Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-82-07 AI generated

3-1-1-82-07 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-82-07
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ida Politseiprefektuuri 3. novembri 2006. a otsusega karistati R.Š. KarS § 262 järgi rahatrahviga 2400 krooni selle eest, et ta juulil 2006 kell 23.40 mängis Narva-Jõesuus V puiestee 30 paikneva restorani Y avatud terrassil valju muusikat, millega

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-82-07 · Riigikohus: Jätta Viru Maakohtu 9. mai 2007. a kohtuotsus R.Š. väärteoasjas KarS § 262 järgi sisuliselt muutmata.

Keywords

AI generated
unauthorized sound recording catering contract noise control exclusion from public establishments brawling robbery
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-82-07

Otsuse kuupäev

4. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

R.Š. väärteoasi karistusseadustiku § 262 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. mai 2007. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-06-5169

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2007

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna komissar

Jüri Teslenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 9. mai 2007. a kohtuotsus R.Š. väärteoasjas KarS § 262 järgi sisuliselt muutmata.

2. Teha kohtuotsusesse täpsustus, täiendades otsuse põhiosa ja lõpposa viitega sellele, et väärteomenetlus

lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 3. novembri 2006. a otsusega karistati R.Š. KarS § 262 järgi rahatrahviga 2400 krooni selle eest, et ta

9. juulil 2006 kell 23.40 mängis Narva-Jõesuus V puiestee 30 paikneva restorani Y avatud terrassil valju muusikat, millega

segas kodanike puhkamist.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Emma Kakosjan esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palus otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole väärteoprotokolli algeksemplar identne väärteoprotokolli

koopiaga, mis anti R.Š-le. Samuti erineb väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses väärteoprotokolli tekstist.

Menetlusalune isik märgib, et kaebuses nimetatud ajal täitis ta oma tööülesandeid, s.t laulis restoranis Y. Politsei ei pöördunud

tema poole palvega lõpetada laulmist, vaid suhtles ainult baarmeniga. Kodanikud, kelle rahu häiriti, palusid võtta meetmed

kasutusele restorani omaniku O.N. suhtes.

3. Viru Maakohus tühistas 9. mai 2007. a kohtuotsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Maakohus

leidis, et käesolevas asjas ei saa väärteoprotokoll olla aluseks KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo eest vastutusele

võtmiseks. Esiteks ei ole kaks väärteoprotokolli eksemplari identsed, kuna nende tekst ei lange kokku ning on kokku leppimata

parandusi. Samuti erineb väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja otsuses väärteoprotokolli tekstist. Väärteoprotokollis

heidetakse isikule ette laulmist aparatuuri kasutamisega, otsuse kohaselt mängis lahtisel terrassil valjusti muusika, mis segas

inimeste puhkamist. Teiseks oleks väärteoprotokollis pidanud viitama Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale, mille sätteid

rikuti. Laulude laulmine ei ole iseenesest karistatav. Kolmandaks on asjas tuvastatud, et R.Š. täitis oma tööülesandeid - esitas

laule lepingus kokkulepitud ajal ja kohas. Politsei ei teavitanud menetlusalust isikut sellest, et ta rikub kodanike rahu, seega ei

saa öelda, et R.Š. tegutses vastuolus politsei nõuetega. Kohustus organiseerida laulja töö vastavalt Narva-Jõesuu linna avaliku

korra eeskirjale lasus restorani omanikul.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb otsuse tühistamist.

4.1 Kassaator leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, kuna kohtu otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud

tõendamiseseme asjaoludele (VTMS § 150 lg 1 p 8). Kassatsioonis vaieldakse vastu kohtu järeldusele, et kohtuväline

menetleja oleks pidanud otsuses viitama Narva-Jõesuu linna avaliku korra eeskirjale, mille sätteid rikuti. Kassaator leiab, et

isiku avalduses märgitud õigusrikkumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 järgi ja kohaliku omavalitsusüksuse õigusaktile

viitamata jätmine ei muuda kvalifikatsiooni ebaõigeks.

4.2 Ebaselge on maakohtu seisukoht, et kaks väärteoprotokolli ei ole identsed - tegemist ei ole kahe protokolliga, vaid ühe

protokolliga kahes eksemplaris. Väärteokirjelduse erinevuste osas väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuse vahel,

märgitakse kassatsioonis, et VTMS § 123 alusel arutab maakohus asja täies ulatuses, seega oleks kohus pidanud tuvastama, kas

oli tegemist laulmisega või valju muusikaga. Maakohus ei ole hinnanud ka kohtule esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks

nendega ei arvestatud. Menetlusalune isik andis maakohtus ütlusi selle kohta, et talle oli edastatud palve teha muusika

vaiksemaks, samuti nägi ta baaris politseinikke. Lisaks puudub kohtuotsusest teave selle kohta, mis alusel väärteomenetlus

lõpetati.

5. Vastuses kassatsioonile leiab R.Š. kaitsja Tatjana Massalina, et kassatsioon on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja

palub jätta väärteoasjas tehtud otsuse sisuliselt muutmata, vajadusel teha täpsustusi. Kassatsioonivastuse kohaselt on

kohtuotsus põhjendatud, maakohus hindas kõiki asjas kogutud tõendeid ning leidis õigesti, et R.Š. süü ei ole tõendatud.

Kodanikke häiris valju muusika mängimine, mitte konkreetse isiku laulmine. Lauljat ennast ei hoiatatud sellest, et tema

esinemine kedagi häirib. Kaitsja viitab ka sellele, et väärteoprotokolli koopia on lugemiskõlbmatu ning teo kirjeldus

kohtuvälise menetleja otsuses erineb väärteoprotokolli tekstist.

6. Riigikohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud väidete juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et otsuses kirjeldatud väärteoprotokolli koopia puuduste puhul ei ole tegemist nii olulise

menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks väärteomenetluse lõpetamise. Käesolevas väärteoasjas ei olnud sisulist vaidlust

protokollis tehtud paranduste üle, samuti oli kaitsjal võimalik paluda kohtuväliselt menetlejalt uut väärteoprotokolli koopiat,

kui olemasolev oli tehnilise vea tõttu halvasti loetav. Samuti peab maakohus VTMS § 123 kohaselt lähtuma asja arutamisel

väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest ning arutama asja täies ulatuses.

8. Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks osutada sellele, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis, seega ei pea isiku karistamisel

selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse - käesoleval juhul Narva-Jõesuu linna - avaliku korra eeskirjale. Kuigi eeskirjas

on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku

korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Siiski tuleb arvestada, et KarS § 262 objektiivne koosseis on sõnastatud

abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema

teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab

sellisel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest.

9. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et restoranist kostuv vali muusika häiris Narva-

Jõesuu elanike öörahu, seega oli rikutud väljaspool restorani viibivate isikute rahu. Samas on laulja esinemine restoranis või

ööklubis ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisviis ning selle tõkestamine ei kuulu KarS § 262 kaitsealasse. Tuleb

märkida, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks

väljaspool restorani viibivaid isikuid. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, et laulja oleks tegutsenud vastuolus restorani omaniku

korraldustega tema töö kohta. Seega leiab kolleegium, et R.Š. teos puuduvad KarS §-s 262 sätestatud väärteo tunnused.

10. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu otsuse põhjendavast osast nähtub, et kohus leidis, et R.Š. ei saa vastutada KarS

§ 262 järgi, sisuliselt asudes samuti seisukohale, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Samas ei ole

kohtuotsuses viidatud väärteomenetluse lõpetamise alusele, s.t VTMS § 29 lg 1 p-le 1. Kolleegium leiab, et vastava täpsustuse

tegemine kassatsioonimenetluses ei muuda maakohtu otsuse sisu ning lähtudes VTMS § 174 p-st 2 jätab maakohtu otsuse

muutmata, täiendades otsuse põhiosa ja lõpposa viitega sellele, et väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg