3-3-1-79-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-79-07

Määruse kuupäev

11. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sirje Laansoo kaebus E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi

direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi

komisjoni 4. juuni 2007. a otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrus haldusasjas

nr 3-07-1390

Menetluse alus Riigikohtus

Sirje Laansoo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sirje Laansoo määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1390

menetluse lõpetamist puudutavas osas ja saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aprillis 2007 kuulutas Juuru Vallavalitsus välja konkursi E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi

direktori vaba ametikoha täitmiseks alates 14. augustist 2007. Direktori ametikoha täitmiseks

korraldatud konkursi komisjoni 4. juuni 2007. a otsuse punktiga 1 tunnistati kolm kandidaati (Helle

Kiviselg, Hannes Vald ja Sirje Laansoo) vastavaks vallavalitsuse hallatava asutuse juhataja

ametikohale ning otsuse punkti 2 kohaselt tehti vallavalitsusele ettepanek kinnitada gümnaasiumi

direktori ametikohale H. Vald.

2. S. Laansoo esitas 6. juulil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus konkursikomisjoni

otsuse tühistada ning kohustada vastustajat küsimuse uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

Halduskohtu 13. juuli 2007. a määrusega võeti kaebus menetlusse.

3. 17. juulil 2007 esitas S. Laansoo taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluses paluti

peatada E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud

konkursi komisjoni 4. juuni 2007. a otsuse kehtivus. Taotleja arvates võimaldanuks esialgse

õiguskaitse kohaldamine tal vaidlustatud otsuse tühistamise korral uuesti kandideerida direktori

ametikohale.

4. Tallinna Halduskohtu 18. juuli 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1390 peatati komisjoni

otsuse täitmine HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leidis, et

esialgse õiguskaitse seadmine on kohane ja otstarbekas ning vastab kaebuse eesmärgile. Vaidlustatud

otsusest ei nähtu selle aluseks olevad asjaolud ega komisjoni kaalutlused, millest valiku tegemisel

lähtuti. Juhul, kui gümnaasiumi direktori ametikohale kinnitataks komisjoni poolt esitatud kandidaat,

kaotaks kaebus mõtte. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

5. Juuru Vallavalitsus palus määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus, millega kohaldati

esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse kohaselt puudub kaebuse esitajal reaalne huvi asuda ise Juuru

Gümnaasiumi direktoriks, kuna ta on edukalt kandideerinud ka Loo Keskkooli direktoriks ja sellele

ametikohale kinnitatud juba enne tema pöördumist halduskohtusse. Taotluses pole viidatud

pöördumatutele tagajärgedele, mis võivad tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga, mis seisneb gümnaasiumi õppetöö ladusas

kulgemises ja uueks õppeaastaks valmistumises. Koolielu juhtiva ja korraldava direktori puudumine

kahjustab gümnaasiumi õpetajate ja õpilaste huve. Puudub alus arvata, et vaidlustatud otsuse

tühistamisel motiveerimatuse tõttu teeks komisjon hääletamise tulemusena teistsuguse otsuse.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1390 lõpetati

asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus

leidis, et vallavalitsuse hallatav gümnaasium ei ole ametiasutus avaliku teenistuse seaduse § 2

tähenduses ja töötamine gümnaasiumi direktorina toimub töölepingu alusel. Töölepingu seaduse

alusel töötava isiku vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni otsus ei ole antud

avalik-õiguslikus suhtes ning selle otsuse peale esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Tegemist on tsiviilvaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele üldkohtus tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Põhjendusel, et halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset asjas, mille läbivaatamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse, tühistas ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse,

märkides, et selles osas ei ole ringkonnakohtu määrus kaevatav.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Määruskaebuses Riigikohtule taotleb S. Laansoo ringkonnakohtu määruse tühistamist osas,

millega lõpetati asja menetlus halduskohtu pädevuse puudumise motiivil, ning asjas menetluse

uuendamist. Määruskaebuse kohaselt on tegemist haldusvaidlusega, kuna otsus on tehtud avalik-

õiguslikke haldusülesandeid täitva haldusorgani poolt ning on suunatud haldusvälisele isikule.

Komisjoni otsus on aluseks vallavalitsuse korraldusele, millega isik kinnitatakse gümnaasiumi

direktori ametikohale. Tegemist ei ole töösuhtest võrsunud vaidlusega. Lisaks väidab määruskaebuse

esitaja HKMS §-le 45 ja § 24 lg 1 p-le 1 viidates, et ringkonnakohus ei saa menetlust pädevuse

puudumise tõttu lõpetada, kui menetlusosalised pole pädevuse küsimust tõstatanud.

8. Kirjalikus vastuses määruskaebusele palub Juuru Vallavalitsus jätta määruskaebuse rahuldamata

ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Komisjoni vaidlustatud otsus ei ole haldusakt ning toimunud

konkurss pole konkurss avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Toimunud konkurss päädib töölepingu

sõlmimisega ja vastav vaidlus tuleb lahendada üldkohtus. Vaidlustatud otsusest ei tulene pooltele

avalik-õiguslikke õigusi ega kohustusi. Asjaolu, et avalik-õiguslik asutus töösuhte poolena annab

haldusakti, ei muuda veel pooltevaheliste suhete iseloomu. Ringkonnakohus ei ole menetlust

lõpetades väljunud pädevuse piiridest. Ringkonnakohtul on menetluse igas staadiumis õigus menetlus

lõpetada, kui ta tuvastab, et vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 39 lg 4 sätestab, et munitsipaalkooli direktori vaba

ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla-

või linnavalitsus. Tegemist on avaliku õiguse normiga, millega pannakse kohalikule omavalitsusele

kohustus leida munitsipaalkoolile sobiv direktor.

PGS § 39 lg 4 viimases lauses nähakse ette, et konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või

linnavalitsus, ning PGS § 39 lg-s 7, et munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab

töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik.

10. Seadusandja on seega sätestanud kaheetapilise menetluse, mille puhul eristatakse konkursi

läbiviimist koos selle tulemusena parima kandidaadi väljaselgitamisega ning väljavalitud

kandidaadiga töölepingu sõlmimist. Munitsipaalkooli direktoriga töölepingu sõlmimisele PGS § 39

lg-s 7 nimetatud pädeva isikuga eelneb konkursi võitnud isiku ametisse kinnitamine valla-või

linnavalitsuse kui haldusorgani poolt.

Kolleegium peab ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et vaidlus, mis tõusetub konkursi tulemusena

sobiva kandidaadi valikust ning vallavalitsusele sobiva kandidaadi ametikohale kinnitamiseks

esitamisest, on töölepingulisest suhtest tulenev vaidlus, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras üldkohtus.

Kolleegiumi hinnangul tuleb eristada munitsipaalkooli direktori ja tema tööandja vahel töölepingu

pinnalt tekkivaid suhteid nendest suhetest, mis tulenevad valla- või linnavalitsuse korraldatavast

konkursist ja selle võitnud isiku ametisse kinnitamisest. Erinevalt töölepingulistest suhetest on

viimatinimetatud suhted olemuselt avalik-õiguslikud.

11. Seisukohta, et mitmeetapilise menetluse korral eraõigusliku lepingu sõlmimisele eelnenud

menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel on oma iseloomult avalik-õiguslikud

ning kuuluvad muu menetluskorra puudumisel läbivaatamisele halduskohtus, toetavad ka näited

Riigikohtu varasemast praktikast. Nii on Riigikohus leidnud näiteks eluruumide erastamisest ja

kohaliku omavalitsuse üksuse vara kasutusse andmisest tõusetunud vaidlustes, et halduskohtul on

pädevus ja menetluskord nende vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad avaliku võimu teostamisest

ning üldkohus lahendab tsiviilkohtumenetluse korras vaidlused, mis tekivad eraõigusliku lepingu

pinnalt (vt näiteks Riigikohtu erikogu 17. juuni 1996. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-96, erikogu

20. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, halduskolleegiumi 20. aprilli 2006. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-3-06).

12. HKMS § 3 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused halduskohtu

pädevusse, välja arvatud juhtudel, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seadusandja pole

eraldi sätestanud, millises menetluskorras tuleb läbi vaadata munitsipaalkooli direktori ametikoha

täitmiseks konkursi läbiviimisest ja selle võitja väljaselgitamisest tulenevaid vaidlusi, mistõttu

kuuluvad need avalik-õiguslikud vaidlused läbivaatamisele halduskohtus.

13. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ringkonnakohtul polnud halduskohtu pädevuse puudumise

motiivil õigust menetlust lõpetada, kui menetlusosalised polnud seda küsimust tõstatanud, märgib

kolleegium, et HKMS § 24 lg 1 punktist 1 tulenevalt on kõikide astmete kohtutel õigus igas

menetlusstaadiumis omal algatusel menetlus lõpetada, kui leitakse, et asi ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Riigikohtu erikogu on siiski menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes leidnud, et

mõistlik pole kohtuotsust tühistada üksnes pädevuse puudumise motiivil, kui halduskohus on

menetlusse võtnud kaebuse, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, kuid

menetlusosalised pole esimese astme kohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud

(erikogu 10. aprilli 2002. a määrus asjas nr 3-3-4-2-02).

14. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada menetluse lõpetamist puudutavas

osas ning saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann