3-3-2-3-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-2-3-07

Otsuse kuupäev

18. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Mart Seeri ja Villu Otsmanni kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 6. juuli 2005. a ehitusloa nr 11790 tühistamiseks ja

lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2007. a määrus haldusasjas

nr 3-06-188

Menetluse alus Riigikohtus

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla teistmisavaldus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-188 osas,

millega lõpetati haldusasja menetlus ja kinnitati menetlusosaliste vaheline kompromiss. Saata

asi selles osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6. juulil 2005 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ehitusloa nr 11790 Tallinnas

Sanatooriumi tn 2a/ Põllu tn 63a asuva teeninduskompleksi rekonstrueerimiseks pansionaadiks.

Mart Seer ja Villu Otsmann esitasid halduskohtule kaebuse, milles palusid ehitusloa tühistada ja

TLPA-d kohustada ehitatud hoone lammutamiseks ettekirjutust tegema.

2. Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-188 rahuldati M. Seeri ja

V. Otsmanni kaebus osaliselt. Vaidlustatud ehitusluba tühistati. Kohus leidis, et tegemist ei ole mitte

vana hoone restaureerimisega, vaid uue ehitamisega, mistõttu oleks Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1

kohaselt tulnud enne ehitusloa väljaandmist koostada detailplaneering. Kohus jättis rahuldamata

kaebajate taotluse TLPA kohustamiseks lammutusettekirjutust tegema.

3. Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Tallinna Linnaplaneerimise Amet, kolmas

isik AS YIT Ehitus ning Mart Seer ja Villu Otsmann.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-06-188 kaasati menetlusse

vaidlusaluse kinnistu uus omanik Hermes Projektijuhtimine OÜ ning kinnitati Mart Seeri, Villu

Otsmanni, TLPA, AS YIT Ehitus ja Hermes Projektijuhtimine OÜ vaheline kompromiss. Kinnitatud

kompromissi kohaselt teeb TLPA kõik endast sõltuva, et Sanatooriumi pargi territooriumile täiendava

ehitusõiguse määramine toimuks detailplaneeringu alusel ning et maa sihtotstarvet (sotsiaalmaa) ei

muudetaks. Lisaks teeb TLPA kõik endast oleneva, et vähendada Sanatooriumi pargi edasisel

planeerimisel olemasoleva ehitusõiguse mahtu, sealhulgas eraldi Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118

asuva hoone osas vähemalt 20%. Kompromissi kohaselt on Mart Seer ja Villu Otsmann tutvunud

vaidlustatud ehitusloa muudatuste projektiga ega oma sellele vastuväiteid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 3. augustil 2007 esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ringkonnakohtu määruse peale

teistmisavalduse. Teistmisavalduse kohaselt kuulub avalduse esitajale kinnistu asukohaga Tallinn,

Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118. Haldusasjas nr 3-06-188 vaidlustatud ehitusluba anti avaldaja

kinnistu kõrval paikneva Sanatooriumi tn 2a/ Põllu tn 63a kinnistu ehitusõiguse realiseerimiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kinnitatud kompromiss sisaldab kokkulepet avaldaja kinnistu

tulevase ehitusõiguse osas. TLPA võttis kohustuse teha kõik endast oleneva, et vähendada avaldaja

kinnistu osas ehitusõigust vähemalt 20% ulatuses. Avaldaja leiab, et kohalikul omavalitsusel puudub

õigus võtta väljaspool planeerimis-, ehitusloa või projekteerimistingimuste andmise menetlust endale

siduvaid kohustusi konkreetse maa-ala ehitusõiguse määramise osas. Kohtumäärusest ei selgu ka

avaldaja kinnistul ehitusõiguse vähendamise kaalutlused. Kaebaja kinnistu ehitusõiguse küsimusel ei

ole haldusasja nr 3-06-188 esemega mingisugust puutumust, vaidlustati üksnes kõrvalkinnistule antud

ehitusluba. Avaldaja leiab, et kohtuvaidluse lõpetamiseks sõlmitav kompromiss peaks piirduma

üksnes kohtuvaidluse esemeks olnud küsimuste lahendamisega. Seega on Tallinna Ringkonnakohus

HKMS § 21 lg-t 3 rikkudes kinnitanud seadusega vastuolus oleva kompromissi.

Vaidlustatud määrusega on kohus otsustanud ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiguste üle. HKMS

§ 14 lg 3 p 1 alusel oleks seega tulnud avaldaja Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 kinnistu

omanikuna menetlusse kaasata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise

aluseks muu hulgas asjaolu, et menetlusosalisele ei ole seaduse kohaselt menetlusest teatatud, kuigi

lahend tehti tema suhtes.

6. Tallinna Linnaplaneerimise ameti kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta.

TLPA on seisukohal, et avaldajal puudub õigus teistmisavalduse esitamiseks, kuna ta on

kompromissis nimetatud kinnistu 27. juulil 2007 võõrandanud AS-le Infortar. Kuivõrd

teistmisavalduse esitaja ei ole kinnistu omanik, ei saa vaidlustatud kohtulahend enam tema õigusi

puudutada.

7. Villu Otsmanni kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt

ei ole selles asjas ilmnenud teistmise aluseks olevaid uusi asjaolusid. Samuti ei ole tehtud

kohtulahendit teistmisavalduse esitaja suhtes. Kompromiss on siduv üksnes selle pooltele ega mõjuta

seetõttu avaldaja õigusi ja kohustusi. Teistmisavalduse esitaja õigused oma omandi ehitustingimuste

planeerimisel ja kujundamisel ei ole muutunud, muu hulgas on avaldajal õigus vaidlustada oma

õigusi rikkuvaid haldusakte. Kompromissis on üksnes fikseeritud kohaliku omavalitsuse kohustus

arvestada planeerimismenetluses kohalike elanike huvidega. See ei muuda KOV kohustust käituda

oma tegevuse teiste adressaatide suhtes õiguspäraselt.

8. AS YIT Ehitus kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. TLPA lubadus

teha tulevikus kõik endast olenev, et Sanatooriumi pargi edasine planeerimine toimuks kompromissi

kohaselt, ei riku avaldaja õigusi. Ükski TsMS §-s 702 toodud teistmise alustest ei ole praegusel

juhtumil sobiv ega põhjendatud.

9. Hermes Projektijuhtimine OÜ kirjalikus vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt ei selgu teistmisavaldusest, milline uus asjaolu on ilmsiks tulnud. Avalduses

tuginetakse TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alusele, milleks on menetlusosalise kohtusse

kutsumata jätmine. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et ta polnud antud vaidluses menetlusosaline.

10. Kompromissis nimetatud kinnistu uus omanik AS Infortar esitas avalduse kolmanda isikuna

menetlusse astumiseks. Avalduse kohaselt võidakse nii teistmisavalduse läbivaatamisel kui

kohtumääruse tühistamise korral asja uuel läbivaatamisel otsustada AS Infortar õiguste ja kohustuste

üle.

Riigikohtule esitatud seisukohas peab AS Infortar teistmisavaldust põhjendatuks. Tallinna

Ringkonnakohtu kinnitatud kompromiss sisaldab kokkulepet SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kuulunud kinnistu ehitusõiguse vähendamise kohta, seega oleks kohus pidanud ta menetlusse

kaasama. Kohus seda ei teinud, seega on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi olemas alus määruse teistmiseks.

Menetlust lõpetavas lahendis saab kohus kinnitada üksnes kaebuse esemega seonduvaid

kokkuleppeid. Põllu tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 kinnistu ehitusõiguse osas pole kunagi vaidlust

olnud. Seadusega on vastuolus kokkulepe, mis kohustab vastustajat sooritama kolmanda isiku õigusi

rikkuvaid toiminguid. Haldusorgan ei saa omal äranägemisel vähendada kolmanda isiku krundil

ehitusõiguse mahtu või lubada teha selleks kõik endast oleneva. Sellist kompromissi ei ole

haldusorganil võimalik täita.

11. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas täiendava seisukoha teistmisavaldusele esitatud

vastuväidete osas. Õige on väide, et pärast teistmisavalduse esitamist läks kinnistu Põllu tn 61/ Pargi

tn 4/ Sihi tn 118 omandiõigus üle AS-le Infortar. Avalduses vaidlustatud kohtulahendi tegemise ajal

oli kinnistu omanikuks aga avaldaja, kes oleks seega tulnud menetlusse kaasata. Kinnistu hilisem

võõrandamine ei muutnud ringkonnakohtu määrust õiguspäraseks. Küsimus, kes tuleb kinnistu

omanikuna menetlusse kaasata, tuleb lahendada asja uuel menetlemisel ringkonnakohtus.

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. oktoobri 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-3-2-3-07 kaasati

AS Infortar HKMS § 14 lg 3 p 1 ja TsMS § 210 lg 3 teise lause alusel kolmanda isikuna menetlusse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Avaldaja palub teista Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2007. a määrust haldusasjas nr 3-06-188,

millega kinnitati menetlusosaliste vaheline kompromiss ning lõpetati asja menetlus. Teistmisavaldus

esitati Riigikohtule 3. augustil 2007. Avaldaja leiab, et nimetatud lahendiga on otsustatud tema

õiguste ja kohustuste üle teda menetlusse kaasamata.

14. HKMS § 75 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määruseid menetlusosalise avalduse

alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses sätestatud

teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi on teistmise aluseks ka see, kui menetlusosalisele ei olnud

menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud, või menetlusosaline

ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

15. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on menetlusosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse

otsustada tema õiguste ja vabaduste üle. Juhul, kui SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla jäeti

menetlusnorme rikkudes kohtumenetlusse kaasamata, on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi olemas alus

vaidlustatud lahendi teistmiseks. Teistmisavalduse lahendamiseks tuleb seega selgitada, kas

ringkonnakohtu määrusega otsustati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiguste üle.

16. Vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromissi p 2 sisaldab järgmist tingimust: "Tallinna

Linnaplaneerimise Amet teeb kõik endast oleneva, et Sanatooriumi pargi edasisel planeerimisel

vähendada olemasoleva ehitusõiguse mahtu, sealhulgas eraldi Sihi tn 118/ Põllu tn 61/ Pargi tn 4

asuva hoone (nn punane haiglahoone) osas vähemalt 20%."

17. Planeerimisseaduse § 9 lg 4 kohaselt määratletakse krundi ehitusõigusega mh hoonete suurim

lubatud arv krundil, suurim lubatud ehitusalune pindala ning hoonete suurim lubatud kõrgus.

Ehitusõiguse mahu vähendamine mõjutab otseselt kinnistu omaniku õigusi oma omandi kasutamisel.

Vaidlustatud lahendi mõju avaldaja õigustele sõltub järelikult sellest, milline on kompromissi p-s 2

nimetatud tingimuse tähendus avaldaja kinnistu ehitusõiguse määratlemisele.

18. Kompromissi punkt 2 ei ole sõnastatud TLPA jaoks rangelt siduvana. Tegemist on aga

konkreetset kinnistut puudutava ning arvuliselt täpselt kindlaks määratud tingimusega. Amet on

võtnud endale kohustuse teha kõik endast oleneva kompromissis kokkulepitu saavutamiseks. Selline

kohustus võib kolleegiumi hinnangul haldusorgani kaalutlusruumi kitsendada, suunates teda

langetama kompromissis kokkulepitule vastavat otsust. Samas ei ole kompromissis võetud kohustus

kinnistu ehitusõiguse määratlemisel asjassepuutuv kaalutlus.

26. jaanuari 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-3-1-04 leidis kolleegium, et kohtuvea parandamise

avalduse esitamiseks piisab sellest, et kohtulahend toob eeldatavasti kaasa toimingud, mis võivad

mõjutada kolmanda isiku õigusi. Kolleegiumi hinnangul saab ka käesolevas asjas vaidlustatud

lahendi puhul mõju avaldaja õigustele eeldada. Hoolimata kompromissis kokkulepitu range siduvuse

puudumisest TLPA-le, tekitab see edaspidises kinnistu ehitusõiguse määratlemise menetluses

paratamatult kahtlusi kaalumise õiguspärases teostamises.

19. Õige on V. Otsmanni kirjalikus vastuses väljendatud seisukoht, et teistmisavalduse esitajal on

õigus vaidlustada tulevikus tema kinnistu ehitusõiguse kohta antavaid ning tema õigusi rikkuvaid

haldusakte. Juhul, kui kinnistu ehitusõigus otsustatakse asjassepuutumatuid kaalutlusi arvesse võttes,

saab kinnistu omanik taotleda otsuse tühistamist. See ei tähenda aga, et teistmisavalduse esitamine

oleks kohatu viis kinnistu omaniku õiguste kaitsmiseks. Ülalviidatud lahendis leidis kolleegium, et

kui jõustunud kohtulahend või sellega kinnitatud kokkulepe kohustab vastustajat sooritama mingi

toimingu, siis võib kohtumenetlusse kaasamata kolmas isik vaidlustada selle toimingu, kui see rikub

tema õigusi. Võimalus vaidlustada kohtulahendi alusel sooritatav haldustoiming ei takista aga

kohtuvigade parandamise avalduse esitamist. Seega ei mõjuta kinnistu ehitusõigust määratlevate

hilisemate aktide vaidlustamise võimalus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õigust esitada

teistmisavaldus, kui alus selleks on olemas. Lisaks on kolleegiumi hinnangul uue vaidluse

vältimiseks otstarbekam probleemi lahendamine käesolevas menetluses.

20. Vastuses teistmisavaldusele asus TLPA seisukohale, et vaidlustatud kohtulahend ei saa enam

mõjutada avaldaja õigusi, kuna ta on kompromissis nimetatud kinnistu aadressiga Tallinn, Põllu

tn 61/ Pargi tn 4/ Sihi tn 118 võõrandanud AS-le Infortar.

Toimikusse lisatud materjalide kohaselt on kanne kinnistu omandiõiguse ülemineku kohta AS-le

Infortar tehtud kinnistusraamatusse 13. augustil 2007. Asjaõigusseaduse § 641 järgi on kinnisomandi

ülendamiseks nõutav nii asjaõigusleping kui ka kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega oli SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla teistmisavalduse esitamise ajal 3. augustil veel kompromissis nimetatud

kinnistu omanik ning sai esitada oma õiguste kaitseks teistmisavalduse. Kinnistu uue omaniku AS

Infortar kaasas kolleegium 29. oktoobri 2007. a määrusega HKMS § 14 lg 3 p 1 ja TsMS § 210 lg 3

teise lause alusel menetlusse kolmanda isikuna.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et teistmisavaldus on põhjendatud. Kolleegium tühistab

ringkonnakohtu määruse osas, millega lõpetati haldusasja menetlus ja kinnitati menetlusosaliste

vaheline kompromiss. Kolleegium jätab ringkonnakohtu määruse jõusse osas, millega kaasati Hermes

Projektijuhtimine OÜ menetlusse kolmanda isikuna. Asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks

lahendamiseks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann