3-1-1-81-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-81-07

Otsuse kuupäev

20. november 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

V.S. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2, § 7417 lg 1 ja § 7431 lg-te 1 ja

2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. mai 2007. a otsus väärteoasjas

nr 4-06-5570

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.S. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2007

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja, Põhja Politseiprefektuuri haldustalituse

juhtivkonstaabel Andrus Reidi

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. mai 2007. a otsus V.S. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2; § 7417 lg 1 ja § 7431 lg-te 1

ja 2 järgi jätta muutmata, kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S-le koostati 26. oktoobril 2006 väärteoprotokoll selle kohta, et ta 26. oktoobril 2006 kell 19.22 Tallinnas S tänaval juhtis

mootorsõidukit alkoholijoobes ning ei hoidnud piisavat pikivahet, mille tõttu sõitis ees pidurdanud sõidukile tagant otsa.

Sellega põhjustas V.S. liiklusõnnetuse ning varalise kahju AS-le L. V.S. lahkus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist

sündmuskohalt, jättes toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata. V.S. rikkus sellega liikluseeskirja (LE) § 76 lg-s 1, §-s

129 ja §-s 227 sätestatut. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birki

17. novembri 2006. a otsusega karistati V.S. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000

krooni ühes juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Samuti karistati V.S. LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut,

s.o 3000 krooni ning LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 7500 krooni ühes juhtimisõiguse äravõtmisega

kolmeks kuuks.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse V.S. kaitsja Tatjana Pometova, kes taotles VTMS § 132 p 3 alusel

väärteootsuse osalist tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist LS § 7431 lg 1 järgi. Ühtlasi palus

kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega V.S. karistati LS § 7419 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega

viieks kuuks.

2.1 Kaebuse kohaselt ei ole V.S. ennast LS § 7431 lg 1 järgi süüdi tunnistanud. Tal ei olnud kavas pärast liiklusõnnetuse

põhjustamist sündmuskohalt lahkuda. Ta juhtis oma sõiduki kõrvaltänavasse selleks, et mitte põhjustada S tänaval

liiklusummikut. Kuna liiklusõnnetuses ei olnud kannatanuid, siis võis V.S. oma sõidukit enne politsei saabumist liigutada.

Seetõttu oli tema käitumine kooskõlas liikluseeskirja nõuetega ning väärteomenetlus tuleks LS § 7431 lg 1 järgi lõpetada.

2.2 Lisaks märgiti kaebuses, et kohtuväline menetleja ei ole V.S-le lisakaristuste mõistmist põhjendanud.

3. Harju Maakohus jättis 22. mai 2007. a otsusega kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri karistusotsuse muutmata.

3.1 Kohus leidis, et V.S. on õigesti karistatud LS § 7431 lg 1 järgi. Liiklusõnnetus toimus ajal, mil liiklus ei olnud enam tihe,

mistõttu puudus vajadus sõiduki viimiseks paarsada meetrit eemal asuvasse kõrvaltänavasse. Liikluseeskirja §-s 227 on

sätestatud, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi

põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest

vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. V.S. põhjustas liiklusõnnetuse ja

varalise kahju AS-le L. Pärast liiklusõnnetuse toimumist V.S. ei peatunud ega asunud teise liiklusõnnetuses osalenud juhiga

arutama vastutuse küsimust, vaid liikus oma sõidukiga kõrvaltänavasse. Liikluseeskirja sätete kohaselt tuleb lahkarvamuse

korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt.

V.S. jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata vaatamata sellele, et ta ei olnud teise liiklusõnnetuses osalenud juhiga vastutuse

küsimuses kokkulepet saavutanud.

3.2 V.S-le lisakaristuste määramist LS § 7419 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 järgi pidas kohus põhjendatuks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 22. mai 2007. a otsuse peale esitas kassatsiooni V.S. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, taotledes

maakohtu otsuse tühistamist V.S. süüdimõistmises LS § 7431 lg 1 järgi ja selles osas väärteomenetluse lõpetamist. Kassatsiooni

põhiväited on järgmised.

4.1 V.S-l ei olnud võimalust politseile liiklusõnnetusest teatada. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis ta kõrvaltänavasse

ning pidas seal oma auto kinni. Sealt leidsid ta sündmuskohale saabunud politseiametnikud. Pärast seda kui politseiametnikud

V.S. kinni pidasid, ei olnud tal enam võimalust kirjalikku arvamust koostada ega politseid kutsuda. V.S. ei pidanud sõidukit

liiklusõnnetuse sündmuskohal kinni ja sõitis kõrvaltänavasse seetõttu, et mitte takistada S tänava liiklust.

4.2 Liiklusseaduse § 7431 lg 1 on oma olemuselt ebaselge säte. Selle sätte sõnastuse kohaselt kehtivad politseile

liiklusõnnetusest teatamise nõuded ka juhul, kui politseile teatamine ei ole kohustuslik. Politseile teatamise nõuded on

sätestatud liikluseeskirja 24. peatükis, kuid need nõuded on sõnastatud ebaselgelt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Liiklusseaduse § 7431 sätestab juhi vastutuse liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest. See säte peab tagama, et

liiklusõnnetusest, mille tehiolud pole osalistele selged, teatataks politseile ja tegutsetaks edasi politsei juhiste kohaselt. Sellise

kohustuse paneb juhile LE § 227 lg 2. Liikluseeskirja § 227 lg 1 aga sätestab erandid, mil pole vaja liiklusõnnetusest politseile

teatada - ja seda juhtudel, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahjusaajad on

juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimustes ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud ja sellele ka alla

kirjutanud.

Käesolevas väärteoasjas eiras V.S. ülalviidatud liikluseeskirjade nõudeid täielikult - pärast liiklusõnnetuse toimumist ta ei

peatunud ega asunud teise liiklusõnnetuses osalenud juhiga õnnetuse eest vastutaja isikut selgitama, vaid lahkus

sündmuskohalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt liiklustingimused polnud

sellised, et oleks olnud vajadus liiklusõnnetuses osalenud sõiduk viivitamatult sõiduteelt kõrvaldada ning et käesoleval juhul

pidi V.S. politseile teatama enne, kui ta asus sõidukit liiklusõnnetuse järgselt liigutama.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et LS § 7431 on oma olemuselt ebaselge - selle olemus on

piisavalt avatud liikluseeskirja 24. peatükis, eelkõige LE §-des 226 ja 227.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 174 lg-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 22. mai 2007. a

otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg