3-1-1-72-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-72-07

Otsuse kuupäev

20. november 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

G.L. väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 ja lg 2 ning § 7415 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-906

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.L. kaitsja Juho-Enn Aule, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2007. a, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

G.L. kaitsja J.-E. Aule ja Põhja Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Andrus

Reidi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsus G.L. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja lg 2 ning §

7415 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 8. veebruari 2007. a otsusega

karistati G.L. LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut (11400 krooni). Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 alusel võeti

temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks. Liiklusseaduse § 7415 alusel karistati teda rahatrahviga 25 trahviühikut (1500

krooni).

2. G.L. esitas maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, ja väitis, et ei ole temale süüks arvatud

väärtegusid toime pannud. Kaebuse esitaja palus kohtus tunnistajatena üle kuulata R.P., R.R. ja A.L., kes kinnitavad tema

versiooni toimunu kohta.

3. Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja G.L. kaebus rahuldamata.

Kohus leidis, et G.L. väärteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistused on seaduslikud. Otsuse tegemisel

analüüsis kohus lisaks kirjalikele toimikumaterjalidele ka kohtus ära kuulatud kohtuvälise menetleja Aivar Hirsi ja

väärteoprotokolli koostanud Voldemar Terase ning R.P., R.R., A.L., ja S.P. ütlusi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. G.L. kaitsja J.-E. Aule leiab oma kassatsioonis, et asja kohtulikul arutamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust, sest

tunnistajad jäeti kohtus KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 sätestatud korras hoiatamata. Samuti leiab kaitsja, et kohus hindas

tõendeid valikuliselt, eelistades G.L. ja temapoolsete tunnistajate ütlustele politseiametnike ütlusi. Nimetatud ütlustes esinevad

vastuolud on jäänud aga kohtus kõrvaldamata. Neil põhjustel palub kaitsja maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi samale

kohtule uueks arutamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Väärteomenetluse seadustiku § 95 loetleb kohtuniku kohustuslikud toimingud väärteoasja arutamise alustamisel. Muude

seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 p 4 alusel tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides

seejuures kriminaalmenetluse sätteid.

6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 68 sätestab tunnistaja ülekuulamise üldised nõuded. Seadus näeb ette menetleja kohustuse

selgitada tunnistajale tema õigusi ja kohustusi (KrMS § 68 lg 1) ning võtta tunnistajalt ka sellekohane allkiri (KrMS § 68 lg 2).

Kriminaalmenetluse seadustiku § 280 lg 4 näeb kohtuistungi rakendamisel ette kohtu kohustuse kontrollida tunnistaja

isikusamasust, hoiatada neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse

andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust. Karistusseadustiku §-d 318 ja 320 näevad ette kriminaalvastutuse

juhtumitel, kui tunnistaja keeldub kriminaal- või väärteomenetluses alusetult ütluste andmisest või kui ta annab neis

menetlustes teadvalt vale ütluse. Alles seejärel, kui tunnistajale on nimetatud asjaolud teatavaks tehtud ja sellesisuline allkiri

võetud, tuleb ta istungisaalist eemaldada.

7. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et G.L. väärteoasja arutamisel on eespool märgitud menetlusnorme

rikutud.

7.1 G.L. taotlusel kuulati kohtus tunnistajana üle R.P., R.R. ja A.L. ning kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel S.P. Maakohtu

istungiprotokollist nähtub, et 22. märtsil 2007. a ilmusid kohtusse tunnistajad R.P., R.R. ja A.L. Väärteoasja arutamise

rakendamisel kontrollis kohus esmalt kohtusse ilmunud isikute isikusamasust, teatas kaebuse kohtuliku arutamise algusest ning

seejärel kohe eemaldas ilmunud tunnistajad kohtusaalist. Tunnistajatele nende õiguste ja kohustuste selgitamist ja hoiatamist

KrMS § 68 ja § 280 lg-te 3 ja 4 järgi kohtuistungi protokollist ei nähtu.

7.2 Tunnistajad R.P., R.R. ja A.L. kuulati kohtus üle. Väärteoasja arutamine lükati edasi 16. maile 2007. a, sest kohtuvälise

menetleja esindaja taotles kutsuda tunnistajana kohtusse ka S.P.. Sel päeval tunnistaja S.P. kohtusse aga ei ilmunud.

Kohtuvälise menetleja esindaja loobus oma taotlusest, kuid nüüd leidis G.L. kaitsja, et tunnistaja S.P. ütlused on olulised

väärteo asjaoludes ilmnenud vastuolude kõrvaldamiseks. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi 1. juunile 2007. a.

Maakohtu 1. juuni 2007. a kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistaja S.P. ilmus kohtusse. Protokollis on kirjas, et enne

tunnistaja ülekuulamist selgitas kohus talle tema õigusi ja kohustusi, viitamata seejuures ühelegi menetlusõiguse normile.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 280 lg-s 4 ettenähtud tunnistaja hoiatamist kohtuistungi protokollis ei kajastu.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 68 lg-s 2 sätestatud allkirja tunnistaja hoiatamise kohta väärteomaterjalides ei ole.

8. Süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See

tähendab seda, et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. G.L.

väärteoasja otsustamisel on kohus käsitlenud tõendi allikana tunnistajaid, kellele kohtuistungi rakendamisel ei ole

nõuetekohaselt selgitatud nende õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda KrMS § 280 lg 3 järgi ütluste andmisest KrMS §

71-73 alusel) ning kes on jäänud ka KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 ettenähtud korras hoiatamata. Kriminaalkolleegium

märgib, et kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt saadud ütlus ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel

on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Sellistele tõenditele rajatud kohtuotsus on

ebaseaduslik.

9. Eeltoodut arvestades ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks hinnata kassatsioonis esitatud teisi väiteid Harju Maakohtu

otsuses sisalduvate sisuliste järelduste ebaseaduslikkuse kohta ning juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsuse G.L. väärteoasjas LS § 7419 lg 1 ja lg 2 ning §

7415 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg