3-3-1-83-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-83-07

Määruse kuupäev

11. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla direktori 6. märtsi 2007. a

käskkirja nr 17 õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a määrus haldusasjas

nr 3-07-1608

Menetluse alus Riigikohtus

Rene Vainiku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rene Vainiku määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2007. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

3. oktoobri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1608 ning saata asi samale halduskohtule

riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks lahendamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rene Vainik esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla

direktori 6. märtsi 2007. a käskkirja nr 17 "Vastuvõtuosakonna kambrite lukustamine". Põhjendatud

huvina käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks märkis kaebaja soovi taotleda õigusvastase

toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Koos kaebusega esitas R. Vainik taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

2. Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2007. a määrusega jäeti R. Vainiku taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja maksejõuetus

tõendatud. Tallinna Vangla koostatud isikuarve väljavõttest nähtu, et 1. augustil 2007 laekus kaebaja

isikuarvele 80 krooni, millest 36 krooni kulutas kaebaja vangla kaupluses. Samuti tasus kaebaja

vanglale koopiate tegemise ja elektri eest. Vanglasiseselt kasutatavat raha oli kaebuse esitamise ajal

kaebaja arvel 38,05 krooni. Kohus leidis, et tingimustes, kus kaebaja ülalpidamiskulud katab riik ning

tema kontole on enne kaebuse esitamist laekunud piisavalt raha riigilõivu tasumiseks, ei saa teda

lugeda maksejõuetuks. Riigilõivu tasumisest vabastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja eelistab

kulutada oma raha muul otstarbel. Lisaks märkis kohus, et R. Vainiku olulised huvid ei jää

riigilõivust vabastamata jätmise tõttu kaitseta, kuna esitatud on tuvastamiskaebus, mis ei kõrvalda

haldusakti võimalikke õigusvastaseid tagajärgi. Kaebajal on võimalik pöörduda 3 aasta jooksul kahju

tekitamisest arvates uuesti kohtusse.

3. R. Vainik esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu nõue 80-kroonise riigilõivu tasumiseks põhjendatud ega

teostatav, kuna kaebaja isikuarvel on kasutatavat raha vaid 29,05 krooni.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2007. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastamise

eesmärgiks tagada, et isiku olulised õigused ei jääks maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise

eesmärgiks on muu hulgas see, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Vaid nädal

enne kaebuse esitamist laekus kaebaja isikuarvele 80 krooni, millest oleks riigilõivu tasumiseks

piisanud. Kulutuste tegemisega vangla kaupluses on kaebaja end ise viinud olukorda, kus tal ei jätku

raha riigilõivu tasumiseks. Seetõttu pole tema maksejõuetus tõendatud, vaatamata hetkel raha

puudumisele. Kaebajal on kolme aasta jooksul võimalik tuvastamiskaebusega uuesti kohtusse

pöörduda siis, kui tal on olemas vahendid riigilõivu tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. R. Vainik esitas määruskaebuse, milles leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega

rikuvad kohtud tema kaebeõigust. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks: tema arvel on

kasutatavat raha hetkel 23,05 krooni, tal puudub töö ning realiseeritav kinnisvara. Vangla kauplusest

ostis kaebaja mahukamaid ümbrikuid, et oleks võimalik saata dokumente erinevatesse

ametiasutustesse ja kohtutesse. Ka koopiate tegemine oli vajalik kohtule dokumentide esitamiseks.

Tasu elektri eest 5 krooni kuus läheb kaebaja arvelt maha automaatselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Leides isiku maksejõuetu olevat, võib kohus ta HKMS § 91 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest

vabastada. 6. septembri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-40-07 asus kolleegium seisukohale, et

kohus peab riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele

arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest

vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse

vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt

põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise

võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta.

7. Kohtud jätsid R. Vainiku taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, sest leidsid ta

olevat maksejõulise. Kohtud on tuvastanud, et umbes nädal aega enne halduskohtule kaebuse

esitamist laekus R. Vainiku isikuarvele 80 krooni, millest ta kulutas 36 krooni vangla kaupluses.

Lisaks tasus ta koopiate tegemise ning elektri eest. Kohtud järeldasid eeltoodud asjaoludest, et

kaebaja on viinud end ise olukorda, kus tal ei jätku vahendeid riigilõivu tasumiseks.

8. Kolleegium kohtute selle seisukohaga ei nõustu. 21. novembri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-

3-1-55-07 leidis kolleegium, et kuigi kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, võib neil esineda

selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud ning maksejõuetust tahtlikult esile kutsuvad.

Sellisteks kulutusteks võivad olla näiteks telefonikaartide ostmine vanglaväliseks suhtlemiseks,

dokumentidest koopiate tegemine ning ümbrike ja postmarkide ostmine. Kaebaja maksejõulisust ei

saa järeldada üksnes asjaolust, et tema arvele laekus umbes nädal enne kaebuse esitamist 80 krooni.

Kaebajal võis selle nädala jooksul esineda vajadus sarnaste põhjendatud väljaminekute tegemiseks.

Veelgi enam, kolleegium on seisukohal, et isegi juhul, kui kaebajal oleks veel kaebuse esitamise ajal

olnud vajaminev 80 krooni isikuarvel, ei oleks sellest saanud järeldada tema maksejõulisust.

Kolleegium leiab, et kinnipeetavale peab ka pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlik summa

kasutatavat raha juhuks, kui esineb vajadus eelnimetatud põhjendatud kulutuste tegemiseks.

9. Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et R. Vainik kulutas kaebuse esitamisele eelnenud nädala

jooksul umbes 50 krooni elektri eest tasumiseks, koopiate tegemiseks ning ostude sooritamiseks

vangla kaupluses. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suurte kulutustega, mis

viitaks kaebaja sihilikule tegevusele eesmärgiga kutsuda esile oma maksejõuetus.

Eeltoodust tulenevalt on kohtud vääralt järeldanud, et R. Vainik oli maksejõuline.

10. Lisaks järeldusele kaebaja maksejõulisuse kohta on kohtud leidnud, et kaebaja olulised huvid ei

jää riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise tõttu kaitseta, kuna esitatud on tuvastamiskaebus.

Kolleegium märgib, et juhul, kui kohus tuvastab isiku maksejõulisuse, ei ole enam vajadust hinnata

kaebaja õiguste kaitse olulisust, kuna HKMS § 91 lg 1 näeb riigilõivust vabastamise kohustusliku

eeldusena ette isiku maksejõuetuse.

11. Kohtud ei ole käesolevas asjas uurinud kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust piisava

põhjalikkusega, et kolleegiumil oleks võimalik otsustada kaebaja riigilõivust vabastamise või

vabastamata jätmise küsimus. Kolleegium märgib, et õiguste kaitse vähest olulisust ei saa järeldada

üksnes esitatud kaebuse liigist (selles asjas haldusakti õigusvastasuse tuvastamine). Kohus peab

hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. Maksejõuetu

isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada

kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi

tagasi halduskohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks lahendamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann