3-3-1-75-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-75-07

Määruse kuupäev

19. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Seppo Ilmari Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-

ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/47

ning 13. septembri 2006. a intressinõude nr 13-2.1/8677

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määrus haldusasjas

nr 3-06-1851

Menetluse alus Riigikohtus

Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

5. veebruari 2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-1851 osas, milles kohtud leidsid, et Seppo

Ilmari Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a

maksuotsuse nr 12-5/47 tühistamiseks ei ole tähtaegne. Saata kaebus selles osas menetluse

jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 3. novembri 2005. a maksuotsusega nr 12-5/88

määrati mitteresidendist maksukohustuslasele Seppo Ilmari Lohtajale tasumiseks tulumaks vara

võõrandamisest saadud kasult 241 301 krooni, mille ta tasus 6. detsembril 2005. S. I. Lohtaja esitas

maksuotsuse peale vaide. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 1. veebruaril 2006 maksuotsuse

kehtetuks põhjusel, et maksustatava tulu väljatoomisel on sellelt alusetult maha arvatud kulusid,

millel puudub seos kinnistu ostu-müügikuludega. MTA saatis materjalid maksu- ja tollikeskusele asja

uuesti otsustamiseks ning uue haldusakti koostamiseks.

23. veebruaril 2006 koostati täiendava kontrolli tulemusel uus maksuotsus (nr 12-5/47) summas

269 131 krooni ning arvestades S. I. Lohtaja tasutud tulumaksu 241 301 krooni, määrati juurde

tasumiseks 27 830 krooni, mille S. I. Lohtaja tasus 28. märtsil 2006. Maksuotsuse peale esitas Seppo

Ilmari Lohtaja 30. märtsil 2006 vaide, milles palus maksuotsuse nr 12-5/47 tühistada. MTA jättis

26. mail 2006 vaideotsusega nr 6-1/116-1 vaide rahuldamata.

2. Vaideotsus saadeti samal päeval S. I. Lohtajale vaides märgitud Soome aadressil, kuid see tagastati

MTA-le 11. juulil 2006 Turu postikeskusest märkusega "sissenõudmata". Juulis 2006 avaldati

vaideotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vaideotsus edastati 10. augustil

kaebajale e-postiga ning 24. augustil posti teel.

3. Maksuhaldur esitas 13. septembril 2006 kaebajale intressinõude nr 13-2.1/8677, mille kohaselt tuli

S. I. Lohtajal tasuda ajavahemiku 21. jaanuar 2004 - 28. märts 2006 eest intressi 26 776 krooni.

4. Seppo Ilmari Lohtaja esitas 18. septembril 2006 kaebuse Tallinna Halduskohtule, paludes

tühistada maksuotsus nr 12-5/47 ning intressinõue. Kaebuse esitaja palus ennistada maksuotsuse

vaidlustamise tähtaeg, sest oli suvel reisil ning sai vaideotsuse, millega jäeti maksuotsus muutmata,

kätte alles 24. augustil. Kuna kaebaja elab Soomes, siis polnud ta teadlik väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldatud vaideotsuse resolutsioonist.

5. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus lõpetada asja menetlus, sest kaebus ei

ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamise taotlus on üldsõnaline ja objektiivselt põhjendamata. Kaebuse

esitamise tähtaeg hakkas kulgema vaideotsuse esmakordse kättesaamise järgselt ehk 11. augustil

2006. MTA viitas Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrusele asjas nr 3-3-1-10-04 ja

leidis, et kuigi vaideotsus edastati maksukohustuslasele ka teist korda posti teel, tuleb kaebetähtaega

hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest.

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 5. veebruari 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1851

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 3 ja § 12 lg 3 alusel asja menetluse. Kohus leidis, et

kaebus ei ole tähtaegne ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu

hinnangul ei olnud kaebaja viidatud tähtaja möödalaskmise põhjused asjakohased, sest hinnates asjas

esitatud väiteid ja tõendeid, on kaebuses märgitud põhjused seotud vaideotsuse saatmise ja

avaldamise asjaoludega juulis. Vaidlus on aga selle üle, millisel kuupäeval sai kaebaja vaideotsuse

kätte augustis. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et vaideotsus saadeti kaebajale e-kirjaga

10. augustil 2006 ning kaebaja on 11. augustil saadetud vastuses kinnitanud, et on maksuhalduri

saadetud materjalid kätte saanud. Halduskohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema

10. augustil, mil vaideotsus kaebajale esmakordselt teatavaks tehti.

7. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palus S. I. Lohtaja tühistada halduskohtu

määrus ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja väitel sai ta 10. augustil saadetud

elektronkirja ning sellele lisatud vaideotsuse kätte 11. augustil ning helistas elektronkirja koostajale,

täpsustamaks kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja järeldas senise asjaajamise ja telefoni teel saadud

informatsiooni põhjal, et kohtusse pöördumise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil allkirjastatud

vaideotsus talle allkirja vastu kätte toimetatakse. Elektronkiri on vaid teade asjast. Ka vaideotsuses on

märgitud, et otsus saadetakse posti teel väljastusteatega S. I. Lohtajale ning Lääne maksu- ja

tollikeskusele. Vaideotsuses pole kirjas, et see võidakse saata elektronkirjaga. Kaebaja leidis, et ta

tegutses tähtaja suhtes heas usus ning kui ta oleks teadnud, et kaebetähtaja kulgemine algab

elektronkirja kättesaamisest, oleks ta kaebuse kindlasti esitanud varem.

8. Vastuses määruskaebusele palus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus jätta

määruskaebus rahuldamata. MTA on kasutanud kaebajale vaideotsuse kättetoimetamiseks praktiliselt

kõiki maksukorralduse seaduse (MKS) § 52 lg-s 1 loetletud viise. Kuna S. I. Lohtaja Soomes ei

viibinud ja arvestades asjaolu, et ta tegeles Eestis kinnisvaraäriga ning polnud MTA-le teatanud oma

elukoha muutumisest või elukohas mitteviibimisest, siis eeldas MTA, et kaebuse esitaja asub Eestis,

mistõttu avaldati vaideotsus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samal põhjusel ei pidanud MTA

võimalikuks ega vajalikuks pöördumist rahvusvahelise ametiabi korras Soome maksuameti poole

(MKS § 51 ja § 54 lg 5).

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. mai 2007. a määrusega S. I. Lohtaja määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määruse muutmata. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjendusi ei saa lugeda

mõjuvateks. Iseenesest on õige apellandi väide, et välisriigis elavatele või asuvatele

maksukohustuslastele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile

teatatud aadressil, kuid see ei tähenda, et haldusakt ei hakanud kehtima enne selle allkirja vastu

kättetoimetamist. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest alates. Vormiliselt õigusvastane teatavaks tegemine ei muuda teatavaks tegemist

olematuks. Kui haldusakt on isikule kord juba teatavaks tehtud, siis halduse hilisemad toimingud

teatavaks tegemise fakti ning seega haldusakti kehtivust ja vaidlustamistähtaega enam ei mõjuta.

Objektiivseteks põhjusteks ei saa lugeda asjaolusid, et kaebuse esitaja ei osanud kaebetähtajale

õigeaegselt tähelepanu pöörata, ei tundnud seadusi või tõlgendas neid ebaõigesti. Tähtaja ületamine

ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et välja selgitada vaidluse

algatamise kord.

Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vaidlustanud ka intressinõude, mille tähtaegsuse osas

ei ole halduskohus seisukohta võtnud, mistõttu tuleb kaebus intressinõude tühistamist käsitlevas osas

saata esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Seppo Ilmari Lohtaja taotleb määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a

määruse tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et telefoni teel saadud

informatsiooni põhjal oli tal alust arvata, et kaebetähtaeg algab vaideotsuses toodud teabe kohaselt,

s.o päevast, mil allkirjastatud vaideotsus talle allkirja vastu kätte toimetatakse. Ametniku poolt

saadetud elektronkirja põhjal ei olnud kaebajal alust uskuda, et see tühistaks vaideotsuse sisu

kaebetähtaja osas.

11. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub kirjalikus vastuses jätta

määruskaebuse rahuldamata. Vaideotsus edastati kaebajale esmakordselt elektrooniliselt ning

teistkordselt posti teel tema enda nõudel. Elektrooniliselt saadetud vaideotsus oli samas mahus

paberkandjal saadetuga. Seega hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema vaideotsuse esmakordse

kättesaamise järel, s.o 11. augustil 2006, ning kaebus pole seetõttu tähtaegne. MTA on kasutanud

praktiliselt kõiki MKS § 52 lg-s 1 loetletud viise kaebajale vaideotsuse teatavaks tegemiseks või

üleandmiseks. Halduskohtumenetluses kehtiva normistiku mittetundmine või sellest ülevaate

puudumine ei saa olla objektiivseks asjaoluks, mis takistas kaebuse õigeaegselt esitamist, sest oma

õiguste kaitseks saab kaebaja kasutada vajadusel professionaalset abi. Kaebuse esitajale soovitati juba

maksumenetluse ajal kasutada õigusabi, kuid kaebuse esitaja on siiani õigusabi kasutamisest

loobunud. Seoses sellega on kaebuse esitaja võtnud endale teadlikult menetlustähtaegade ületamise

võimalike tagajärgede osas riski.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Seppo Ilmari Lohtaja esitas Tallinna Halduskohtule

kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 12-

5/47 peale tähtaegselt või kaebetähtaega rikkudes.

13. MKS § 151 lg 1 näeb ette, et maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi

vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS

§ 9 lg 3 kohaselt võib isik pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada halduskohtule kaebuse 30

päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses. Otsustamaks,

kas kaebuse esitaja on järginud halduskohtusse pöördumise tähtaega, on määrava tähtsusega

vaideotsuse teatavakstegemise aeg. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta

edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile

igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 13). Seadusega

võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. MKS § 149 lg 1 kohaselt

tuleb vaideotsus toimetada vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud kolmandale isikule kätte

arvestades maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatud korda. Kui maksukorralduse seaduses,

maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti, tuleb arvestada ka haldusmenetluse

seaduses sätestatuga (MKS § 45).

14. MKS § 52 lg 1 sätestab dokumentide, sh haldusaktide kättetoimetamise viisid ning maksuhaldur

võib erinevate kättetoimetamise viiside vahel valida ainult siis, kui seadusega ei ole kehtestatud

kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Kolleegium on seisukohal, et välisriigis elavale

maksukohustuslasele dokumendi kättetoimetamiseks on MKS § 54 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik

kord, mille kohaselt välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte

posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juhul, kui isiku elu- või asukoht ei ole

teada, toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Seega tuli haldusakti

teatavakstegemisel juhinduda MKS § 54 lg-st 5 kui erinormist haldusmenetluse seaduse suhtes.

15. Vaidlust ei ole selles, et MTA edastas 25. mail 2006 vaideotsuse posti teel tähitult kaebuse esitaja

poolt teatatud Soome aadressil, kuid see tagastati MTA-le põhjusel, et kaebuse esitaja ei nõudnud

tähitud kirja postiasutuselt välja.

HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale

toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses

allkirja vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult

saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole

postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise

kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe

postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. mai 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 3. märtsi 2004. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Kolleegium rõhutab, et kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene

otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on

juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks

pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad

tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte

saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste

isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine

võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. Riigikohtu halduskolleegium on

sellele viidanud ka 5. mai 2005. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-05 (p 15).

16. Kolleegium leiab, et mitteresidendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideotsuse resolutiivosa, mistõttu ei saa antud juhul

resolutiivosa avaldamisega lugeda dokumenti kättetoimetatuks.

17. Vastustaja ja kohtud on olnud seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema

11. augustil, s.o järgmisel päeval pärast MTA poolt vaideotsuse saatmist S. I. Lohtajale elektroonilisel

teel. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Iseenesest on õige ringkonnakohtu

seisukoht, et haldusakti teatavakstegemise vorminõuete rikkumine ei pruugi haldusakti kehtima

hakkamist ja seega kaebetähtaja kulgema hakkamist välistada, kuid käesolevas asjas ei ole ka

haldusakti elektrooniline edastamine toimunud nõuetekohaselt. MKS § 54 lg 3 kohaselt võib

haldusorgan menetlusosalise soovil saata dokumendi menetlusosalise poolt näidatud elektronposti

aadressil. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosaline oleks sellist soovi avaldanud. Kuigi

elektronkirjale oli lisatud ka vaideotsuse tekst, oli see digitaalselt allkirjastamata ning ka sellel

põhjusel ei saa nimetatud elektronkirja käsitada vaideotsuse kättetoimetamisena, vaid üksnes

menetlusosalise teavitamisena vaideotsuse tegemisest, millest tulenevalt pidi menetlusosaline astuma

mõistliku aja jooksul samme, et teda puudutav haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks. Kaebaja

on seda ka teinud, teavitades elektronkirja kättesaamisele järgnenud päeval MTA-d sellest, et ei ole

saanud kirjas viidatud vaideotsust kätte ning palus selle saata uuesti samale aadressile.

18. MTA vaideotsus toimetati kaebajale tähtkirjaga kätte 24. augustil 2006. Kaebuse esitamise

tähtaeg hakkas seega kulgema järgmisest päevast ning tähtaja viimane päev oli 23. september 2006.

S. I. Lohtaja postitas kaebuse 18. septembril, järelikult on kaebus esitatud tähtaegselt - 30 päeva

jooksul.

19. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määruse selle

osa suhtes, milles ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuses esitatud

13. septembri 2006. a intressinõude nr 13-2.1/8677 tühistamise taotluse tähtaegsuse osas ja saatis

selle taotluse esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Nimetatud osas

jääb ringkonnakohtu määrus muutmata, kuna S. I. Lohtaja ei ole seda vaidlustanud.

20. Eelnevat arvestades tuleb Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus rahuldada. Riigikohtu

halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määruse ja Tallinna

Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määruse haldusasjas nr 3-06-1851 osas, milles kohtud leidsid, et

S. I. Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a

maksuotsuse nr 12-5/47 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kuna kolleegium leiab, et

kaebus maksuotsuse peale oli tähtaegne, tuleb kaebus selles osas saata menetluse jätkamiseks

Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld