3-3-1-69-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-69-07

Otsuse kuupäev

12. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Janek Kivimäe kaebus Tartu Vangla toimingule ja Tartu

Maakohtu (Viljandi kohtumaja) toimingule seoses kaebaja

kinnipidamisega Tartu Vangla eelvangistusaluste eluhoones

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-

06-663

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Vangla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tartu Vangla kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2007. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu

30. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-663.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Janek Kivimäe mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 25. jaanuari 2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

167-04 ja teda karistati vangistusega 12 aastat 6 kuud. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2005. a

otsusega J. Kivimäe kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu

1. juuni 2005. a määrusega nr 3-7-1-1-225 jäeti J. Kivimäe kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata,

millest tulenevalt jõustus Viljandi Maakohtu 25. jaanuari 2005. a otsus.

2. Janek Kivimäe esitas 3. aprillil 2006 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes kaebaja jätkuvas kinnipidamises Tartu Vangla

eelvangistushoones rangel režiimil ajaperioodil, mil ta oleks pidanud seaduse kohaselt olema üle

viidud süüdimõistetute osakonda. Kaebuse kohaselt oli Tartu Vangla teadlik jõustunud kohtuotsusest,

kuna kaebajal oli kohtuotsus käes ning ta oli seda näidanud vangla kontaktisikule ja lasknud sellest

teha koopia. Kaebaja esitas koopiate tegemise taotluse vanglale 30. detsembril 2005. Kaebaja

suulistele ja kirjalikele märguannetele vastasid vanglaametnikud umbmääraste suuliste avaldustega.

Põhjendatud huvina vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks märkis kaebaja soovi esitada

tulevikus kahju hüvitamise nõue.

3. Tartu Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud vangla

teadlik J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest. J. Kivimäe ei ole Tartu

Vanglale esitanud ühtegi kirjalikku teadet, mis oleks andnud vanglale põhjust arvata, et tema suhtes

tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud. Riigikohtu määruse koopia sai vangla alles 6. aprillil

2006, J. Kivimäe on sellega tutvunud 7. aprillil 2006. Seetõttu hoiti kaebajat eeluuritavate hoones

kuni tema paigutamiseni Murru Vanglasse 11. aprillil 2006.

4. Tartu Halduskohtu 19. juuni 2006. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15. septembri 2006. a

otsusega haldusasjas nr 3-06-663 jäeti J. Kivimäe kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium

rahuldas 16. jaanuari 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-91-06 J. Kivimäe kassatsioonkaebuse,

tühistas kohtute otsused ning saatis asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohus jättis 30. märtsi 2007. a otsusega rahuldamata J. Kivimäe kaebuse Tartu

Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuid tunnistas õigusvastaseks Tartu Maakohtu

toimingu seoses J. Kivimäe suhtes tehtud jõustunud kohtuotsuse (kriminaalasjas nr 1-167-04)

mitteõigeaegse täitmisele pööramisega (maakohus jättis kohtulahendi kohtulahendit täitvale asutusele

õigeaegselt saatmata, mis tingis J. Kivimäe õigusvastase kinnipidamise eelvangistatute režiimil

eelvangistushoones).

Otsuse kohaselt ei saanud Tartu Vangla teada Riigikohtu poolt kaebajale saadetud tähitud kirja sisu,

kuna Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse sisu kontrollida

üksnes kohtu loal. Tartu Vanglal selline luba puudus, mistõttu edastati J. Kivimäele tema kirjad nende

sisu kontrollimata. Seetõttu on vangla toiminud õiguspäraselt. Isegi kui kaebaja laskis vanglas

kontaktisikul teha kohtulahendist koopiad, ei pidanud vanglaametnik süvenema paljundatava

materjali sisusse.

Kohtutoimikus on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleitöötaja vastus teabenõudele, milles

teatatakse, et toimiku materjalidest (kriminaalasjas) ei nähtu, et kohtuotsuse jõustumise teatist

J. Kivimäe kohta oleks vanglasse saadetud. Samas on tunnistatud viga, et seda oleks tulnud igal juhul

teha. Kohtutoimikust nähtuvalt on kohtulahendit täitvale asutusele (Tartu Vangla) saadetud

kohtulahendi koopia süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise kohta 6. aprillil 2006 ning sellest

ajahetkest tulenevalt lasub kohustus arvata J. Kivimäe süüdimõistetute režiimile. Alates 11. aprillist

2006 on kaebaja paigutatud Murru Vanglasse. Viljandi Maakohus ei saatnud jõustunud kohtulahendit

õigeaegselt Tartu Vanglale täitmiseks, mistõttu ei olnud vanglal võimalik sellest juhinduda. Seega ei

ole vangla süüdi selles, et J. Kivimäed on hoitud õigusvastaselt eelvangistusaluste eluhoones ajal, mil

oli jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Selles asjas on tuvastamist leidnud, et Viljandi kohtumaja ei ole täitnud KrMS § 411 lg 1 ja lg 3 ning

KrMS § 412 lg 2 nõudeid J. Kivimäe jõustunud kohtuotsuse suhtes, mis tingis J. Kivimäe viibimise

süüdimõistetuna õigusvastaselt eelvangistusaluste eluhoones jõustunud süüdimõistvast

kohtulahendist arvates kuni 11. aprillini 2006, mis tõi kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise

ja teatud piirangute kehtestamise. Kuigi kaebaja ei ole oma kaebust muutnud ning jääb seisukoha

juurde, et vanglal lasub süü kaebaja õigusvastases eelvangistusrežiimil kinnipidamises, juhindus

kohus antud asjas tehtud Riigikohtu lahendist ning selgitas välja, millest tingituna ja kumma asutuse

(kas Tartu Vangla või Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja) süül põhjustati kaebaja õigusvastastes

tingimustes kinnipidamine. Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tartu Maakohtu toimingu

(tegevusetus), mis seisnes jõustunud kohtuotsuse mitteõigeaegses edastamises vanglale, mis tõi kaasa

J. Kivimäe suhtes Viljandi Maakohtu jõustunud otsuse hilinenud täitmisele pööramise, millest

tulenevalt pidi kaebaja viibima eelvangistushoones eelvangistatute režiimil ajal, mil ta oli juba

süüdimõistetu ja pidi olema vangla tavarežiimil kui kinnipeetav.

6. J. Kivimäe esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, milles

tema kaebus jäi rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada täielikult.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. juuni 2007. a otsusega J. Kivimäe apellatsioonkaebuse ning

tühistas Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2007. a otsuse osas, millega jäeti rahuldamata J. Kivimäe

kaebus Tartu Vangla toimingu - J. Kivimäe kinnipidamine eelvangistusaluste eluhoones alates

30. detsembrist 2005 - õigusvastaseks tunnistamiseks. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue

otsuse, millega tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes J. Kivimäe

kinnipidamises Tartu Vangla eelvangistusaluste eluhoones alates 30. detsembrist 2005. Muus osas

jättis ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2007. a otsuse muutmata. Kuna

apellatsioonkaebust ei esitatud halduskohtu otsuse selle osa peale, millega tunnistati õigusvastaseks

Tartu Maakohtu toiming seoses J. Kivimäe suhtes tehtud jõustunud kohtuotsuse mitteõigeaegse

täitmisele pööramisega, ei kontrollinud ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust. Lisaks mõistis ringkonnakohus J. Kivimäe kasuks Tartu Vanglalt välja eelnevas

apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 410 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla pidi J. Kivimäe poolt koopiate tegemiseks vanglale esitatud

taotluse lahendamise menetluses saama teadlikuks sellest, et Viljandi Maakohtu 25. jaanuari 2005. a

otsus jõustus Riigikohtu 1. juuni 2005. a määrusega. Kaebaja palus 30. detsembril 2005 esitatud

taotluses kontaktisikul teha muu hulgas koopia Riigikohtu määrusest. Taotluse ülaserva on vangla

arvestusosakonna peaspetsialist 9. jaanuaril 2006 teinud märkuse, et Riigikohtu määrust ei ole

kinnipeetava isiklikus toimikus. Viidatud märkuse tegemiseks pidi peaspetsialist tutvuma Riigikohtu

määruse sisuga ning leides, et Riigikohtu määrust, millest soovitakse koopiat, ei ole kaebaja isiklikus

toimikus, oleks tal määruse sisust lähtudes pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et J. Kivimäe

suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud. Samuti pidi kontaktisik Riigikohtu määrusest

koopia tegemisel nägema, et Riigikohus ei võtnud J. Kivimäe kassatsioonkaebust menetlusse ning

pidi ka aru saama, et seega J. Kivimäe edaspidine hoidmine eelvangistusaluste eluhoones on alusetu.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kontaktisik koopiate tegemisel ei pidanud süvenema

paljundatava materjali sisusse. Kontaktisik, tehes dokumentidest koopiaid, peab paratamatult ka

tutvuma nende sisuga. Seega pidi vanglaametnikel tekkima põhjendatud kahtlus, et J. Kivimäe suhtes

tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ning Tartu Vangla oleks pidanud haldusülesannete

täitmisel nõutavat hoolsuskohustust järgides astuma viivitamata samme selleks, et selgitada välja, kas

kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud või mitte. Kuna Tartu Vangla ka pärast

põhjendatud kahtluse ilmnemist jättis J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise

asjaolud viivitamata välja selgitamata, siis oli Tartu Vangla toiming - J. Kivimäe kinnipidamine

eelvangistusaluste eluhoones alates 30. detsembrist 2005 - õigusvastane.

Asja materjalidest nähtuvalt on apellant tasunud 21. juulil 2006 apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 10 krooni, 16. oktoobril 2006 kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni 400 krooni ning

12. aprillil 2007 apellatsioonkaebuse esitamisel oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega on

J. Kivimäe kandnud asja menetluse kestel menetluskulusid kokku 410 krooni. Nimetatud

menetluskulud mõistis kohus HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 2 alusel J. Kivimäe kasuks välja Tartu

Vanglalt, kes oli kogu menetluse vältel vastustajaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Tartu Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse

Tartu Halduskohtu otsuse. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus järeldas ebaõigesti, et kui

vangla inspektor-kontaktisik paljundas J. Kivimäele teiste dokumentide seas ka Riigikohtu 1. juuni

2005. a määruse, pidi ta paratamatult tutvuma selle sisuga. Kassaator selgitab, et kopeerimine toimub

koopiamasinal automatiseeritult ning paljundajal ei ole võimalik kopeeritava dokumendipaki sisuga

tutvuda. VangS § 29 lg-st 2 tulenevalt oleks selline paljundatavate dokumentide sisuga tutvumine

inspektor-kontaktisiku poolt ka õigusvastane. Seetõttu ei saanud J. Kivimäel tekkida ootust, et

inspektor-kontaktisik tutvub tema poolt paljundamiseks antud dokumentide sisuga ning asub saadud

teabest lähtudes ka tegutsema. Kaebaja ei ole kohtumenetluses kordagi selgitanud, mis takistas teda

varem vangla poole pöördumast, et teatada tema kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kui

kaebaja lõpuks seda tegi, asus vangla viivitamata olukorda selgitama.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vangla arvestusosakonna teenistujal pidi tekkima

põhjendatud kahtlus, et J. Kivimäe suhtes tehtud kohtuotsus on jõustunud, kuna ta märkis kaebaja

esitatud koopiate tegemise taotlusele, et Riigikohtu määrust ei ole kinnipeetava isiklikus toimikus.

Ringkonnakohtu arvates pidanuks vanglaametnik sellise märkuse tegemiseks tutvuma Riigikohtu

määruse sisuga. Kohus jättis tähelepanuta, et J. Kivimäe ei nimetanud taotluses, millisest Riigikohtu

lahendist ta koopiat soovib. Vanglaametnik vaatas üksnes J. Kivimäe isikliku toimiku läbi ega leidnud

sealt ühtegi Riigikohtu määrust. Seega ei saanud vanglaametnik tutvuda määruse sisuga.

Kinnipeetava isiklikus toimikus hoitakse kinnipeetavaid iseloomustavaid materjale, sh vangla ja

kinnipeetava vahelisi haldusvaidlusi puudutavaid kohtuotsuseid. Kuna J. Kivimäe isiklikust toimikust

puudus ka apellatsioonikohtu otsus, ei olnud vangla arvestusosakonnal põhjust kahtlustada, et

J. Kivimäel on kassatsioonimenetlus käimas või lõppenud ning ta tuleks ümber paigutada.

Ebaõige on tunnistada õigusvastaseks J. Kivimäe kinnipidamine eelvangistushoones

alates 30. detsembrist 2005, s.o alates J. Kivimäe poolt vanglale esitatud koopiate tegemise taotlusest.

Nimetatud taotluses ei ole ühtegi viidet sellele, et J. Kivimäe suhtes tehtud otsus oleks jõustunud.

Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes süüliselt õigusvastaselt käitunud. KrMS § 411 näitab ära, kelle

pädevusse kuulub jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine. J. Kivimäe huvid on kaitstud Tartu

Halduskohtu 30. märtsi 2007. a otsusega.

9. Janek Kivimäe vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Tartu Vangla kassatsioonkaebus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et Tartu Ringkonnakohus asus ekslikult

seisukohale, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul J. Kivimäe üleantud dokumente

paljundusmasinal kopeerides ja Tartu Vangla arvestusosakonna peaspetsialistil J. Kivimäe isikliku

toimikuga tutvumisel pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev

kohtuotsus on jõustunud ja ta viibib seetõttu alusetult eelvangistusalustele ettenähtud

kinnipidamistingimustes.

11. Tartu Vangla märgib õigesti, et koopiate tegemisel ei saa vanglaametnikel olla kohustust tutvuda

paljundatavate dokumentide sisuga. VangS § 29 lg 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse ja

telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja Jälitustegevuse seaduses

sätestatud alustel ja korras. Samasisuline regulatsioon kehtib vastavalt VangS § 97 lg-le 2 ka

vahistatute suhtes. Kuigi pole välistatud, et dokumentidest koopiaid tegevale isikule võib selle

tegevuse käigus piiratud ulatuses tahtmatult teatavaks saada paljundatava dokumendi olemus, ei saa

kohus siiski oma seisukohta rajada sedavõrd juhuslikule võimalusele. Õiguspärane ei ole eeldada, et

koopiaid teinud kontaktisik pidi paljundatavate dokumentidega tutvuma sel määral, et ta võinuks aru

saada, et tegemist on Riigikohtu määrusega, mille tagajärjel jõustus J. Kivimäe suhtes süüdimõistev

kohtuotsus.

12. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et Tartu Vangla arvestusosakonna

peaspetsialist ei pidanud selleks, et märkida J. Kivimäe esitatud koopiate tegemise taotlusele, et

kinnipeetava isiklikust toimikust puudub Riigikohtu määrus, eelnevalt tutvuma määruse sisuga.

Kolleegiumi arvates on usutav, et arvestusosakonna ametnik vaatas J. Kivimäe isikliku toimiku läbi

ning, leidmata sellest ühtegi Riigikohtu määrust, kirjutas taotlusele vastava märkuse. Tartu Vangla on

asjas kinnitanud, et J. Kivimäe isiklikus toimikus ei olnud ühtegi Riigikohtu määrust.

13. VangS § 17 lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava isiklikku toimikusse kinnipidamise alust

puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg

ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla

sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määrusega nr 72 kehtestatud "Vangla sisekorraeeskirja" (VSE) § 28 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava

isikliku toimiku esimeses osas sisalduvad muude dokumentide hulgas ka jõustunud kohtuotsus (p 1)

ja teatis kohtuotsuse jõustumise kohta (p 2). VSE § 28 lg 3 kohaselt hoiustatakse isikliku toimiku

teises osas muu hulgas kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed

(p 8) ja muud kinnipeetavaga seotud dokumendid (p 10).

Viidatud sätetest nähtub, et kinnipeetava või vahistatu isiklikus toimikus ei sisaldu ainuüksi tema

vanglas kinnipidamise aluseks olevad kohtulahendid, vaid isiklikku toimikusse võidakse lisada ka

muid kinni peetava isiku kohta käivaid või teda ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavaid

andmeid. Seega ei pidanud Tartu Vangla arvestusosakonna peaspetsialistil tekkima kahtlust, et

Riigikohtu määrusega, millest J. Kivimäe koopiat teha soovis, otsustati tema kaitsja kassatsiooni

menetlusse mitte võtta ja selle tagajärjel jõustus J. Kivimäe suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus.

14. Eelneva põhjal rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Tartu Vangla kassatsioonkaebuse ja

tühistab Tartu Ringkonnakohtu otsuse. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu otsus, millega jäeti

rahuldamata J. Kivimäe kaebus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes kaebaja

kinnipidamises eelvangistusalustele ettenähtud tingimustes ka pärast tema suhtes tehtud süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumist. Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2007. a otsus on juba jõustunud osas, millega

tunnistati õigusvastaseks Tartu Maakohtu toiming seoses J. Kivimäe suhtes kriminaalasjas nr 1-167-

04 tehtud jõustunud kohtuotsuse mitteõigeaegse täitmisele pööramisega, sest kohtuotsuse selle osa

peale apellatsiooni korras edasi ei kaevatud.

Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb HKMS § 93 lg 4

kohaselt lahendada ka menetluskulude jaotus. Tartu Vangla menetluskulude väljamõistmist taotlenud

ei ole. J. Kivimäe on tasunud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni.

Kuna Riigikohus jättis J. Kivimäe kaebuse Tartu Vangla toimingu peale rahuldamata, jääb nimetatud

menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kautsjon tuleb tagastada.

15. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et ringkonnakohus mõistis

kaebust rahuldades J. Kivimäe kasuks Tartu Vanglalt alusetult välja samas asjas varem toimunud

kassatsioonimenetluses tasutud kautsjoni 400 krooni. Kolleegium selgitab, et kassatsiooniastmes

tasutav kautsjon ei ole erinevalt esimeses ja teises kohtuastmes tasutavast riigilõivust mitte

riigipoolne rahaline nõue kohtutoimingute tegemise eest, vaid tagatisraha, mis peaks ära hoidma

põhjendamatu kaebamise. Menetlus Riigikohtus on lõivuvaba. HKMS § 90 lg-st 2 tulenevalt

kassatsioonkaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon tagastatakse. Kassatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Käesolevas asjas rahuldas

Riigikohus 16. jaanuari 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-91-06 J. Kivimäe kassatsioonkaebuse

ja tagastas ka kautsjoni (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3). Seetõttu puudub igasugune alus käsitada

kautsjoni J. Kivimäe kantud menetluskuluna. Isegi juhul, kui kautsjon olnuks varem kantud

riigituludesse, ei saaks seda hiljem asja uue arutamise järgselt vastaspoolelt välja mõista. Kautsjoni

tasumine ja tagastamine on seotud üksnes kassatsioonkaebuse ja selle rahuldamisega, see ei olene

kaebuse sisulisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann