3-3-1-66-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-66-07

Otsuse kuupäev

15. november 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Edgar Ääro kaebus Piirivalveameti 13. jaanuari 2006. a teatiste

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna

Pensioniameti Rapla osakonna 25. aprilli 2006. a otsuse

nr 60414/3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-

06-1044

Menetluse alus Riigikohtus

Piirivalveameti ja Edgar Ääro kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Piirivalveameti kassatsioonkaebus.

Jätta Edgar Ääro kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai

2007. a otsused haldusasjas nr 3-06-1044 Piirivalveameti teatiste õigusvastasust puuudutavas

osas. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada Piirivalveameti 13. jaanuari 2006. a teatised

nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 õigusvastaseks osas, mis puudutab lisatasude kajastamist

astmepalga muutumist arvestamata.

Tagastada Piirivalveameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

Arvata Edgar Ääro kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet määras 18. juuli 2001. a otsusega Edgar Äärole

kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni alates 30. aprillist 2001. Pensioni määramisel lähtuti

E. Ääro valitud soodsaima teenistustasuga Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikohast, millel ta

teenis aastatel 1995-1997.

Tallinna Pensioniamet lõpetas 22. märtsi 2002. a otsusega E. Äärole pensioni maksmise 2001. a

määratud summas ning määras alates 1. aprillist 2002 talle pensioni viimase 12 kuu teenistustasu

järgi palgaastme K18 alusel. Jõustunud on Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2003. a otsus, millega

jäeti jõusse Pensioniameti pensionikomisjoni viimati nimetatud otsus.

2. E. Ääro esitas 24. novembril 2003 Tallinna Pensioniametile avalduse, milles taotles, et tema

pensioni ümberarvutamisel võetaks aluseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 197 lg 2 p 1 järgi

teenistustasu, mille alusel talle algselt pension määrati, st Piirivalveameti piiriosakonna ülema

teenistustasu. Selle ametikoha ametipalga ja auastmetasu muutumise tõttu pidas avalduse esitaja

niisugust ümberarvutamist endale soodsamaks.

Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2005. a otsuse kohaselt haldusasjas nr 2-3/324/05 tulnuks

eelnimetatud avaldus rahuldada, kuna KVTS § 197 lg 2 andis võimaluse arvutada ümber ka selline

pension, mis ei põhine kaitseväelase pensionieelse viimase ametikoha teenistustasul. Pensioni taotleja

oli pensioni arvutamise aluseks valinud talle soodsaima teenistustasu ning ka sellise teenistustasu

koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumine on pensioni suurendamist tingiv

asjaolu KVTS § 209 lg 1 mõttes.

3. 22. märtsil 2004 taotles E. Ääro pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004,

võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrust nr 66, millega suurendati palgaastme

K18 kuupalgamäära alates 1. jaanuarist 2004. Pensioniameti 11. mai 2004. a otsusega arvutati

pension ümber avalduse esitamise päevast (22. märts 2003), pensioni suuruseks määrati 8231 krooni

ning pensioni arvutamise aluseks olevaks teenistustasuks 11 094 krooni. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 17. märtsi 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-276 Pensioniameti viimati nimetatud otsuse

ja kohustas Pensioniametit pensioni ümberarvutamise taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades

kohtuotsuse motiive. Otsuses leiti, et pensioni ümberarvutamisel on ebaõigesti jäetud ümber

arvutamata teenistustasu koosseisus olev väljateenitud aastate tasu. Samuti leidis ringkonnakohus, et

kaebajal puudub õigus pensioni arvestamisele koloneli auastmetasu alusel.

4. E. Ääro pensioni ümberarvutamise taotluse lahendamiseks palus Pensioniamet Piirivalveametil

väljastada tõendi teenistustasu kohta.

13. jaanuaril 2006 väljastas Piirivalveamet teatised nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 E. Ääro

väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks olevate teenistustasu osade kohta. Teatistes

määrati teenistustasu suurus lähtuvalt ametipalgast, mis koosnes palgaastmele K19 vastavast

palgamäärast ja selle suurendusest diferentseeringuga 40%, mille juurde arvati kolonelleitnandi

auastmetasu, lisatasud märkega "tööl oldud aeg jm" ja avaliku teenistuse seadusest tulenev staažitasu

5%. Puhkusetoetus ja lisatasud kajastati teatises 1996. a makstud suuruses.

Nende teatiste põhjal ümber arvutatud pensioni suurus sätestati Pensioniameti 25. aprilli 2006. a

otsusega nr 60414/3.

5. E. Ääro esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Piirivalveameti 13. jaanuari 2006. a teatiste

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Pensioniameti 25. aprilli 2006. a otsuse nr 60414/3 tühistamiseks.

Kaebuse esitaja leidis järgmist:

1) teatistes märgiti ekslikult, et ümber arvutada tuleb vaid ametipalk ja auastmetasu, kuid mitte

teenistustasu muud komponendid, mis on tuletatud ametipalgast;

2) teatistest ei nähtu nende koostamisel aluseks võetud ajavahemik;

3) teatistes on ebaõigesti võetud arvutamise aluseks palgaaste K19;

4) kaebaja auastet on tõstetud ning lähtuda tuleks koloneli auastmest ja sellele vastavast tasumäärast;

5) teatistes on märgitud summad, mida eruväelastele pole tegelikult kunagi makstud (puhkusetasu).

Arusaamatu on staažitasu märkimine, kuid samas pole arvestatud väljateenitud aastate tasu KVTS §-s

156 sätestatud suuruses;

6) õigusvastane on ka õigusvastasel teatisel põhinev Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna

25. aprilli 2006. a otsus.

6. Tallinna Halduskohus tunnistas 20. oktoobri 2006. a otsusega asjas nr 3-06-1044 vaidlustatud

teatised osaliselt õigusvastaseks ning tühistas Pensioniameti vaidlustatud otsuse. Halduskohus leidis,

et KVTS § 197 lg-st 2 ei tulene piiranguid pensioni arvutamise aluseks oleva ajavahemiku valikul

ning KVTS § 209 lg 2 kehtiv redaktsioon ei piira pensioni ümberarvutamist ainult viimase ametikoha

teenistustasu suurendamisega. Pensioni arvutamise aluseks olev teenistustasu on seotud konkreetse

isiku ametikohaga ning ametikoha teenistustasu all ei saa mõista teenistustasu, mida samal

ametikohal saab mõni teine kaitseväelane. Pensioni ümberarvutamisel pensioni arvestamise aluseks

oleva ametipalga suuruse muutumise korral tuleb ümber arvutada ka teenistustasu koosseisus olev

väljateenitud aastate tasu. Samas säilivad muutumatuna teenistustasu personaalsed komponendid,

nagu KVTS §-s 156 sätestatud tasu teenistusstaaži eest. Auastmetasu osas on Piirivalveamet teatise

koostamisel õigesti lähtunud auastmest, mis kaebajal oli ajal, mil ta teenis ametikohal, mille

teenistustasu on valitud pensioni arvutamise aluseks. Pensioni ümberarvutamisel ei saa arvestada

hiljem omistatud kõrgemat auastet. Pensioni arvutamise aluseks on palgaaste K20. Põhjendatud ei ole

diferentseeringu arvestamine. Väljastatud teatiste õiguspärasuse eest vastutab Piirivalveamet, kuid

õigusvastane on ka nende teatiste alusel pensioni määramise otsus, mis tuleb tühistada. Kuigi

halduskohus rahuldab Piirivalveameti teatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes esitatud kaebuse

osaliselt, ei rahuldanud ta Piirivalveameti taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul

pidi Piirivalveamet olema võimeline osalema kohtumenetluses ilma välise õigusabita, kuna

vaidlusalused küsimused seonduvad ameti tavapärase tegevusega.

7. Piirivalveamet palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega tunnistati

osaliselt õigusvastaseks vaidlustatud teatised ning jäeti välja mõistmata kohtukulud. Apellant leidis,

et kohtuotsusest ei selgu üheselt, kuidas seda täita. Halduskohus ei võtnud selget seisukohta kõikide

vaidlustatud teatistes esitatud teenistustasu komponentide kohta. Kohtuotsuses pole selgitatud, kuidas

kajastada teatisel puhkusetasu suurust ning diferentseeringut. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

nõustu vastustaja seisukohaga, et lisatasusid KVTS § 153 lg 1 mõttes ümber ei arvutata. Apellant ei

pea pensioni ümberarvutamisel arvesse võetavaks teenistustasu komponendiks väljateenitud aastate

tasu, mida kaebuse esitajale tema poolt pensioni arvutamise aluseks valitud perioodil (1996. a) ei

makstud. Ebaõigeks peab apellant ka õigusabikulu välja mõistmata jätmist.

8. Edgar Ääro vaidlustas apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse auastmetasu ümberarvutamise

osas ning taotles, et ringkonnakohus hindaks pensioni määramisel arvesse võetud perioodi

teenistustasu tagasiulatuva ümberarvutamise õiguspärasust.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. mai 2007. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsusega sõnastati ümber halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 ja tunnistati

Piirivalveameti vaidlustatud teatised õigusvastaseks ning asendati halduskohtu otsuse põhjendused

teatiste õiguspärasust puudutavas osas ringkonnakohtu asjakohaste motiividega. Muus osas jäeti

halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) kaitseväelase pensioni suuruse arvestamise aluseks on konkreetse isiku lepingulise teenistuse ajal

saadud teenistustasu, mitte teenistustasu, mida makstakse pensioni arvestamise ajal vastaval

ametikohal teenivale isikule. Kaitseväelase väljateenitud aastate pension on seotud konkreetse

kaitseväelasega ja jääb personaalseks ka pärast ümberarvutamist. Pensioni arvutamisel tuleb lähtuda

nendest teenistustasu komponentidest, millest kaitseväelase teenistustasu koosnes perioodil, mis on

valitud pensioni arvutamise aluseks, ning ka juhul, kui pensioni arvestamise ajal samal ametikohal

makstav teenistustasu selliseid komponente enam ei sisalda. Nõustuda ei saa apellant E. Ääro väitega,

et 1996. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamine on põhjendamatu;

2) KVTS § 209 lg 2 p 1 ega ükski muu norm ei piira pensioni ümberarvutamise eset vaid ametipalga

ja auastmetasuga. Pensioni arvutamisel aluseks olnud ametipalga või auastmetasu suuruse

muutumisel arvutatakse ümber ka muud pensioni arvutamise aluseks olnud teenistustasu

komponendid, sh lisatasud, mis olid seatud sõltuvusse ametipalga (või auastmetasu) suurusest.

Pensioni ümberarvutamisel säilivad muutumatuna lisatasu individuaalsed näitajad (lisatasu protsent

ametipalga suurusest);

3) ümber arvutatakse ka selline teenistustasu komponent, mis pensioni arvutamise ajal ei kuulu enam

vastaval ametikohal makstava teenistustasu hulka, kuid mis sisaldus isiku teenistustasus sellel

ametikohal teenimise ajal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks. Selliseid

teenistustasu komponente, mida isiku teenistustasu ei sisaldanud sellel ametikohal teenimise ajal,

ümber ei arvutata;

4) teatises on ebaõigesti jäetud kohaldamata palgaaste K20. Palgaastme määramisel tuleb lähtuda ka

ametikoha auastmest, mis ei ole samastatav KVTS § 197 lg 2 p-s 1 nimetatud konkreetse isiku

auastmega. Ametikoha auastme alusel määratakse kindlaks konkreetse ametikoha palgaaste ja sellele

ametikohale vastava auastme muutmisega kaasneb ka ametikoha palgaastme muutmine;

5) ebaõige on teatises palgamäära 40% suuruse diferentseeringu kajastamine. Diferentseeritud

palgaosa ei olnud kaitseväelase teenistustasu personaalne komponent;

6) KVTS §-s 156 sätestatud lisatasu (25% ametipalgast) ei kuulunud KVTS § 197 lg 2 p 1 kohaselt

pensioni arvestamise aluseks oleva teenistustasu hulka, mistõttu seda ei pidanud ka teatisel

kajastama. Teenistustasu hulka kuulus aga lisatasu (15% ametipalgast) piirivalves tööl oldud aja eest

ja lisatasu (5% ametipalgast) avaliku teenistuse staaži eest. Neid komponente tulnuks kajastada

teatisel sõltumata sellest, et pensioni arvestamise ajal kehtinud õigus enam niisuguseid teenistustasu

komponente ette ei näinud;

7) Piirivalveamet on auastmetasu muutumise kohta andmeid esitades õigesti lähtunud sellest

auastmest, mis isikul oli perioodil, mille teenistustasu on võetud pensioni arvestamise aluseks.

Pensioni ümberarvutamisel ei saa aluseks võtta auastet, mis omistati isikule hiljem. Koloneli

auastmetasu ei kuulunud kaebuse esitaja teenistustasu hulka;

8) ümber tuleb arvutada ka puhkusetasu kui teenistustasu komponent, mille suurus oli seotud

kaitseväelase ametipalgaga. Sisuline vaidlus puudub selles, et teenistustasu komponendina tulnuks

kajastada ka puhkusetoetust;

9) Piirivalveamet on õigesti leidnud, et 1996. a makstud ühekordne lisatasu (palgavahe teise

kaitseväelase kohustuste täitmise eest tema puhkuse ajal) oli küll aluseks pensioni arvutamisel, kuid

seda ei tule ümber arvutada, kuna tegemist oli kindlas summas määratud ühekordse maksega, mis ei

tulenenud ametipalga suurusest. Samuti ei tule ümber arvutada 1996. a makstud jõuluraha, mille

suurus ei olnud määratud protsendina ametipalgast, vaid seda maksti "proportsionaalselt piirivalve

koondeelarves oleva töötasudeks ettenähtud summade jäägina";

10) vaidlustatud teatistes esitati pensioni arvutamise aluseks oleva teenistustasu osade ja suuruse

kohta ebaõigeid andmeid, mistõttu arvutati pensioni valesti. Seega on teatised otsuses esitatud

põhjustel õigusvastased. Halduskohtu otsuse resolutiivosa, mille kohaselt tunnistati teatised osaliselt

õigusvastaseks, on ebaselge, kuna pole märgitud, millises osas teatised õigusvastased on.

Resolutsiooni punkti üks tuleb täpsustada, jättes sealt välja sõna "osaliselt".

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Piirivalveamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, mis puudutab

palgamäära, palgaastet, astmepalka ja diferentseeringut käsitlevaid põhjendusi ning saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist:

1) ringkonnakohus on kaitseväelase pensioni ümberarvutamise aluseks oleva teenistustasu osas

asunud vastandlikele seisukohtadele, leides kohati (otsuse punktid 13-16), et pensioni arvestamise

aluseks on konkreetse isiku poolt lepingulises teenistuses saadud teenistustasu, teisalt (näiteks otsuse

punktid 17-19), et teenistustasu, mida makstakse pensioni arvestamise ajal sellisel ametikohal

teenivale kaitseväelasele;

2) eelnimetatud ebajärjekindla seisukoha tõttu on ringkonnakohus vääralt järeldanud, et teatises

tulnuks lähtuda palgaastmest K20. Piirivalveamet on valinud taotlejale soodsaima palgaastme K19,

mis vastab kolonelleitnandi auastmega osakonnaülema ametikoha palgaastmele;

3) ebaõige ning põhjenduste poolest vastuoluline on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna pensioni

ümberarvutamise ajal ei diferentseeritud vastavat palgamäära, on diferentseeringu kajastamine

teatistes ebaõige. Ametipalk sisaldab ühe komponendina diferentseeringut, mis oli osa isikule

makstud personaalsest teenistustasust.

11. E. Ääro nõustub Piirivalveameti kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassaatoriga selles, et

ringkonnakohus pole andnud üheselt mõistetavat õiguslikku hinnangut pensioni ümberarvutamise

küsimuses. Vastuses ei nõustuta 1996. a teenistustasu tagasiulatuva ümberarvutamisega ning leitakse,

et eristada tuleb pensioni määramisel pensioni arvutamise aluseks valitud ajavahemiku teenistustasu

ning pensioni ümberarvutamisel aluseks võetavat tasu.

12. E. Ääro taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse

tegemist ilma asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kassaator vaidlustab

ringkonnakohtu otsuse auastmetasu, väljateenitud aastate tasu ja staažitasu arvesse võtmist

puudutavas osas ning seab kahtluse alla 1996. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt

ümberarvutamise õiguspärasuse. Kassatsioonkaebuses märgitakse järgmist:

1) auastmetasu ümberarvutamisel tulnuks arvestada kaitseväelase tegelikku auastet, s.o koloneli

auastet. Kohtud ega vastustaja pole esitanud ühtegi õiguslikku alust, miks tuleks lähtuda auastmest,

mis kaitseväelasel oli pensioni arvestamise aluseks valitud ajal;

2) põhjendamatu on väljateenitud aastate tasu arvestamata jätmine pensioni ümberarvutamisel;

3) KVTS § 209 näeb ette pensioni, mitte teenistustasu ümberarvutamise ning põhjendamatu on

pensioni suuruse arvestamise aluseks võetud ametikoha teenistustasu tagasiulatuv ümberarvutamine.

13. Piirivalveamet leiab vastuses E. Ääro kassatsioonkaebusele, et põhjendatud on

ümberarvutamisel lähtuda 1996. a teenistustasust. Põhjendamatuks peetakse nõuet arvestada pensioni

suuruse arvutamise aluseks oleva teenistustasu hulka koloneli auastmetasu. Samuti leitakse, et

kassaatoril puudub õiguslik alus nõuda pensioni ümberarvutamise aluseks võetava teenistustasu hulka

KVTS §-s 156 sätestatud väljateenitud aastate tasu, kuna see lisatasu ei kuulunud tema teenistustasu

hulka ajavahemikul, mis on võetud pensioni arvestamisel aluseks. Õige oli piirivalves tööl oldud aja

eest makstud lisatasu ja avaliku teenistuse lisatasu kajastamine teatistel ning nende lisatasude suurus

oli kokku 20% ametipalgast.

14. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet nõustub vastustes kassatsioonkaebustele

ringkonnakohtu seisukohtadega ega toeta kassatsioonkaebusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Asjas vaieldakse Piirivalveameti poolt kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni

ümberarvutamiseks väljastatud teatiste õiguspärasuse üle. Edgar Ääro seab oma kassatsioonkaebuses

kahtluse alla 1996. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamise õiguspärasuse ning

vaidlustab ringkonnakohtu otsuse auastmetasu, väljateenitud aastate tasu ja staažitasu arvesse võtmist

puudutavas osas. Piirivalveameti kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust osas, mis

puudutab pensioni ümberarvutamisel aluseks võetavat palgaastet ning pensioni ümberarvutamisel

palgamäära diferentseeringu arvestamist teenistustasu komponendina.

Kolleegium võtab esmalt seisukoha E. Ääro kassatsioonkaebuse väidete kohta (I), seejärel lahendab

küsimuse, milline on pensioni ümberarvutamisel aluseks võetav õige palgaaste (II) ning kas pensioni

ümberarvutamisel tuleb arvesse võtta ka palgamäära diferentseerimist (III). Lõpuks lahendab

kolleegium kassatsioonkaebuste nõuded (IV).

I. 16. Piirivalveamet märkis 13. jaanuari 2006. a teatistes nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 E. Ääro

teenistustasu suuruse lähtuvalt ametipalgast, mis koosnes palgaastmele K19 vastavast palgamäärast ja

selle suurendusest diferentseeringuga 40%, mille juurde arvati kolonelleitnandi auastmetasu, lisatasud

märkega "tööl oldud aeg jm" ja avaliku teenistuse seadusest tulenev staažitasu 5%. Puhkusetoetus ja

lisatasud kajastati teatises 1996. a makstud suuruses.

17. E. Äärole väljateenitud aastate pensioni määramise ajal, 2001. a kehtis KVTS § 197 lg 2

järgmises redaktsioonis: "Kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või

töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistustasu ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt

12 kuud järjest." Selleaegse redaktsiooni järgi nähti KVTS § 197 lg 1 punktis 1 ette, et

kaadrikaitseväelasele pensioni suuruse arvestamise aluseks on ametikoha teenistustasu, mille hulka ei

arvata korteriraha ja toiduraha.

E. Ääro valis pensioni arvestamiseks soodsaima teenistustasu, mida ta sai 1995.-1996. a, teenides

Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikohal.

KVTS § 153 lg 1 sätestab alates 1. märtsist 2003 kehtivas redaktsioonis järgmist:

"Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega,

puhkusetasust ja puhkusetoetusest." Selles sõnastuses kehtis KVTS § 153 lg 1 ka ajal, mil E. Äärole

määrati pension, ajal, kui E. Ääro esitas avalduse pensioni ümberarvutamiseks, ning ajal, mil

Piirivalveamet väljastas käesoleva vaidluse esemeks olevad teatised.

18. Pensioni ümberarvutamist reguleerib KVTS § 209, mida on korduvalt muudetud. Vaidlustatud

teatiste andmise ajal, 13. jaanuaril 2006 sätestas KVTS § 209 lg 2 p 1, et pension arvutatakse

pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel ümber kaadrikaitseväelase, reservväelase või

eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja

auastmetasu suuruse muutumisel.

Ringkonnakohus leidis, et lisaks ametipalgale tuleb ümber arvutada ka muud teenistustasu

komponendid, mis sõltuvad ametipalga suurusest. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.

19. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et pensioni ümberarvutamisel tuleb lähtuda

kaitseväelase personaalse teenistustasu koosseisust perioodil, mis on valitud pensioni arvestamise

aluseks. Selle teenistustasu hulka kuuluvad need teenistustasu komponendid, mida valitud perioodil

isikule maksti, ning neid tuleb arvesse võtta ka juhul, kui nende maksmine on lõpetatud pensioni

arvutamise või ümberarvutamise ajaks. Samas leidis ringkonnakohus, et arvesse ei saa võtta

komponente, mis on sarnasel ametikohal teeninud või teeniva isiku teenistustasu hulka kuulunud

mõnel muul perioodil (näiteks pensioni määramise või ümberarvutamise ajal), kuid ei kuulunud

pensioni ümberarvutamist taotleva isiku enda teenistustasu hulka tema valitud perioodil.

Piirivalveamet pole ringkonnakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Kolleegium peab ringkonnakohtu

sellist seisukohta pensioni ümberarvutamisel aluseks võetava teenistustasu mõiste sisustamisel

põhjendatuks.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et teenistustasu komponentideks, mis kuuluvad

ümberarvutamisele ametipalga muutumise korral, on ametipalga suurusest sõltuvusse seatud lisatasud

(lisatasu piirivalves tööl oldud aja eest ja avaliku teenistuse staaži eest). Kuna nimetatud lisatasude

suurus moodustab teatud protsendi ametipalgast, tulnuks teatistes nende kajastamisel lähtuda

muutunud palgamäärast.

20. Eeltoodud seisukohast tulenevalt leiab kolleegium, et põhjendamatud on E. Ääro

kassatsioonkaebuse väited, mis puudutavad auastmetasu ümberarvutamist ning väljateenitud aastate

tasu arvessevõtmist pensioni ümberarvutamisel.

21. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuna pensioni ümberarvutamisel

lähtutakse selle perioodi teenistustasust, mille isik ise on valinud enda pensioni arvutamise aluseks,

tuleb lähtuda ka valitud perioodil isikul olnud auastmest ja saadud auastmetasust. Asjaolu, et

kaitseväelasele on hiljem omistatud kõrgem auaste, ei saa mõjutada teenistustasu ümberarvutamist.

Auastmetasu suuruse muutumine on KVTS § 209 lg 2 p 1 kohaldamise aluseks, kuid see puudutab

selle auastme tasu suuruse muutumist, mis isikul oli valitud perioodil, mitte auastmetasu, mida

tulnuks maksta hiljem omistatud auastme järgi.

22. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et pensioni ümberarvutamisel polnud võimalik arvestada

KVTS §-s 156 sätestatud lisatasu väljateenitud aastate eest, kuna sellise lisatasu maksmine polnud

ette nähtud E. Ääro poolt pensioni arvutamise aluseks valitud ajavahemikul. See lisatasu liik sätestati

alles 16. aprillist 2000 kehtiva kaitseväeteenistuse seadusega.

II. 23. Piirivalveamet ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et vaidlustatud teatistes palgaastme K19

märkimine oli väär ning õiguspärane olnuks palgaastme K20 kajastamine.

Kaitseväelaste palgaastmete regulatsioon on korduvalt muutunud võrreldes selle perioodiga, millal

E. Ääro oli teenistuses ametikohal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks.

Pensioni ümberarvutamiseks on vajalik välja selgitada, milline on pensioni ümberarvutamise ajal

kehtiva astmestiku järgi vastav palgaaste.

24. Perioodil, mil E. Ääro teenis tema poolt valitud soodsaima teenistustasuga ametikohal, ei

kehtinud praeguse vaidluse lahendamiseks kohaldatav palgaastmestik ning kaitseväelaste

palgaastmed tulenesid riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusest. Piirivalveameti

peadirektori 18. märtsi 1996. a käskkirjaga nr 66 olid kinnitatud Riigi Piirivalveameti struktuur ja

koosseisud. Selle kohaselt oli piiriosakonna ülema palgaaste 30 ja ametikoha auaste oli

kolonelleitnant. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole vaidlust selles, et 1996. a teenis E. Ääro

kolonelleitnandi auastmega ametikohal.

E. Äärole pensioni määramise ajal, 30. aprillil 2001 kehtis Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a

määrus nr 438 "Kaadrikaitseväelasele teenistustasu maksmise ulatus ja kord, ametikohtadele vastavad

palgaastmed, ametipalga määrad, lisatasude ulatus ja auastmetasu suurus ning teenistuse tasustamise

kord ja tingimused Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses". Selle lisa 1

kohaselt võis Piirivalveameti osakonnaülema ametikoht olla kolonelleitnandi auastme (palgaaste K17

kuni K19) või koloneli auastme ametikoht (palgaaste K20 ja K21). E. Äärole pensioni määramisel

võeti aluseks palgaaste K20.

Vaidlustatud teatiste andmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2005. a määrus nr 12

"Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine". Selle määruse lisas ei seota enam palgaastmeid ja

palgamäärasid nii põhiametikoha kui ka ametikoha auastmega koostoimes, vaid lisa kohaselt sõltub

palgaaste ja palgamäär ainult ametikoha auastmest (näiteks kolonel, kolonelleitnant). Seejuures

nähakse ette, et kolonelleitnandi palgaaste võib olla K17 kuni K19 ja kolonelil K20 või K21.

25. Eelnevalt on kolleegium nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et pensioni ümberarvutamisel

tuleb aluseks võtta kaitseväelase valitud perioodi teenistustasu koosseis. Samuti on kolleegium

auastmetasu ümberarvutamise osas soostunud, et lähtuda tuli kaitseväelase auastmest tema valitud

perioodil.

Ringkonnakohus on märkinud, et ametikoha auaste ei ole samastatav isiku personaalse auastmega.

Ametikoha auaste on vaid tunnus, mille alusel määratakse kindlaks konkreetse ametikoha palgaaste,

kuid isikule ametipalga maksmise aluseks on tema teenistus konkreetse piirivalveasutuse koosseisus

oleval ametikohal. Asja materjalidest nähtub üheselt, et valitud perioodil oli E. Ääro teenistuses

Piirivalveameti osakonnaülema ametikohal, mis tol ajal kehtinud regulatsiooni järgi oli

kolonelleitnandi ametikoht. Seega pole E. Ääro olnud kõnealusel perioodil teenistuses koloneli

ametikohal.

Seetõttu leiab kolleegium, et teatiste koostamisel poleks põhjendatud lähtuda koloneli auastmega

ametikoha palgaastmest ning Piirivalveamet on õigesti märkinud palgaastme K19, mis on seejuures

kolonelleitnandi võimalikest palgaastmetest kõrgeim.

III. 26. Piirivalveameti kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust ka osas, milles leiti, et

ebaõige oli palgamäära diferentseeringu kajastamine teatistel. Ringkonnakohtu arvates on

põhjendamatu isiku pensioni suuruse seadmine sõltuvusse palgamäära diferentseeringust, mis ei

põhine ametikohal, mille teenistustasu on isiku pensioni arvestamise aluseks, vaid muu isiku

teenistuskoha omadustel, kes teenib pensioni arvestamise ja maksmise ajal samal ametikohal.

27. Nagu nähtub juba eelviidatud KVTS § 197 lg 1 punktist 1 (kuni 1. jaanuarini 2007 kehtinud

redaktsioonis), lähtuti pensioni arvestamisel isiku teenistustasust, mille hulka ei arvata korteri- ja

toiduraha. KVTS § 153 lg 1 kohaselt on teenistustasu üheks komponendiks ametipalk.

Kuigi kaitseväelaste teenistuse tasustamist sätestavaid norme on alates perioodist, mis on valitud

käesoleval juhul pensioni arvutamise aluseks, korduvalt muudetud, on neis läbivalt kajastunud

põhimõte, et ametipalgaks on palgamäär, mis võib seisneda konkreetselt kehtestatud summas või ka

diferentseeritud rahasummas. See seisukoht tuleneb ka avaliku teenistuse seaduse § 81 lg-test 2 ja 3,

millest lähtuti enne kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist ka kaitseväelaste teenistuse

tasustamisel ning mida kohaldati ka ajal, mil E. Ääro teenis ametikohal, mille teenistustasu on valitud

pensioni arvestamise aluseks. Ka näiteks haldusasjas nr 3-3-1-60-02 märkis kolleegium, et ametipalk

võib seisneda diferentseeritud palgamääras.

Vaidlustatud teatiste andmise ajal kehtinud KVTS § 154 lg 1 kohaselt nimetatakse ametipalgaks

palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa. KVTS § 154 lg 11 kohaselt on

palgamäär kaadrikaitseväelase ametikoha palgaastmele vastav KVTS § 153 lg 3 alusel Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering. Seega on palgamäära

diferentseeritud osa samuti osa iga kaitseväelase personaalsest teenistustasust.

28. Vaidlus on selle üle, kas teenistustasu hulka, mida tulnuks ametipalga suurenedes ümber arvutada,

kuulus ka diferentseering. Vaidlust ei ole selle üle, et ajal , mil E. Ääro teenis ametikohal, mille

teenistustasu ta valis pensioni arvestamise aluseks, oli tema ametipalka diferentseeritud, kuid teistel

alustel võrreldes pensioni ümberarvutamiseks teatiste esitamise ajal kehtinutega.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et palgamäära diferentseerimise õiguslikud alused on muutunud.

Pensioni ümberarvutamise ajal ei diferentseeritud piirivalvepiirkonna ülema ametipalka enam samal

õiguslikul alusel (Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1993. a ja 27. detsembri 1994. a määruste alusel).

Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1995. a määruse nr 386 "Riigiteenistujate ja riigieelarveliste

asutuste töötajate töötasustamine 1996. a" lisa nr 1 punkti 3 kohaselt võis piirivalves oleva ohvitseri,

kaitseväeametniku, allohvitseri ning üleajateenija ametipalgamäära suurendada 30-40%. Punkti 9

kohaselt kinnitasid vastavad ministeeriumid ettenähtud piirides suurendatud astmepalgamäärade

rakendamiseks täiendavad palgaastmestikud.

1995. a kehtis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1994. a määrus, millega kehtestati, et piirivalves

lepingulises tegevteenistuses olevate ohvitseride palgamäärad on kuni 40% suuremad selle lisas

ettenähtud astmetele vastavatest määradest. Piirivalveameti peadirektori 13. veebruari 1995. a

käskkirjaga nr 28 kinnitatud palgajuhend nägi ette kõigi lepingulises teenistuses olevate

piirivalveametnike palgamäärade suurendamist 40%.

Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2005. a määrus nr 12 "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine"

näeb nii praegu kehtivas kui ka vaidlustatud teatiste andmise aegses redaktsioonis ette, et asjaomane

minister võib palgamäära diferentseerida (suurendada) asutustele või üksustele olulistel

ametikohtadel teenivatel kaadrikaitseväelastel kuni 50% kvalifikatsiooninõuete, piirkondlikkuse ja

muude teenistustingimuste eripära iseloomustavate näitajate alusel. Põhimõtteliselt samane

regulatsioon kehtis ka pensioni määramise ajal Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus

nr 438 § 2 lg 3 järgi, kuid diferentseerimise ülempiiriks oli 30%.

29. Eespool refereeritud ning erineval ajal kehtinud sätetest nähtuvalt on diferentseerimist jätkuvalt

võimaldatud. Aja jooksul on mõnevõrra muutunud palgamäära diferentseerimise õiguslik alus,

muutes diferentseerimise personaalsemaks ja konkreetse kaitseväelase teenistuskoha ning

teenistustingimustega rohkem seotuks. Kuid ka E. Ääro poolt pensioni arvutamise aluseks valitud ajal

kehtinud regulatsioon võimaldas personaalset lähenemist (sõnastus "võib suurendada",

valikuvõimalus protsendimäärade vahel). Ühetaolise diferentseeringu määra kohaldamise kasuks

otsustas Piirivalveameti peadirektor oma käskkirjaga.

Tuleb märkida, et diferentseering on jätkuvalt seotud ametikohta iseloomustavate, mitte kaitseväelase

isikust tulenevate näitajatega. Ka diferentseerimise võimalik maksimummäär on erinevate

regulatsioonide järgi püsinud sarnases vahemikus (30-50%).

Teenistustasu hulka, mis võeti pensioni määramisel pensioni arvestamise aluseks, kuulus ka

diferentseeritud palgaosa. Üksnes palgamäära märkimine ilma ametipalga diferentseeritud osa

näitamata ei võimalda adekvaatselt kajastada pensioni arvestamise aluseks võetavat teenistustasu.

Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et diferentseeringu

arvestamine pensioni ümberarvutamisel aluseks võetava teenistustasu kindlaksmääramisel on

põhjendamatu ning diferentseeringu kajastamine teatistel oli seetõttu ebaõige.

IV. 30. Eeltoodud põhjustel jäetakse E. Ääro kassatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldatakse

Piirivalveameti kassatsioonkaebus. E. Ääro kassatsioonkaebuse väited ei anna põhjust

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Piirivalveameti kassatsioonkaebuse väidetele tuginedes leiab

kolleegium, et ringkonnakohtu otsus ja halduskohtu otsus tuleb tühistada vaidlustatud teatiste

õigusvastasust puudutavas osas. Otsuses esitatud motiividel on Piirivalveameti teatised õigusvastased

osas, mis puudutab lisatasude kajastamist astmepalga muutumist arvestamata. Asjas tuleb teha uus

otsus, millega tunnistada teatised selles osas õigusvastaseks. Muus osas on vaidlustatud teatised

õiguspärased.

Toimunud kohtumenetluse tulemusena on E. Ääro saavutanud Pensioniameti otsuse tühistamise

halduskohtu otsusega ning Piirivalveameti teatiste osalise õigusvastaseks tunnistamise vastavalt

Riigikohtu otsusele.

Piirivalveameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada ning Edgar Ääro

kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann