3-1-1-64-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-64-07

Otsuse kuupäev

5. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

AS X väärteoasi konkurentsiseaduse § 735 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. mai 2007. a kohtuotsus nr 4-07-852

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Konkurentsiamet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2007

Istungil osalenud isikud

AS X kaitsja vandeadvokaat Indrek Teder, Konkurentsiameti esindajad Triin

Antsov, Deevi Ashbaum ja Olav Povar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. mai 2007. a kohtuotsus AS-i X väärteoasjas osas, millega menetlus lõpetati VTMS

§ 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Hüvitada AS-le X kaitsjale makstud tasu 9 000 (üheksa tuhat) krooni riigieelarve vahenditest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. veebruari 2007. a otsusega karistas Konkurentsiamet AS-i X kiirmenetluse korras konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS)

§ 735 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo eest rahatrahviga 15 000 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on AS X

otsepostituse teenuse (s.o aadressiga reklaam) kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja KonkS § 13 lg 1 tähenduses,

kes pani ajavahemikus 26. november 2004 - 31. detsember 2006 toime KonkS § 16 p-dega 3 ja 4 keelatud teod.

1.1 Kiirmenetluse otsuse kohaselt seisnes KonkS § 16 p 3 rikkumine selles, et AS X kohtles otsepostituse suurkliente neile

soodustuste andmisel ebavõrdselt, jaotades suurkliendid reklaamiklientideks ja postimüügiklientideks. Seejuures rakendati

kahe kliendigrupi suhtes ebavõrdseid tingimusi - võrdses kandemahus sama teenuse eest erinevas suuruses soodushindu, kuigi

lepingutingimused olid samad, sest kasutati tüüplepingut. Seega kasutades tüüplepinguid ja sõlmides samaväärseid

kokkuleppeid on AS X kehtestanud erinevatele äripartneritele samaväärse teenuse osutamisel ühesuguste mahtude juures

erinevad allahindlusmäärad. AS X poolt ettevõtjale antud soodustuse suurus ei ühtinud 26. novembri 2003. a käskkirja lisas 4

toodud hinnatingimustes fikseeritud kandemahtude ja sellele vastavate hinnasoodustuste vahemikega, kuna samaväärset ja

samas mahus teenust müüdi erineva soodushinnaga kahte kliendigruppi jaotatuna reklaamiklientidele ja postimüügifirmadele,

soodustused erinesid ka grupisiseselt. Samaväärse teenuse osutamise juures, milleks on otsepostituse teenus, puudub

objektiivne alus suurklientide erinevaks kohtlemiseks, jagades neid kahte gruppi.

1.2 Konkurentsiseaduse § 16 p 4 rikkumine seisnes selles, et AS X ja tema klientide vahel sõlmitavad reklaammaterjali

otsepostituse lepingud sisaldasid klientidele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustust. Lepingu punkti 5.1 kohaselt sai

klient kandemahult allahindluse vaid tingimusel, et 100 % Eestis adressaatideni toimetatavast tellija otsepostist teostatakse AS

X kaudu (nn ustavusallahindlus). Seega olid kliendid sunnitud võtma endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse,

vastasel juhul rakendusid neile teenuste põhihinnakirjad.

1.3 Konkurentsiamet leidis, et AS X kui juriidilise isiku vastutus kirjeldatud tegude eest on võimalik, kuna AS X juhatus oli

teadlik rikkumistest, konkreetselt tegutses menetlusaluse isiku huvides juhatuse liige K. T., kes esindas AS X talle

süükspandava tegevuse ajal. Samas märkis kohtuväline menetleja, et juhatuse liige K. T. pani teo toime tegevusetusega.

2. AS X kaitsjad vandeadvokaadid Mariana Hagström ja Risto Rüütel esitasid Konkurentsiameti otsuse peale kaebuse Harju

Maakohtule, milles taotlesid otsuse tühistamist ning väärteoasja lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 (teos väärteo tunnuste

puudumine) ja p 5 (aegumistähtaja möödumine) alusel. Kaebuses leiti, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige, sisaldades

endas olulisi vormilisi ja sisulisi puudusi, samuti on väärteoasja menetlemisel toimunud mitmeid olulisi menetlusõiguslikke

rikkumisi, mida ei ole kohtumenetluses võimalik enam kõrvaldada.

3. Harju Maakohus tühistas 11. mai 2007. a kohtuotsusega Konkurentsiameti otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29

lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.

3.1 Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja seisukohad on üldsõnalised, menetleja ei ole vaidlustatud kiirmenetluse otsuses

oma seisukohti analüüsinud, põhjendanud ega tõendanud konkurentsiseaduse rikkumise fakti, samuti ei tuvastatud rikkumise

toimepannud isikut.

3.2 Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja analüüsinud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et

reklaamikliendid ja postimüügikliendid on samaväärsed ning neile osutavad teenused ja teenuste mahud on samaväärsed.

Konkurentsiamet ei ole tegelikkuses välja selgitanud, kas ei ole erinevust teenustes, kui reklaamikliendid ostavad AS-lt X

otsepostiteenust, postimüügifirmad aga lisaks veel postipakkide edastamise teenust.

3.3 Konkurentsiseaduse § 16 p 4 kohaselt on keelatud kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool

võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi. Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole, vaatamata

pikale menetlusajale, suutnud tõendada KonkS § 16 p 4 sätte rikkumist, kuna menetluse käigus üle kuulatud tunnistajate S. S.-

i, M. J.-i ja M. P. ütlustes on olulisi erinevusi. Samuti ei ole tõendatud menetleja väide, et otsepostituse lepingu punktis 5.1

sätestatud kohustus on kokkuleppe objektiga mitteseotud kohustus, mis on õigusrikkumise koosseisuliseks tunnuseks.

Menetleja ei ole välja selgitanud seda, kuidas ja kas üldse nn ustavusallahindluse kehtestamine on pannud mõne ettevõtja

ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Suurkliendid ise on sõlminud AS-ga X vastavad lepingud ning iga lepingu sõlmimisele

eelneb lepingupartnerite vahel lepingutingimuste kooskõlastamine. Kliendid ei leidnud lepingute sõlmimisel, et mõni

lepingupunkt rikub nende õigusi.

3.4 Maakohus leidis samuti, et kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise aeg, s.o ajavahemik 26. november 2004 - 31. detsember

2006, on väga ebamäärane. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et AS X kehtestas 26. novembri 2003. a käskkirja nr. 497

lisaga nr 4 suures mahus otsepostitusteenust ostvatele ettevõtjatele mahuallahindluse astmestiku ning soodushindade

rakendamise õigus delegeeriti juhatuse poolt müügidirektorile ja otsepostituse turujuhile. Samuti on Konkurentsiamet otsuse

lühikirjelduses märkinud, et 2004. a sõlmitud ja 2005. a veel kehtinud otsepostituse lepingutes on AS X sätestanud tingimuse,

et tellija saab kandemahult hinnasoodustust juhul, kui 100% tellija poolt Eesti adressaatideni toimetatavast otsepostist

teostatakse AS X kaudu. Kohtuvälise menetleja poolt toodud rikkumise lühikirjeldusest nähtub, nagu oleks AS X 2004. a

sõlmitud lepingutesse ühe punkti lisamisega ehk tegevusega toime pannud õiguserikkumise ning see rikkumine leidis aset

lepingute sõlmimisel 2004. a lõpus. Seega jääb arusaamatuks, kuidas sai väidetav konkurentsiseaduse rikkumine AS X poolt

aset leida kahe aasta jooksul.

3.5 Vastuolulised ja tegelikele asjaoludele mittevastavad on kohtuvälise menetleja väited selle kohta, et AS X pani rikkumise

toime ühelt poolt tegevusega, s.t tingimuste rakendamisega, teiselt poolt on menetleja aga leidnud, et väärteo pani toime

juhatuse liige K. T. tegevusetusega. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel

teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus leidis, et kohtuväline

menetleja ei ole suutnud konkreetselt selgitada, milline AS X organ või juhtivtöötaja rikkumise toime pani. Juriidiline isik

osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama

juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süükspandava teo toime pannud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuvälise

menetleja arvates pani õiguserikkumise tegevusetuse vormis toime AS X juhatuse liige K. T., kes on selgitanud, et tema

vastutusalasse ei kuulunud otsepostitusteenuse osutamisega seonduv. Sellele vaatamata on Konkurentsiamet leidnud, et iga

juhatuse liige peab reageerima äriühingu tegevuses toimepandavatele õiguserikkumistele. Konkurentsiamet ei ole

kiirmenetluse otsuses ära näidanud, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus on just nimelt K. T-l ja milline oli

see tegu, mille ta tegemata jättis. Maakohus leidis, et selline juriidilise isiku vastutuselevõtmine ja tema karistamine on

välistatud olukorras, kus on umbmääraselt tuvastatud juriidilise isiku suvaline juhtivtöötaja ja pandud talle süüks väärteo

toimepanemine tegevusetuse vormis. Kiirmenetluse otsus ei sisalda viidet ühelegi teisele füüsilisele isikule, kelle kaudu AS X

rikkumise toime pani. Kohtuväline menetleja ei ole vastavat juhatuse ega nõukogu liiget tuvastanud ega tema tegevuses

õiguserikkumise esinemist analüüsinud.

3.6 Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole suutnud üle kahe aasta kestnud menetluse vältel tuvastada ettevõtja

organit ega juhtivtöötajat, kes konkreetse rikkumise toime pani. Sellele vaatamata tehti 8. veebruaril 2007 kiirmenetluse otsus,

seega leides, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning kiirmenetluse kohaldamine lähtub menetluse kiiremaks

muutmisest. Väärteoasja õigeks ja igakülgseks menetlemiseks oli vajalik põhjalik analüüs ja tõendite igakülgne hindamine,

seega tulnuks väärteoasjas igal juhul kohaldada üldmenetlust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Konkurentsiamet, kes palub tühistada maakohtu otsuse sisuliste järelduste ja

väljamõistetud õigusabikulude osas ning jätta AS X menetluskulud tema enda kanda. Kassatsiooni kohaselt on esimese astme

kohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, s.t KonkS § 16 p-d 3 ja 4.

4.1 Konkurentsiamet leiab, et KonkS § 16 p 3 kohaselt on turgu valitseval ettevõtjal keelatud võrdväärsete kokkulepete

sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele. Kõrvallausena toodud tingimus:

"pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda" ei pea rakenduma otseses mõistes ja igas situatsioonis. Nimelt

kui turgu valitsev ettevõtja kasutab otsepostituse teenuse osutamisel tüüplepinguid ja sealjuures kehtestab ühesuguse kaaluga ja

samasuurte teenuse osutamise mahtude juures erinevatele äripartneritele erineva teenuse hinna, siis kahjustab see konkurentsi

automaatselt, kuna kaudselt on kahjustatud suuremat hinda maksva ostja konkurentsivõime seetõttu, et ta saab samas mahus

ressurssi kasutades osta vähem teenust. AS X kehtestas konkureerivale ettevõtjale AS Express Post otsepostituse teenuse

osutamisel tunduvalt kõrgema hinna, võrreldes teiste seda teenust ostvate ettevõtjatega, seades konkurendi oluliselt halvemasse

olukorda otsepostituse teenuse kaubaturul. Kassaator rõhutab, et otsepostitusteenus ja postipakkide edastamise teenus on kaks

täiesti erinevat teenust, mida AS X osutab erinevate lepingute alusel. Kiirmenetluse otsuses on õigesti tuvastatud, et AS X

poolt reklaamklientidega ja postimüügiklientidega sõlmitud kokkulepped otsepostitusteenuse osutamiseks olid KonkS § 16 p 3

tähenduses samaväärsed.

4.2 Konkurentsiseaduse § 16 p 4 kohaselt on turgu valitseval ettevõtjal keelatud kokkuleppe sõlmimise eelduseks seada

tingimusi, millega teine pool võtab endale objektiga mitteseotud lisakohustusi. Allahindluse saamiseks suures mahus teenuse

ostmisel oli lepingutes tingimus, et ainult kogu teenuse mahu tellimise korral AS-st X kehtivad teenuse mahult saadavad

hinnasoodustused. Kui turgu valitsev ettevõtja sõlmib lepinguid, milles kehtib hinnasoodustuse saamine ainult

ustavusallahindluse tingimusel, kahjustab ta konkurentsi vältides isegi selle tekke kaubaturul. Ustavusallahindlus on selline

allahindlus, mis on seotud sellega, et kliendi vajadused kaupade või teenuste järele saaks suuremal määral rahuldatud turgu

valitseva ettevõtja poolt. Sellega piiratakse konkureerivate ettevõtjate võimalusi sellel kaubaturul tegutseda ning väheneb

klientide võimalus vabalt valida, kelle teenust kasutada. Lisaks on ustavusallahindluste tagajärjeks see, et osa kliente

koheldakse võrreldes teistega diskrimineerival viisil, s.t. sõltuvalt sellest, kas nad hangivad oma varud eksklusiivselt selle

tarnija käest või mitte. Euroopa Liidu kohtute seisukohad toovad kaasa turgu valitsevate ettevõtjatele ustavusallahindluste per

se keelu, mis tähendab, et konkreetse ustavusallahindluse tegelikke või potentsiaalseid konkurentsivastaseid tagajärgi

kaubaturul ei ole vaja näidata.

4.3 Kassaator ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingutesse punkti 5.1 (ustavusallahindlus) lisamisega sai rikkumine aset

leida ainult ühekordselt - 2004. aastal. Sellise punktiga lepinguid sõlmiti nii 2004. kui 2005. aastal. Igal aastal ei sõlmitud uut

lepingut, vaid lepinguid pikendati ja vajadusel uuendati lisad. Sõlmitud lepingud kehtisid sellisel kujul 31. detsembrini 2006.

Kogu selle aja jooksul toimus konkurentsi piiramine otsepostituse kaubaturul ning iga uue lepingu sõlmimisel toimus KonkS

§ 16 p 4 rikkumine. Kassaator nõustub maakohtu väitega, et teo toimepanemise aega ei ole kiirmenetluse otsuses vastavalt

põhjendatud, kuid rikkumise aja kohta andis kohtuväline menetleja lisaselgitusi kohtule ja see nähtub ka väärteoasja toimikust.

Eeltoodust tulenevalt on väärteo toimepanemise ajaks 26. november 2004 - 31. detsember 2006. 26. novembril 2004 oli

kinnitatud

otsepostituse

teenuse

kuluarvestus

koos

muude

postiteenustega.

Otsepostituse

lepingute

sõlmimist

ustavusallahindluse punktiga alustati 2004. a ning nad kehtisid 31. detsembrini 2006. Konkurentsiõiguse seisukohalt on ekslik

kohtu järeldus, et rikkumine sai aset leida ainult lepingute sõlmimise ajal 2004. a. Väärteod ei ole aegunud, kuna neid ei

pandud toime konkreetse tehingu tegemisega, vaid tingimuse rakendamine toimus kogu selle ajavahemiku jooksul, mil

tingimusi sisaldav leping kehtis. Seega tegude ehk tegevusetuse kestvus toimus järjepidevalt aastatel 2004 kuni 2006.

4.4 Väärtegu on toime pandud AS X juhatuse poolt tegevusetusega. Kogutud tõenditest ei nähtu, et ükski juhatuse liige oleks

andnud otsest korraldust kliente ebavõrdselt kohelda ja sätestada lepingutes ustavusallahindluse nõue. Menetluse käigus tegi

kohtuväline menetleja kindlaks, et nii suure ettevõtja puhul, nagu seda on AS X, ei kinnita kõiki dokumente ja ei anna

igapäevaseid töökorraldusi juhatus, veel vähem konkreetne juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja

seisukohal, et käesoleval juhul on ettevõtja sisemisest korraldusest tulenevalt tegemist erandliku olukorraga, kus ei ole

objektiivsetel põhjustel võimalik teha kindlaks konkreetset juhatuse või nõukogu liiget, kes kahele kliendigrupile KonkS § 16

p-ga 3 vastuolus olevalt ebavõrdseid soodushindasid rakendas ja otsepostitusklientidele KonkS § 16 p-ga 4 vastuolus olevat

lepingupunkti 5.1 kohaldas. Samas tuvastas kohtuväline menetleja, et AS-i X juhatus oli teadlik otsepostituse lepingutes punkti

5.1 olemasolust (ustavusallahindlus), samuti klientide jagamisest kahte gruppi. Samal ajal lasi juhatus kirjeldatud tegevusel

sekkumata toimuda. Seega on ettevõtja oma juhatuse tegevusetuse läbi pannud toime KonkS § 735 lg-s 2 sätestatud teo.

5. Kassatsioonivastuses leiavad AS X kaitsjad vandeadvokaadid Indrek Teder ja Risto Rüütel, et kassatsioonikaebus ei anna

sisulist alust väärteoasja menetlemiseks ega kohtuotsuse tühistamiseks.

5.1 Kohtuvälise menetleja otsus kuulus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele juba ainuüksi sellel põhjusel, et

juriidilise isiku vastutuse kohaldamise kohustuslik eeltingimus - väärteo toime pannud juhtorgani liikme tuvastamine - ei olnud

otsuse tegemisel täidetud. Samuti ei ole kassaator ümber lükanud maakohtu hinnangut, et käesolevat väärteoasja ei olnud

asjakohane lahendada kiirmenetluse korras, kuna väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged. Kiirmenetluse kohaldamine

olukorras, kus tegelikult pidanuks kohaldama üldmenetlust, on väärteomenetlusnormide oluline rikkumine, mida ei olnud

kohtumenetluses enam võimalik kõrvaldada. Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et kohtuvälise menetleja otsuses toodud teod

on aegunud. Kassaatori katsed laiendada väärtegude kirjeldust, sisu ning vastutust kandvate füüsiliste isikute ringi võrreldes

esialgse Konkurentsiameti otsusega ei ole seadusega kooskõlas.

5.2 Kaitsjad leiavad samuti, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, s.t KonkS § 16 p 3 ja p 4. Konkurentsiseaduse

§ 16 p 3 sisaldab sõnaselgelt tunnust ?pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda". Seega äripartneri

ebasoodsasse konkurentsiolukorda panemise näol on tegemist väärteoks oleva turgu valitseva kuritarvitamise ühe viisi

koosseisulise tunnusega, mille esinemise peab menetleja igal juhul ära tõendama. Samuti on maakohus tuvastanud, et

KonkS § 16 p 4 rikkumist põhistavate tõendite vahel esineb olulisi vastuolusid ning Konkurentsiamet ei ole otsuses tõendanud

ega põhjendanud otsepostituse lepingu p 5.1 mitteseotust kokkuleppe objektiga.

6. Riigikohtu istungil jäid kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajad kassatsioonis ja kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade

juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Sissejuhatavalt peatub kriminaalkolleegium kiirmenetluse kohaldamine võimalikkusel ja seaduslikkusel käesoleva asja

kohtuvälisel menetlusel ning märgib järgmist. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik nõustus vastava

menetlusliigi rakendamisega ning ei vaielnud vastu kohtuvälise menetleja seisukohale, et väärteo asjaolud on selged. Lisaks

tuleb silmas pidada ka asjaolu, et ka kiirmenetluse rakendamisel kohtuvälises menetluses toimub kaebuse arutamine kohtus

üldkorras. Seega ei olnud käesoleval juhul menetlusaluse isiku õigused kiirmenetluse rakendamise tõttu kahjustatud.

8. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu KonkS § 16 p-de 3 ja 4 tõlgendamisele maakohtu poolt.

8.1 Konkurentsiseaduse §-s 735 sisalduv väärteokoosseis näeb ette karistuse ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, tootmise

või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on

kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul. Kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud

väärteokaristust, karistatakse teda KarS § 399 järgi. Kuritarvitamise võimalike viiside loetelu sisaldub KonkS §-s 16. Kumbki

süüteokoosseis ei nõua tagajärje - konkurentsi kahjustamise või konkurentsile ohtliku olukorra loomise - tuvastamist.

Kriminaliseeritud on käitumine, mis tüüpiliselt moonutab vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi toimimist. Seega on

tegemist abstraktse ohudeliktiga. Samas tuleb väärteomenetluses tuvastada ja põhjendada asjaolusid, mis vastavad

menetlusalusele isikule etteheidetava teo objektiivsetele tunnustele.

8.2 Konkurentsiseaduse § 16 p 3 kohaselt on keelatud võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või

rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Erinevate tingimuste

rakendamine võib kahjustada äripartnerite omavahelist konkurentsi järelturul või panna ebasoodsasse olukorda turgu valitseva

ettevõtja konkurendi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt heideti AS-le X ette suurklientide jagamist kahte rühma (postimüügikliendid ja

reklaamikliendid) ning neile erinevate hinnatingimuste rakendamist. Kolleegium märgib, et kaitseväide selle kohta, et

postimüügiklientidele osutati lisaks otsepostitusteenusele ka teisi teenuseid, ei õigusta siiski sama teenuse puhul erinevate

hinnatingimuste (sh allahindlusmäärade) rakendamist. Samuti diskrimineeriti kliente grupisiseselt (otsuse p 6.2) -

reklaamiklientide gruppi kuuluvale ettevõtjale AS Express Post kohaldati samade kandemahtude juures väiksemat allahindlust,

kui mõnele teisele reklaamikliendile, kusjuures AS Express Post on otsepostituse teenuse turul AS X konkurent.

Kriminaalkolleegium leiab, et Konkurentsiamet on õigesti hinnanud AS-i X kirjeldatud käitumise kui KonkS § 16 p-s 3

sätestatu keelu rikkumise.

8.3 Kriminaalkolleegium nõustub ka kassaatori väitega, et maakohus on ebaõigesti sisustanud KonkS § 16 p 4. Maakohus

märkis, et tegemist ei ole rikkumisega, kuna suurkliendid on ise sõlminud AS-ga X 100% ostunõudega lepinguid ning iga

lepingu sõlmimisele eelneb lepingupartnerite vahel lepingutingimuste kooskõlastamine ning äripartnerid olid sellise

tingimusega nõus. Kolleegium märgib, et väärteoasjas on tuvastatud, et AS X on otsepostituse turgu valitsev ettevõtja. Sellisel

ettevõtjal on keelatud klientide sidumine kohustuse kaudu saada kõik või enamuse nende vajadusest rahuldatud eksklusiivselt

nimetatud ettevõtja poolt, s.t ustavusallahindluste ehk lojaalsusboonuste rakendamine (vt Hoffmann-La Roche & Co. AG

v Commission of the European Communities, case 85/76 [1979] ECR 461, p 89 ja Manufacture fran?aise des pneumatiques

Michelin v Commission of the European Communities, case T-203/01 [2003] ECR II-4071, p-d 56-57, 65). Tegemist on

olemuslikult konkurente välistava käitumisega, millel võib olla turu sulgemise efekt. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et

kohtuväline menetleja on selles osas oma seisukohti ka põhjendanud.

9. Seoses kiirmenetluse otsuses AS-le X süüksarvatud tegude aegumise küsimusega selgitab kolleegium järgmist.

Konkurentsiameti otsusest ja tema maakohtule ning Riigikohtule esitatud väidetest nähtub, et teo lõpuleviimise ajaks loeti

31. detsember 2006, kuna alates 1. jaanuarist 2007 kõrvaldas AS X kõik talle süüksarvatud rikkumised. Kolleegium märgib, et

kui teo toimepanemisest on otsuse tegemise hetkeks möödunud kaks aastat, on KarS § 83 lg 2 kohaselt tegu aegunud ning

väärteomenetlus kuulub igal juhul lõpetamisele VTMS § 29 p 5 alusel. Seega on käesoleva asja lahendamiseks oluline

tuvastada, millal oli AS-le X süüksarvatav tegu lõpule viidud. Kohtuvälise menetleja seisukohaga - et tegu oli lõpule viidud

31. detsembril 2006. a - saab nõustuda üksnes juhul, kui tegemist on vältava süüteoga. Vältavaks nimetatakse selliseid

süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle

säilitamises ehk taastootmises. Tüüpilisteks vältavateks süütegudeks on näiteks pantvangi võtmine (KarS § 135), vabaduse

võtmine seadusliku aluseta (KarS § 136) ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (KarS § 424) (RK kriminaalkolleegiumi

10. aprilli 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-117-05 - RT III 2006, 13, 124, p 13). Väärteokirjelduse kohaselt heideti AS-le

X ette samaväärsete lepingute sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamist ning lepingute sõlmimist, milles oli

ustavusallahindluse tingimus. Lepingu sõlmimisega on tegu õiguslikult lõpule viidud, kuna tegemist on abstraktse

ohudeliktiga. Samas erinevate allahindlusmäärade rakendamine kestis kogu kiirmenetluses nimetatud ajavahemiku jooksul,

samuti piirati kogu selle aja jooksul klientide võimalusi osta teenust teise ettevõtja käest. Seega oli õigusvastane olukord (oht

konkurentsile) loodud juba vastavate lepingute sõlmimisega, samas säilis see lepingute rakendamise kestel vastavate

tingimuste muutmiseni. Seetõttu leiab kolleegium, et tegemist on vältava delikti eriliigi - seisundideliktiga. Vältava delikti

alalõiguna tuleb ka seisundidelikti aegumise otsustamisel lähtuda KarS § 81 lg-st 4, mille kohaselt vältava süüteo korral

arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest ehk siis käesolevas asjas alates 31. detsembrist 2006. Sellest tulenevalt

ei ole AS X väärteoasi aegunud ning maakohtu otsus lõpetada käsitletavas väärteoasjas menetlus seoses aegumisega tuleb

tühistada.

10. Samas leiab kolleegium, et maakohtu otsus lõpetada väärteoasjas menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu on õige

järgneval põhjusel. Teo toimepanemise ajal kehtinud KonkS § 735 lg 1 redaktsiooni kohaselt võis turgu valitseva ettevõtja

seisundi kuritarvitamise eest füüsilise isikuna vastutada juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liige.

Kolleegium leiab, et sellisel juhul võis ka juriidiline isik vastutada KonkS § 735 lg 2 järgi ainult juhul, kui tuvastatakse tema

huvides tegutsenud juhatuse või nõukogu liige, mitte näiteks muu juhtivtöötaja. Tegemist oli täiendava tingimusega, mis piiras

KarS §-s 14 sätestatud juriidilise isiku vastutuse aluseid. Käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud juriidilise

isiku juhatuse liiget, kes oleks vastutanud konkurentsiseaduse nõuetega vastuolus olevate lepingute sõlmimise eest. AS X

vastutus on avatud väärteomenetluses ettevõtja esindajana tegutsenud isiku kaudu. Ühtlasi on Konkurentsiamet kiirmenetluse

otsuse kohaselt tuvastanud, et juhatuse liikmed olid rikkumistest teadlikud ning panid teo toime tegevusetusega. Samas on

juriidilisele isikule - AS-le X - ette heidetud tegevust ehk lepingute sõlmimist ning ebaseaduslikke tingimuste rakendamist.

Kolleegium leiab, et juriidilise isiku vastutuse puhul tuleb seda avada füüsilise isiku teo kaudu, seega peab tegemist olema

sama teoga ehk etteheidetava käitumisega. Üks ja sama tegu ei saa aga üheaegselt olla nii tegevus kui tegevusetus.

Kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku

tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06 - RT III 2006, 11, 100, p 5, 10. aprilli 2006. a otsus asjas

nr 3-1-1-7-06 - RT III 2006, 13, 125, p 10 ja 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3 ja

7. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07 - RT III 2007, 20, 162, p 8).

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kolleegium osaliselt

kassatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu 11. mai 2007. a otsuse osas, millega väärteoasjas lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1

p 5 alusel. Väärteoasjas menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel jätab Riigikohus muutmata.

12. AS X õigusabikulude osas märgib kolleegium, et VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29

lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas on AS X kaitsjad

esitanud Riigikohtule arve kassatsioonivastuse koostamisel osutatud õigusabi eest summas 18 054 krooni. Lahendades

küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu maksmise vajalikkust ja

põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Seejuures lähtub kriminaalkolleegium oma varasematest

seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata

väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ning neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab

lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03 - RT III 2003, 12, 117, nr 3-1-1-98-03 - RT III 2004, 10,

115 ja nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 9). Konkurentsiameti otsusega määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 15 000

krooni. Maakohus on käesolevas asjas kohtumenetluses osalemise eest mõistnud AS X kasuks välja õigusabikulu 45 000

krooni ulatuses. Kolleegium leiab, et kassatsioonile vastamisel ei pidanud kaitsjad käsitlema põhimõtteliselt uusi küsimusi,

mida ei oleks eelnevas kohtumenetluses puudutatud. Seega on õigustatud õigusabikulu hüvitamine kassatsioonivastuse

koostamise eest 9000 krooni ulatuses, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja mõistlik summa.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe