3-2-1-112-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-112-07

Määruse kuupäev

Tartu, 12. detsember 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

A. L hagi N. V vastu kaasomandiõiguse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-

06-32427

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja N. V (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Leon Glikman

Kostja A. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Raul Ainla

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a määruse resolutsiooni osas, milles leiti, et

kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

2. Lugeda õigeks ringkonnakohtu määruse resolutsioon sõnastuses: "Kohtumääruse peale saab

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

määruskaebuse esitajale."

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Advokaadibüroole Teder, Glikman & Partnerid määruskaebuselt 18. juunil

2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. L esitas 3. novembril 2006. a Harju Maakohtule hagi N. V vastu, milles palus tunnustada hageja

omandiõigust 16/30 suurusele mõttelisele osale Tallinnas Roopa 19 asuvatest ehitistest. Hageja esitas

maakohtu 16. aprilli 2007. a istungil taotluse lõpetada menetlus hagist loobumise tõttu. Kostja palus

hagejalt välja mõista enda menetluskulud 25 016 krooni.

2. Harju Maakohus lõpetas 17. aprilli 2007. a määrusega tsiviilasjas menetluse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

7000 krooni ja tagastas hagejale poole tasutud riigilõivust. Maakohus leidis, et kostjal on TsMS § 168

lg 4 alusel õigus nõuda menetluskulude hüvitamist hageja poolt. Kostja esitas kohtule Teder, Glikman

& Partnerid Advokaadibüroo koostatud vastuväited hagile ning kostja esindaja osales kohtuistungil.

Kohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel asjaoluga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka

vaidlusega ning kohtuistung kestis 5 minutit. Maakohus leidis, et põhjendatud ja mõistlik on hagejalt

välja mõista kostja õigusabikulude katteks 7000 krooni.

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada

menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ning teha selles osas uus määrus ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud 25 016 krooni.

4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ühtlasi

märkis ringkonnakohus, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

Määruse kohaselt oli maakohtul TsMS § 175 lg 1 järgi õigus hagejalt kostja esindaja kulude

konkreetses suuruses väljamõistmiseks hinnata kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline. Hageja esitas ehitise mõttelise osa kaasomandiõiguse

tunnustamise nõude ilma, et oleks olnud sõlmitud notariaalne leping selle osa kaasomandisse

soetamise kohta. Esindaja kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda koostatud vastuse

lehekülgede arvust. Arvestada tuleb, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava

huvid saaks kaitstud.

Maakohus arvestas põhjendatult ka istungi kestust. Kui hageja oleks varem hagist loobunud, oleks

kohtul olnud alust mõista temalt kostja kasuks menetluskulu välja praegusest vähem, kuna sel juhul ei

oleks kostja esindaja pidanud istungiks valmistuma ja sinna kohale ilmuma. Asjakohatud on kostja

viited hageja pahatahtlikkusele hagi esitamisel. Kostja poolt hagejale ettepaneku tegemine lahendada

vaidlus kokkuleppega ning pakkumine maksta hagejale 600 000 krooni kinnitab seda, et hagiavalduse

saamisel ei pidanud kostja hagi põhjendamatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu ja

ringkonnakohtu määrused tühistada menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist puudutavas

osas ning teha uue määruse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 25 016 krooni.

Hageja leiab, et ringkonnakohus märkis valesti, et tema määruse peale ei saa edasi kaevata. Kohtud

on kohaldatud menetlusnorme valesti tõlgendanud. Kõik kostja kantud menetluskulud on vajalikud ja

põhjendatud. Põhjendamata on kohtute seisukoht, et vaidlus on lihtne. Kohus peab menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestama õigusabiteenuse turuhindu.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu määruse resolutsiooni

osas, milles ringkonnakohus leidis, et kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

9. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse TsMS § 465 lg 2 p 7

kohaselt määruse edasikaebamise kord ning tähtaeg. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et

ringkonnakohus on määruse resolutsiooni ebaõigesti märkinud, et kohtumääruse peale ei saa edasi

kaevata.

10. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus on

TsMS § 178 lg 2 järgi edasikaevatav juhul, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse

vaidlustamist Riigikohtus.

11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse teised väited ei anna alust muus osas ringkonnakohtu

määrust muuta. Kohtud on piisavalt põhjendanud, miks ei olnud hagist loobumise korral alust mõista

hagejalt välja kõik kostja menetluskulud. Selles osas järgib Riigikohus ringkonnakohtu määruse

põhjendusi, mistõttu ei pea Riigikohus kooskõlas TsMS §-ga 695 ja § 689 lg-ga 5 oma määrust

põhjendama.

12. Kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse üksnes juhul, mil kaebust

ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul rahuldatakse määruskaebus

osaliselt. Seega tuleb kautsjon tagastada.

Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu