3-1-1-82-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedIda Politseiprefektuuri 3. novembri 2006. a otsusega karistati R.Š. KarS § 262 järgi rahatrahviga 2400 krooni selle eest, et ta juulil 2006 kell 23.40 mängis Narva-Jõesuus V puiestee 30 paikneva restorani Y avatud terrassil valju muusikat, millega
Legislator headnote
AI generated3-1-1-82-07 · Riigikohus: Jätta Viru Maakohtu 9. mai 2007. a kohtuotsus R.Š. väärteoasjas KarS § 262 järgi sisuliselt muutmata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-82-07
Otsuse kuupäev
4. detsember 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
R.Š. väärteoasi karistusseadustiku § 262 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. mai 2007. a kohtuotsus väärteoasjas
nr 4-06-5169
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ida Politseiprefektuur, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
31. oktoober 2007
Istungil osalenud isikud
Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna komissar
Jüri Teslenko
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 9. mai 2007. a kohtuotsus R.Š. väärteoasjas KarS § 262 järgi sisuliselt muutmata.
2. Teha kohtuotsusesse täpsustus, täiendades otsuse põhiosa ja lõpposa viitega sellele, et väärteomenetlus
lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Kassatsioon jätta rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Ida Politseiprefektuuri 3. novembri 2006. a otsusega karistati R.Š. KarS § 262 järgi rahatrahviga 2400 krooni selle eest, et ta
9. juulil 2006 kell 23.40 mängis Narva-Jõesuus V puiestee 30 paikneva restorani Y avatud terrassil valju muusikat, millega
segas kodanike puhkamist.
2. Menetlusaluse isiku kaitsja Emma Kakosjan esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palus otsuse
tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole väärteoprotokolli algeksemplar identne väärteoprotokolli
koopiaga, mis anti R.Š-le. Samuti erineb väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses väärteoprotokolli tekstist.
Menetlusalune isik märgib, et kaebuses nimetatud ajal täitis ta oma tööülesandeid, s.t laulis restoranis Y. Politsei ei pöördunud
tema poole palvega lõpetada laulmist, vaid suhtles ainult baarmeniga. Kodanikud, kelle rahu häiriti, palusid võtta meetmed
kasutusele restorani omaniku O.N. suhtes.
3. Viru Maakohus tühistas 9. mai 2007. a kohtuotsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Maakohus
leidis, et käesolevas asjas ei saa väärteoprotokoll olla aluseks KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo eest vastutusele
võtmiseks. Esiteks ei ole kaks väärteoprotokolli eksemplari identsed, kuna nende tekst ei lange kokku ning on kokku leppimata
parandusi. Samuti erineb väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses väärteoprotokolli tekstist. Väärteoprotokollis
heidetakse isikule ette laulmist aparatuuri kasutamisega, otsuse kohaselt mängis lahtisel terrassil valjusti muusika, mis segas
inimeste puhkamist. Teiseks oleks väärteoprotokollis pidanud viitama Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale, mille sätteid
rikuti. Laulude laulmine ei ole iseenesest karistatav. Kolmandaks on asjas tuvastatud, et R.Š. täitis oma tööülesandeid - esitas
laule lepingus kokkulepitud ajal ja kohas. Politsei ei teavitanud menetlusalust isikut sellest, et ta rikub kodanike rahu, seega ei
saa öelda, et R.Š. tegutses vastuolus politsei nõuetega. Kohustus organiseerida laulja töö vastavalt Narva-Jõesuu linna avaliku
korra eeskirjale lasus restorani omanikul.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb otsuse tühistamist.
4.1 Kassaator leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, kuna kohtu otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud
tõendamiseseme asjaoludele (VTMS § 150 lg 1 p 8). Kassatsioonis vaieldakse vastu kohtu järeldusele, et kohtuväline
menetleja oleks pidanud otsuses viitama Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale, mille sätteid rikuti. Kassaator leiab, et
isiku avalduses märgitud õigusrikkumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 järgi ja kohaliku omavalitsusüksuse õigusaktile
viitamata jätmine ei muuda kvalifikatsiooni ebaõigeks.
4.2 Ebaselge on maakohtu seisukoht, et kaks väärteoprotokolli ei ole identsed - tegemist ei ole kahe protokolliga, vaid ühe
protokolliga kahes eksemplaris. Väärteokirjelduse erinevuste osas väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuse vahel,
märgitakse kassatsioonis, et VTMS § 123 alusel arutab maakohus asja täies ulatuses, seega oleks kohus pidanud tuvastama, kas
oli tegemist laulmisega või valju muusikaga. Maakohus ei ole hinnanud ka kohtule esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks
nendega ei arvestatud. Menetlusalune isik andis maakohtus ütlusi selle kohta, et talle oli edastatud palve teha muusika
vaiksemaks, samuti nägi ta baaris politseinikke. Lisaks puudub kohtuotsusest teave selle kohta, mis alusel väärteomenetlus
lõpetati.
5. Vastuses kassatsioonile leiab R.Š. kaitsja Tatjana Massalina, et kassatsioon on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja
palub jätta väärteoasjas tehtud otsuse sisuliselt muutmata, vajadusel teha täpsustusi. Kassatsioonivastuse kohaselt on
kohtuotsus põhjendatud, maakohus hindas kõiki asjas kogutud tõendeid ning leidis õigesti, et R.Š. süü ei ole tõendatud.
Kodanikke häiris valju muusika mängimine, mitte konkreetse isiku laulmine. Lauljat ennast ei hoiatatud sellest, et tema
esinemine kedagi häirib. Kaitsja viitab ka sellele, et väärteoprotokolli koopia on lugemiskõlbmatu ning teo kirjeldus
kohtuvälise menetleja otsuses erineb väärteoprotokolli tekstist.
6. Riigikohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud väidete juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et otsuses kirjeldatud väärteoprotokolli koopia puuduste puhul ei ole tegemist nii olulise
menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks väärteomenetluse lõpetamise. Käesolevas väärteoasjas ei olnud sisulist vaidlust
protokollis tehtud paranduste üle, samuti oli kaitsjal võimalik paluda kohtuväliselt menetlejalt uut väärteoprotokolli koopiat,
kui olemasolev oli tehnilise vea tõttu halvasti loetav. Samuti peab maakohus VTMS § 123 kohaselt lähtuma asja arutamisel
väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest ning arutama asja täies ulatuses.
8. Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks osutada sellele, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis, seega ei pea isiku karistamisel
selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse - käesoleval juhul Narva-Jõesuu linna - avaliku korra eeskirjale. Kuigi eeskirjas
on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku
korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Siiski tuleb arvestada, et KarS § 262 objektiivne koosseis on sõnastatud
abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema
teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab
sellisel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest.
9. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et restoranist kostuv vali muusika häiris Narva-
Jõesuu elanike öörahu, seega oli rikutud väljaspool restorani viibivate isikute rahu. Samas on laulja esinemine restoranis või
ööklubis ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisviis ning selle tõkestamine ei kuulu KarS § 262 kaitsealasse. Tuleb
märkida, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks
väljaspool restorani viibivaid isikuid. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, et laulja oleks tegutsenud vastuolus restorani omaniku
korraldustega tema töö kohta. Seega leiab kolleegium, et R.Š. teos puuduvad KarS §-s 262 sätestatud väärteo tunnused.
10. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu otsuse põhjendavast osast nähtub, et kohus leidis, et R.Š. ei saa vastutada KarS
§ 262 järgi, sisuliselt asudes samuti seisukohale, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Samas ei ole
kohtuotsuses viidatud väärteomenetluse lõpetamise alusele, s.t VTMS § 29 lg 1 p-le 1. Kolleegium leiab, et vastava täpsustuse
tegemine kassatsioonimenetluses ei muuda maakohtu otsuse sisu ning lähtudes VTMS § 174 p-st 2 jätab maakohtu otsuse
muutmata, täiendades otsuse põhiosa ja lõpposa viitega sellele, et väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.
Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg