3-2-1-119-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-119-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. detsember 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

A. B hagi S. B vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-8442

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. B kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Milvi Söörd

Kostja S. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Maire Arm

Asja läbivaatamise kuupäev

26. november 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a otsus elatise väljamõistmise aja osas,

s.o osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata A. B nõude mõista elatis välja

tagasiulatuvalt, ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada A. B kassatsioonkaebuselt 17. juulil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. B esitas 7. aprillil 2006. a Harju Maakohtule hagi S. B vastu lapse elukoha määramiseks ja

elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu 20. novembril 2000. a. Abielu lahutamisel ei vaielnud

pooled laste, A. (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx. a), A (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx. a) ja A

(sündinud xx. xxxxxxxx xxxx. a), elukoha üle. Hagi esitamise ajal elasid hageja juures alates

2004. aasta juunist A ja alates 2005. aasta maist A. A elas koos kostjaga.

Hageja palus määrata tütar A elukohaks enda elukoha. Hagiavalduse kohaselt takistab kostja hageja

ja teiste laste suhtlemist A. Kostja ei pühenda lapsele vajalikku tähelepanu ega hoolitse tema eest

vastavalt lapse vajadustele. Lapsel puudub võimalus suhelda oma õe ja vennaga. Hagejal on paremad

materiaalsed võimalused last kasvatada, ka on laps avaldanud, et ta tahaks elada isa juures. Hageja

palus kostjalt välja mõista 3000 krooni A ja A ülalpidamiseks: alates 2004. aasta detsembrist A

ülalpidamiseks ja 2005. aasta maist A ülapidamiseks.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tegelik olukord on pärast hagi esitamist muutunud, sest alates

2006. aasta juulist elab A tema juures ning ta kasvatab kahte alaealist last ilma hageja märkimisväärse

abita. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kahele lapsele muutunud alusetuks. Elatise

nõue on alusetu ka seetõttu, et ta ei ole eiranud laste ülalpidamiskohustust. Kostja on

ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires täitnud. Kostja sissetulekuks on tema töötasu

7435 krooni kuus. Hageja materiaalsed võimalused on paremad. Kostja ei ole teinud takistusi lastega

suhtlemisel.

3. Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt võiks A kostja juures edasi elada ning hageja

avaldus lapse elukoha määramiseks tuleks jätta rahuldamata.

4. A ja A avaldasid ärakuulamisel kohtule, et nad soovivad elada kostja juures.

5. Harju Maakohus rahuldas 5. märtsi 2007. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise tütre Anastassia ülalpidamiseks 1500 krooni kuus alates maist 2005. a juulini 2006. a.

Kohus jättis rahuldama hageja nõude lapse elukoha määramiseks. Riigilõivu jättis maakohus kostja

kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt oli ajavahemikus maist 2005. a kuni juulini 2006. a hageja ülalpidamisel

kaks last, kostja ülapidamisel oli üks laps. Kostja sel ajal hagejale ülapidamiseks elatist ei maksnud.

Kuna mõlema vanema ülalpidamisel oli vaidlusalusel ajal vähemalt üks laps, mõistis maakohus

kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 9 alusel hageja kasuks elatise välja üksnes ajavahemiku eest,

mil hageja juures elas kaks last. Hageja varalised võimalused on paremad kui kostjal, mistõttu

puudub alus mõista kostjalt elatis välja mõlema hageja juures elanud lapse ülalpidamiseks.

Lapse kostja juurde elama jäämine on lapse huvides, sest tal säilib harjumuspärane elukeskkond,

samas on tal võimalik hagejaga suhelda.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti

temalt välja elatis hageja kasuks, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. juuni 2007. a otsusega maakohtu otsuse elatise

väljamõistmise aja ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue

otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1500 krooni elatist tütre ülalpidamiseks alates

7. aprillist 2006. a kuni juulini 2006. a. Menetluskuludest jättis ringkonnakohus 80% hageja ja 20%

kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt arvestas maakohus elatise väljamõistmisel õigesti nii lapse vajadusi

kui ka vanemate varalist seisundit.

Elatist saab PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemisel, sest

elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mis tagantjärele ei ole

võimalik. Hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks hoidunud tahtlikult kõrvale

ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei põhjendanud hageja, mis takistas tal esitamast hagi aasta

varem. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks kostjale avaldanud, et soovib saada elatusraha, ja kostja

oleks selle tasumisest keeldunud. Neid asjaolusid arvestades ei saa hageja nõuda elatist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jõustada maakohtu otsus.

Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti PKS § 70 lg-t 2, sest see säte ei eelda

elatisraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohus ei

põhjendanud A ülalpidamiseks elatise välja mõistmata jätmist.

10. Kostja ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaegselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu elatise väljamõistmise aja osas, s.o osas, millega ringkonnakohus jättis

rahuldamata hageja nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata

TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

12. Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas kostja

peab maksma hageja kasuks elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule

esitamist.

13. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi

esitamist, kuna ta ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks hoidunud tahtlikult kõrvale

ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei põhjendanud hageja, mis takistas tal esitamast hagi aasta

varem ning ei väitnud, et hageja avaldas kostjale, et soovib saada elatusraha ja kostja keeldus sellest.

Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. PKS § 70 lg-st 2 ei tulene, et elatise

tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud.

Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates

elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2

võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte

kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul

enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid (vt

Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07).

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine. Seega peab elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude

ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2).

Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei saa aga seaduse sõnastust "kui vanem ei täida

ülalpidamiskohustust" tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatist saama

õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud

vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-108-07). Kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04,

30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04, 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-

05 ja 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07).

14. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kostja ei täitnud alates maist 2005. a

kuni juulini 2006. a ülalpidamiskohustust ning ei esine elatise suuruse vähendamise aluseid, on

hagejal õigus saada kostjalt elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus arvestama sellega, et TsMS § 442 lg 5 järgi tuleb poolte

nõuded lahendada selgelt ja ühemõtteliselt. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Kolleegium leiab, et ajavahemik, mille eest kostjalt elatis välja

mõistetakse, tuleb resolutsiooni märkida kuupäevaliselt. Seega peab ringkonnakohus tegema

kindlaks, millisest kuupäevast millise kuupäevani on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt.

15. Kolleegium jätab tähelepanuta kassatsioonkaebuse väite poja ülalpidamiseks elatise

väljamõistmata jätmise kohta. TsMS § 651 lg-st 1 ja § 688 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kõrgema

astme kohus alama astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Riigikohus on TsMS § 688 lg-te 3!5 kohaselt seotud alama astme kohtu otsusega

tuvastatud asjaoludega. Hageja ei esitanud apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poja

ülalpidamiseks. Seetõttu ei saa hageja seda kassatsioonkaebuses vaidlustada.

16. Kooskõlas TsMS §-ga 173 peab ringkonnakohus asja uuel menetlemisel võtma seisukoha ka

menetluskulude jaotuse kohta.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik