3-2-1-108-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-108-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. november 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

V. J hagi D. J vastu lastele elatise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-23957

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. J kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja V. J (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Raul Oberg

Kostja D. J (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2007. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole Concordia Pärnu 6. juulil 2007 V. J kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. J esitas 18. mail 2006. a maksekäsu kiirmenetluses avalduse lastele D. J elatise saamiseks.

Poolte kolm alaealist last elavad koos hagejaga. Kuna kostja esitas elatisenõudele vastuväite jätkas

kohus asja menetlust hagimenetluses. Hagiavalduse kohasel annab kostja lastele elatist

ebaregulaarselt ja see ei ole piisav. Kostja maksis 1. aprillist 2005 kuni 24. novembrini 2006

kummagi vanema lapse pangakontole 14 000 krooni. Hageja nõustus, et kostja tasutu kummagi lapse

arvelduskontole on elatis. Kostja ei ole ülalpidamist andnud noorimale lapsele.

Hageja palus kostjalt välja mõista kahe vanema lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 18. maist 2005

kuni 17. maini 2006 mõlemale 9410 krooni ja kolmanda lapse ülalpidamiseks 16 760 krooni. Hageja

soovis, et kostjalt mõistetaks laste ülalpidamiseks välja 18. maist 2006 kuni 31. detsembrini 2006

kuus igale lapsele 1500 krooni ja alates 1. jaanuarist 2007 igale lapsele 1800 krooni kuus kuni laste

täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et maksab lastele elatist oma võimaluste piires. 1. jaanuarist

2005 kuni 31. maini 2006 andis ta laste ülalpidamiseks 29 200 krooni. Ta ostis lastele

mobiiltelefonid, sülearvuti ja rulluisud. Ta on töötu. Hageja nõutud summad laste ülapidamiseks on

ülepaisutatud ja tõendamata.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 1. veebruari 2007. a otsusega hagi. Maakohus mõistis D. J välja V. J

kasuks elatusraha järgmiselt:

1) A ülalpidamiseks 18. maist 2005. a 17. maini 2006. a 1350 krooni ja 18. maist 2006. a

31. detsembrini 2006. a 1500 krooni kuus ja alates 1. jaanuarist 2007. a 1800 krooni kuus kuni tema

täisealiseks saamiseni 29. juulil 2011;

2) N ülalpidamiseks 18. maist 2005. a 17. maini 2006. a 1350 krooni ja 18. maist 2006. a

31. detsembrini 2006 1500 krooni kuus ja alates 1. jaanuarist 2007. a 1800 krooni kuus kuni tema

täisealiseks saamiseni 27. augustil 2013;

3) M ülalpidamiseks 18. maist 2005. a 17. maini 2006. a 16 200 krooni ja 18. maist 2006. a

31. detsembrini 2006. a 1500 krooni kuus ja alates 1. jaanuarist 2007. a 1800 krooni kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni 13. jaanuaril 2018.

Maakohus leidis, et kohus võib PKS § 70 lg 2 järgi hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kuigi kostja andis

lastele üllapidamist, ei olnud see regulaarne ega piisav. Seetõttu mõistis maakohus PKS § 70 lg 2

alusel elatise kostjalt välja aasta enne avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses, arvestades kostja

poolt laste arvelduskontodele tasutud rahaga.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja palus vähendada elatist 850 kroonini kuus lapse kohta.

Samuti leidis kostja, et kuna ta on ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole õige tema suhtes kohaldada

PKS § 70 lg-t 2.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. juuni 2007. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt aasta eest enne elatisenõude esitamist.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Kohustatud isikul palga või sissetuleku puudumine ei vabastada teda PKS § 61 alusel elatise

maksmisest. Maakohus lähtus elatisenõude rahuldamisel kummagi vanema varalisest seisundist ja

laste vajadustest. Kostja halb majanduslik olukord ei ole aluseks, et vähendada kostjalt

miinimummääras väljamõistetud elatist. Kostja ei ole tõendanud, et tal esineks muid PKS § 61 lg-s 6

sätestatud asjaolusid, mis tingiks elatise väljamõistmise alla seaduses sätestatud alammäära. Poole

kuupalga alammäära suuruse elatise väljamõistmisel loetakse, et lapse minimaalsed vajadused on

väljamõistetuga kaetud, mistõttu lapse vajadusi ei ole tarvis tuvastada.

6. Ringkonnakohus nõustus kostja väitega, et maakohus mõistis põhjendamatult elatise välja

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist

aja eest aasta enne hagi esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust

täitnud. Kostja on tõendanud, et ta on lastele ülalpidamist andnud. Kuna laps vajab ülalpidamist iga

päev, peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust

rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega jätta

maakohtu otsus muutmata.

Hageja leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi valesti tõlgendanud. PKS § 70 lg 2

kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei

esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei täida vanem

ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja ei täitnud kahe

lapse suhtes ülalpidamiskohustust piisavalt ja nooremale lapsele ei ole kostja ülalpidamist andnud.

Seega tuleb PKS § 70 lg 2 mõttes lugeda, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud.

Kuna kostja oma tütre M suhtes ülalpidamiskohustust ei täitnud, on arusaamatu ja põhjendamata,

miks ringkonnakohus jättis tütre M kasuks elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata. PKS § 61 lg 1 ja

§ 70 lg 2 mõtte kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist käsitleda iga lapse kohta eraldi, mitte

kõikide laste kohta kokku. Seega on ringkonnakohtu otsus perekonnaseaduse eelnimetatud sätetega

vastuolus.

8. Kostja pole kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel vastanud. TsMS § 218 lg 3 kohaselt

võib menetlusosaline hagimenetluses teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi

Riigikohtule tsiviilkohtumenetluses üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

10. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kohus võib vanema suhtes kohaldada PKS § 70 lg-s 2

sätestatut ka siis, kui vanem täidab elatise maksmise kohustust ebaregulaarselt või ebapiisavalt.

Perekonnaseaduse §-s 70 on sätestatud elatise väljamõistmise kord. Kui isik ei täida

ülalpidamiskohustust, siis selle paragrahvi esimese lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja alates

elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise

välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle

aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Maakohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatise aasta eest enne

elatisenõude esitamist, arvestades siiski kostja poolt vanemate laste ülalpidamiseks selle ajal vältel

tasutuga. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja

eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust

täitnud. Kuna kostja on hageja nõusolekul vanemate laste arvelduskontodele raha maksnud, on ta

ringkonnakohtu arvates kõigi kolme lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium

ringkonnakohtu sellise tõlgendusega ei nõustu.

11. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse

ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 kohaselt

võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui

kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude

rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse

õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04

leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele

ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui

vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele

antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab

lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud

vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal

seisukohal.

12. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, peab

elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud

vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Siiski ei saa seaduse sõnastust "kui

vanem ei täida ülalpidamiskohutust" tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatist

saama õigustatud vanem kohustatud vanemalt lastele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud

vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Niisugune tõlgendus looks olukorra, et kui kohustatud

vanem annab lapsele ülalpidamist ükskõik kui suures summas (nt ainult 50 krooni kuus), ei

kohalduks PKS § 70 lg 2 ka sellisel juhul. Kolleegium leiab, et kohus võib hageja nõudel PKS § 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi

esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on

täitnud seda ebaregulaarselt.

13. Kuigi maakohus mõistis kostjalt elatise välja hageja kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne

elatisenõude esitamist, oli kahe vanema lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summaks kummalegi

lapsele üksnes 1350 krooni. Seega arvestas maakohus kostja poolt vanematele lastele tasutud

elatisega. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et isegi kui lugeda, et kostja on vanemate

laste suhtes ülalpidamiskohustuse täitnud, ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, miks ringkonnakohus ei

saanud kohaldada PKS § 70 lg-t 2 noorima lapse suhtes.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik