue, et avalik-õiguslikus suhtes on rikutud isiku õigusi või piiratud tema

vabadusi. Õiguste või vabaduste rikkumise nõuet ei ole võimalik loovutada, kuna rikkumine on

võimalik ainult konkreetse isiku suhtes. Seetõttu ei ole TsMS § 210 selles asjas kohaldatav. Riigi

vastu esitatud kahjunõuet pole üldse võimalik loovutada.

4. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus

tühistada ja taotlus rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2007. a määrusega jäeti ABT Tollilao AS määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 7 lg 1 ja

RvastS § 7 lg 1 võimaldavad halduskohtusse pöörduda ja kahju hüvitamist nõuda vaid isikul, kelle

õigusi on rikutud. Võimalust nõudeid loovutada ning seeläbi nõude omandajal kaebeõiguse tekkimist

Halduskohtumenetluse seadustik ja Riigivastutuse seadus ette ei näe.

RvastS § 7 lg 4 võimaldab kahju hüvitamisel lisaks Riigivastutuse seadusele kohaldada ka eraõiguse

kahju hüvitamise sätteid. Eraõiguses on nõuete loovutamine üldjuhul lubatud. Nii sätestab

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub uus

võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 164 lg 1 ei ole aga RVastS § 7 lg-s 4

viidatud eraõiguse kahju hüvitamise säte, vaid võlanõudeid üldiselt reguleeriv säte.

Otsuse kohaselt on ringkonnakohus jätkuvalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2006. a

kohtuotsus haldusasjas nr 3-04-318) seisukohal, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud.

Analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole vastavas osas põhjendatud. Nii Halduskohtumenetluse

seadustikust, Riigivastutuse seadusest kui ka Haldusmenetluse seadusest nähtub, et haldusõigussuhtes

ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste

rikkumine. Oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada. See saab toimuda

vaid õigusjärgluse korras, kui õigus ei ole isikuga lahutamatult seotud. Lisaks tuleb ennekõike

maksudest laekuvaid avaliku võimu rahalisi vahendeid kasutada põhjendatult. On õiglane ja

põhjendatud kulutada avaliku võimu kandja vahendeid kahju hüvitamiseks tegelikule kannatanule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ning rahuldada ABT Tollilao AS määruskaebus.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtud selgitanud, miks peaks üld- ja eriõigusjärgluse puhul lähtuma

erinevatest kriteeriumitest. TsMS § 210 lg 1 sätestab poole õiguse võõrandada menetluse kestel

vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue ja sama paragrahvi lg 3 näeb ette võimaluse, et

õigusjärglane võib vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Seega on

kaebaja asendamine menetlusnormidega reguleeritud. RvastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigi

tekitatud kahju hüvitamisel täiendavalt eraõiguse sätteid. Kui nõuete loovutamist mitte võimaldada,

tekiks praegusel juhul olukord, kus likvideerimismenetluses ei oleks võimalik nõuet loovutada ja

likvideerimist lõpule viia enne kohtuvaidluse lõppu. Ei ole ühtegi eesmärgipärast väärtust, mis

õigustaks kahjunõuete loovutamise piiramist. Kui asuda seisukohale, et RvastS § 7 lg 4 ei laiene riigi

tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamisele, oleks kohase regulatsiooni puudumine vastuolus PS

§-ga 14. Ka tsiviilkohtusse pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine, kuid see ei välista

nõude loovutamist.

7. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus

rahuldamata. Vastuses leitakse, et kohtud on õigesti leidnud, et Halduskohtumenetluse seadustik ja

Riigivastutuse seadus ei näe ette võimalust nõudeid loovutada. Puudub alus Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku kohaldamiseks, kuna selle välistavad avalik-õigusliku kahju hüvitamise erisused. TsMS

§ 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane astuda menetlusse ainult vastaspoole nõusolekul. Maksu- ja

Tolliamet ei ole andnud nõusolekut ABT Tollilao AS asendamiseks AS-ga ABT.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidluse all on küsimus, kas halduskohtumenetluses on kaebuse esitajal võimalik loovutada teisele

isikule kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et riigi vastu

esitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei ole võimalik.

9. Kolleegium märgib, et otsustamaks, kas nõude loovutamine riigi vastu ühelt isikult teisele on

võimalik, peab nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus

loovutatakse ühelt isikult teisele kahju hüvitamise nõue riigi vastu.

Selles asjas tugineb ABT Tollilao AS (likvideerimisel) 7. mail 2007 sõlmitud nõude loovutamise

lepingule (toimiku lehed 89-90). Selle lepingu p 1.1 näeb ette: "Loovutaja annab Loovutuse saajale

üle tasuta ja tervikuna nõude Toomas Ristkoki, Valeri Dunajevi ja Evi Landa (edaspidi nimetatud

Võlgnikud) vastu, mis on tekkinud kahju õigusvastasest tekitamisest Võlgnike poolt (edaspidi

nimetatud Nõue)." Lepingu p 1.2 kohaselt on nõude suurus 843 134 krooni. Ka halduskohtu 4. juuni

2007. a määruse kohaselt loovutas kaebaja lepinguga nõude T. Ristkoki, V. Dunajevi ja E. Landa

vastu.

10. Kolleegium leiab, et asjas ei ole loovutatud kahju hüvitamise nõuet riigi vastu, vaid kahju

hüvitamise nõue füüsiliste isikute vastu. Halduskohtumenetluses ei lahendata eraõiguslike isikute

vahelisi kahju hüvitamise vaidlusi. Kuna asjas ei ole loovutatud kahju hüvitamise nõuet riigi vastu, ei

lahenda Riigikohtu halduskolleegium ka küsimust, kas nõude loovutamine riigi vastu on võimalik.

11. ABT Tollilao AS (likvideerimisel) määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata. Halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused tühistatakse ning ABT Tollilao AS (likvideerimisel) taotlus kaebaja

asendamiseks jääb läbi vaatamata. Kautsjon arvatakse riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann