3-3-1-66-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedSotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet määras 18. juuli 2001. a otsusega Edgar Äärole kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni alates 30. aprillist 2001. Pensioni määramisel lähtuti
Legislator headnote
AI generated3-3-1-66-07 · Riigikohus: juuli 2001. a otsusega Edgar Äärole kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni alates 30. aprillist 2001. Pensioni määramisel lähtuti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-66-07
Otsuse kuupäev
15. november 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Edgar Ääro kaebus Piirivalveameti 13. jaanuari 2006. a teatiste
õigusvastasuse tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna
Pensioniameti Rapla osakonna 25. aprilli 2006. a otsuse
nr 60414/3 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-
06-1044
Menetluse alus Riigikohtus
Piirivalveameti ja Edgar Ääro kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Piirivalveameti kassatsioonkaebus.
Jätta Edgar Ääro kassatsioonkaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai
2007. a otsused haldusasjas nr 3-06-1044 Piirivalveameti teatiste õigusvastasust puuudutavas
osas. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada Piirivalveameti 13. jaanuari 2006. a teatised
nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 õigusvastaseks osas, mis puudutab lisatasude kajastamist
astmepalga muutumist arvestamata.
Tagastada Piirivalveameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.
Arvata Edgar Ääro kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet määras 18. juuli 2001. a otsusega Edgar Äärole
kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni alates 30. aprillist 2001. Pensioni määramisel lähtuti
E. Ääro valitud soodsaima teenistustasuga Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikohast, millel ta
teenis aastatel 1995-1997.
Tallinna Pensioniamet lõpetas 22. märtsi 2002. a otsusega E. Äärole pensioni maksmise 2001. a
määratud summas ning määras alates 1. aprillist 2002 talle pensioni viimase 12 kuu teenistustasu
järgi palgaastme K18 alusel. Jõustunud on Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2003. a otsus, millega
jäeti jõusse Pensioniameti pensionikomisjoni viimati nimetatud otsus.
2. E. Ääro esitas 24. novembril 2003 Tallinna Pensioniametile avalduse, milles taotles, et tema
pensioni ümberarvutamisel võetaks aluseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 197 lg 2 p 1 järgi
teenistustasu, mille alusel talle algselt pension määrati, st Piirivalveameti piiriosakonna ülema
teenistustasu. Selle ametikoha ametipalga ja auastmetasu muutumise tõttu pidas avalduse esitaja
niisugust ümberarvutamist endale soodsamaks.
Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2005. a otsuse kohaselt haldusasjas nr 2-3/324/05 tulnuks
eelnimetatud avaldus rahuldada, kuna KVTS § 197 lg 2 andis võimaluse arvutada ümber ka selline
pension, mis ei põhine kaitseväelase pensionieelse viimase ametikoha teenistustasul. Pensioni taotleja
oli pensioni arvutamise aluseks valinud talle soodsaima teenistustasu ning ka sellise teenistustasu
koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumine on pensioni suurendamist tingiv
asjaolu KVTS § 209 lg 1 mõttes.
3. 22. märtsil 2004 taotles E. Ääro pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004,
võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrust nr 66, millega suurendati palgaastme
K18 kuupalgamäära alates 1. jaanuarist 2004. Pensioniameti 11. mai 2004. a otsusega arvutati
pension ümber avalduse esitamise päevast (22. märts 2003), pensioni suuruseks määrati 8231 krooni
ning pensioni arvutamise aluseks olevaks teenistustasuks 11 094 krooni. Tallinna Ringkonnakohus
tühistas 17. märtsi 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-276 Pensioniameti viimati nimetatud otsuse
ja kohustas Pensioniametit pensioni ümberarvutamise taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades
kohtuotsuse motiive. Otsuses leiti, et pensioni ümberarvutamisel on ebaõigesti jäetud ümber
arvutamata teenistustasu koosseisus olev väljateenitud aastate tasu. Samuti leidis ringkonnakohus, et
kaebajal puudub õigus pensioni arvestamisele koloneli auastmetasu alusel.
4. E. Ääro pensioni ümberarvutamise taotluse lahendamiseks palus Pensioniamet Piirivalveametil
väljastada tõendi teenistustasu kohta.
13. jaanuaril 2006 väljastas Piirivalveamet teatised nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 E. Ääro
väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks olevate teenistustasu osade kohta. Teatistes
määrati teenistustasu suurus lähtuvalt ametipalgast, mis koosnes palgaastmele K19 vastavast
palgamäärast ja selle suurendusest diferentseeringuga 40%, mille juurde arvati kolonelleitnandi
auastmetasu, lisatasud märkega "tööl oldud aeg jm" ja avaliku teenistuse seadusest tulenev staažitasu
5%. Puhkusetoetus ja lisatasud kajastati teatises 1996. a makstud suuruses.
Nende teatiste põhjal ümber arvutatud pensioni suurus sätestati Pensioniameti 25. aprilli 2006. a
otsusega nr 60414/3.
5. E. Ääro esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Piirivalveameti 13. jaanuari 2006. a teatiste
õigusvastasuse tuvastamiseks ja Pensioniameti 25. aprilli 2006. a otsuse nr 60414/3 tühistamiseks.
Kaebuse esitaja leidis järgmist:
1) teatistes märgiti ekslikult, et ümber arvutada tuleb vaid ametipalk ja auastmetasu, kuid mitte
teenistustasu muud komponendid, mis on tuletatud ametipalgast;
2) teatistest ei nähtu nende koostamisel aluseks võetud ajavahemik;
3) teatistes on ebaõigesti võetud arvutamise aluseks palgaaste K19;
4) kaebaja auastet on tõstetud ning lähtuda tuleks koloneli auastmest ja sellele vastavast tasumäärast;
5) teatistes on märgitud summad, mida eruväelastele pole tegelikult kunagi makstud (puhkusetasu).
Arusaamatu on staažitasu märkimine, kuid samas pole arvestatud väljateenitud aastate tasu KVTS §-s
156 sätestatud suuruses;
6) õigusvastane on ka õigusvastasel teatisel põhinev Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna
25. aprilli 2006. a otsus.
6. Tallinna Halduskohus tunnistas 20. oktoobri 2006. a otsusega asjas nr 3-06-1044 vaidlustatud
teatised osaliselt õigusvastaseks ning tühistas Pensioniameti vaidlustatud otsuse. Halduskohus leidis,
et KVTS § 197 lg-st 2 ei tulene piiranguid pensioni arvutamise aluseks oleva ajavahemiku valikul
ning KVTS § 209 lg 2 kehtiv redaktsioon ei piira pensioni ümberarvutamist ainult viimase ametikoha
teenistustasu suurendamisega. Pensioni arvutamise aluseks olev teenistustasu on seotud konkreetse
isiku ametikohaga ning ametikoha teenistustasu all ei saa mõista teenistustasu, mida samal
ametikohal saab mõni teine kaitseväelane. Pensioni ümberarvutamisel pensioni arvestamise aluseks
oleva ametipalga suuruse muutumise korral tuleb ümber arvutada ka teenistustasu koosseisus olev
väljateenitud aastate tasu. Samas säilivad muutumatuna teenistustasu personaalsed komponendid,
nagu KVTS §-s 156 sätestatud tasu teenistusstaaži eest. Auastmetasu osas on Piirivalveamet teatise
koostamisel õigesti lähtunud auastmest, mis kaebajal oli ajal, mil ta teenis ametikohal, mille
teenistustasu on valitud pensioni arvutamise aluseks. Pensioni ümberarvutamisel ei saa arvestada
hiljem omistatud kõrgemat auastet. Pensioni arvutamise aluseks on palgaaste K20. Põhjendatud ei ole
diferentseeringu arvestamine. Väljastatud teatiste õiguspärasuse eest vastutab Piirivalveamet, kuid
õigusvastane on ka nende teatiste alusel pensioni määramise otsus, mis tuleb tühistada. Kuigi
halduskohus rahuldab Piirivalveameti teatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes esitatud kaebuse
osaliselt, ei rahuldanud ta Piirivalveameti taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul
pidi Piirivalveamet olema võimeline osalema kohtumenetluses ilma välise õigusabita, kuna
vaidlusalused küsimused seonduvad ameti tavapärase tegevusega.
7. Piirivalveamet palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega tunnistati
osaliselt õigusvastaseks vaidlustatud teatised ning jäeti välja mõistmata kohtukulud. Apellant leidis,
et kohtuotsusest ei selgu üheselt, kuidas seda täita. Halduskohus ei võtnud selget seisukohta kõikide
vaidlustatud teatistes esitatud teenistustasu komponentide kohta. Kohtuotsuses pole selgitatud, kuidas
kajastada teatisel puhkusetasu suurust ning diferentseeringut. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei
nõustu vastustaja seisukohaga, et lisatasusid KVTS § 153 lg 1 mõttes ümber ei arvutata. Apellant ei
pea pensioni ümberarvutamisel arvesse võetavaks teenistustasu komponendiks väljateenitud aastate
tasu, mida kaebuse esitajale tema poolt pensioni arvutamise aluseks valitud perioodil (1996. a) ei
makstud. Ebaõigeks peab apellant ka õigusabikulu välja mõistmata jätmist.
8. Edgar Ääro vaidlustas apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse auastmetasu ümberarvutamise
osas ning taotles, et ringkonnakohus hindaks pensioni määramisel arvesse võetud perioodi
teenistustasu tagasiulatuva ümberarvutamise õiguspärasust.
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. mai 2007. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsusega sõnastati ümber halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 ja tunnistati
Piirivalveameti vaidlustatud teatised õigusvastaseks ning asendati halduskohtu otsuse põhjendused
teatiste õiguspärasust puudutavas osas ringkonnakohtu asjakohaste motiividega. Muus osas jäeti
halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist:
1) kaitseväelase pensioni suuruse arvestamise aluseks on konkreetse isiku lepingulise teenistuse ajal
saadud teenistustasu, mitte teenistustasu, mida makstakse pensioni arvestamise ajal vastaval
ametikohal teenivale isikule. Kaitseväelase väljateenitud aastate pension on seotud konkreetse
kaitseväelasega ja jääb personaalseks ka pärast ümberarvutamist. Pensioni arvutamisel tuleb lähtuda
nendest teenistustasu komponentidest, millest kaitseväelase teenistustasu koosnes perioodil, mis on
valitud pensioni arvutamise aluseks, ning ka juhul, kui pensioni arvestamise ajal samal ametikohal
makstav teenistustasu selliseid komponente enam ei sisalda. Nõustuda ei saa apellant E. Ääro väitega,
et 1996. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamine on põhjendamatu;
2) KVTS § 209 lg 2 p 1 ega ükski muu norm ei piira pensioni ümberarvutamise eset vaid ametipalga
ja auastmetasuga. Pensioni arvutamisel aluseks olnud ametipalga või auastmetasu suuruse
muutumisel arvutatakse ümber ka muud pensioni arvutamise aluseks olnud teenistustasu
komponendid, sh lisatasud, mis olid seatud sõltuvusse ametipalga (või auastmetasu) suurusest.
Pensioni ümberarvutamisel säilivad muutumatuna lisatasu individuaalsed näitajad (lisatasu protsent
ametipalga suurusest);
3) ümber arvutatakse ka selline teenistustasu komponent, mis pensioni arvutamise ajal ei kuulu enam
vastaval ametikohal makstava teenistustasu hulka, kuid mis sisaldus isiku teenistustasus sellel
ametikohal teenimise ajal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks. Selliseid
teenistustasu komponente, mida isiku teenistustasu ei sisaldanud sellel ametikohal teenimise ajal,
ümber ei arvutata;
4) teatises on ebaõigesti jäetud kohaldamata palgaaste K20. Palgaastme määramisel tuleb lähtuda ka
ametikoha auastmest, mis ei ole samastatav KVTS § 197 lg 2 p-s 1 nimetatud konkreetse isiku
auastmega. Ametikoha auastme alusel määratakse kindlaks konkreetse ametikoha palgaaste ja sellele
ametikohale vastava auastme muutmisega kaasneb ka ametikoha palgaastme muutmine;
5) ebaõige on teatises palgamäära 40% suuruse diferentseeringu kajastamine. Diferentseeritud
palgaosa ei olnud kaitseväelase teenistustasu personaalne komponent;
6) KVTS §-s 156 sätestatud lisatasu (25% ametipalgast) ei kuulunud KVTS § 197 lg 2 p 1 kohaselt
pensioni arvestamise aluseks oleva teenistustasu hulka, mistõttu seda ei pidanud ka teatisel
kajastama. Teenistustasu hulka kuulus aga lisatasu (15% ametipalgast) piirivalves tööl oldud aja eest
ja lisatasu (5% ametipalgast) avaliku teenistuse staaži eest. Neid komponente tulnuks kajastada
teatisel sõltumata sellest, et pensioni arvestamise ajal kehtinud õigus enam niisuguseid teenistustasu
komponente ette ei näinud;
7) Piirivalveamet on auastmetasu muutumise kohta andmeid esitades õigesti lähtunud sellest
auastmest, mis isikul oli perioodil, mille teenistustasu on võetud pensioni arvestamise aluseks.
Pensioni ümberarvutamisel ei saa aluseks võtta auastet, mis omistati isikule hiljem. Koloneli
auastmetasu ei kuulunud kaebuse esitaja teenistustasu hulka;
8) ümber tuleb arvutada ka puhkusetasu kui teenistustasu komponent, mille suurus oli seotud
kaitseväelase ametipalgaga. Sisuline vaidlus puudub selles, et teenistustasu komponendina tulnuks
kajastada ka puhkusetoetust;
9) Piirivalveamet on õigesti leidnud, et 1996. a makstud ühekordne lisatasu (palgavahe teise
kaitseväelase kohustuste täitmise eest tema puhkuse ajal) oli küll aluseks pensioni arvutamisel, kuid
seda ei tule ümber arvutada, kuna tegemist oli kindlas summas määratud ühekordse maksega, mis ei
tulenenud ametipalga suurusest. Samuti ei tule ümber arvutada 1996. a makstud jõuluraha, mille
suurus ei olnud määratud protsendina ametipalgast, vaid seda maksti "proportsionaalselt piirivalve
koondeelarves oleva töötasudeks ettenähtud summade jäägina";
10) vaidlustatud teatistes esitati pensioni arvutamise aluseks oleva teenistustasu osade ja suuruse
kohta ebaõigeid andmeid, mistõttu arvutati pensioni valesti. Seega on teatised otsuses esitatud
põhjustel õigusvastased. Halduskohtu otsuse resolutiivosa, mille kohaselt tunnistati teatised osaliselt
õigusvastaseks, on ebaselge, kuna pole märgitud, millises osas teatised õigusvastased on.
Resolutsiooni punkti üks tuleb täpsustada, jättes sealt välja sõna "osaliselt".
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Piirivalveamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, mis puudutab
palgamäära, palgaastet, astmepalka ja diferentseeringut käsitlevaid põhjendusi ning saata asi
tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist:
1) ringkonnakohus on kaitseväelase pensioni ümberarvutamise aluseks oleva teenistustasu osas
asunud vastandlikele seisukohtadele, leides kohati (otsuse punktid 13-16), et pensioni arvestamise
aluseks on konkreetse isiku poolt lepingulises teenistuses saadud teenistustasu, teisalt (näiteks otsuse
punktid 17-19), et teenistustasu, mida makstakse pensioni arvestamise ajal sellisel ametikohal
teenivale kaitseväelasele;
2) eelnimetatud ebajärjekindla seisukoha tõttu on ringkonnakohus vääralt järeldanud, et teatises
tulnuks lähtuda palgaastmest K20. Piirivalveamet on valinud taotlejale soodsaima palgaastme K19,
mis vastab kolonelleitnandi auastmega osakonnaülema ametikoha palgaastmele;
3) ebaõige ning põhjenduste poolest vastuoluline on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna pensioni
ümberarvutamise ajal ei diferentseeritud vastavat palgamäära, on diferentseeringu kajastamine
teatistes ebaõige. Ametipalk sisaldab ühe komponendina diferentseeringut, mis oli osa isikule
makstud personaalsest teenistustasust.
11. E. Ääro nõustub Piirivalveameti kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassaatoriga selles, et
ringkonnakohus pole andnud üheselt mõistetavat õiguslikku hinnangut pensioni ümberarvutamise
küsimuses. Vastuses ei nõustuta 1996. a teenistustasu tagasiulatuva ümberarvutamisega ning leitakse,
et eristada tuleb pensioni määramisel pensioni arvutamise aluseks valitud ajavahemiku teenistustasu
ning pensioni ümberarvutamisel aluseks võetavat tasu.
12. E. Ääro taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse
tegemist ilma asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kassaator vaidlustab
ringkonnakohtu otsuse auastmetasu, väljateenitud aastate tasu ja staažitasu arvesse võtmist
puudutavas osas ning seab kahtluse alla 1996. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt
ümberarvutamise õiguspärasuse. Kassatsioonkaebuses märgitakse järgmist:
1) auastmetasu ümberarvutamisel tulnuks arvestada kaitseväelase tegelikku auastet, s.o koloneli
auastet. Kohtud ega vastustaja pole esitanud ühtegi õiguslikku alust, miks tuleks lähtuda auastmest,
mis kaitseväelasel oli pensioni arvestamise aluseks valitud ajal;
2) põhjendamatu on väljateenitud aastate tasu arvestamata jätmine pensioni ümberarvutamisel;
3) KVTS § 209 näeb ette pensioni, mitte teenistustasu ümberarvutamise ning põhjendamatu on
pensioni suuruse arvestamise aluseks võetud ametikoha teenistustasu tagasiulatuv ümberarvutamine.
13. Piirivalveamet leiab vastuses E. Ääro kassatsioonkaebusele, et põhjendatud on
ümberarvutamisel lähtuda 1996. a teenistustasust. Põhjendamatuks peetakse nõuet arvestada pensioni
suuruse arvutamise aluseks oleva teenistustasu hulka koloneli auastmetasu. Samuti leitakse, et
kassaatoril puudub õiguslik alus nõuda pensioni ümberarvutamise aluseks võetava teenistustasu hulka
KVTS §-s 156 sätestatud väljateenitud aastate tasu, kuna see lisatasu ei kuulunud tema teenistustasu
hulka ajavahemikul, mis on võetud pensioni arvestamisel aluseks. Õige oli piirivalves tööl oldud aja
eest makstud lisatasu ja avaliku teenistuse lisatasu kajastamine teatistel ning nende lisatasude suurus
oli kokku 20% ametipalgast.
14. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet nõustub vastustes kassatsioonkaebustele
ringkonnakohtu seisukohtadega ega toeta kassatsioonkaebusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Asjas vaieldakse Piirivalveameti poolt kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni
ümberarvutamiseks väljastatud teatiste õiguspärasuse üle. Edgar Ääro seab oma kassatsioonkaebuses
kahtluse alla 1996. a makstud teenistustasu tagasiulatuvalt ümberarvutamise õiguspärasuse ning
vaidlustab ringkonnakohtu otsuse auastmetasu, väljateenitud aastate tasu ja staažitasu arvesse võtmist
puudutavas osas. Piirivalveameti kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust osas, mis
puudutab pensioni ümberarvutamisel aluseks võetavat palgaastet ning pensioni ümberarvutamisel
palgamäära diferentseeringu arvestamist teenistustasu komponendina.
Kolleegium võtab esmalt seisukoha E. Ääro kassatsioonkaebuse väidete kohta (I), seejärel lahendab
küsimuse, milline on pensioni ümberarvutamisel aluseks võetav õige palgaaste (II) ning kas pensioni
ümberarvutamisel tuleb arvesse võtta ka palgamäära diferentseerimist (III). Lõpuks lahendab
kolleegium kassatsioonkaebuste nõuded (IV).
I. 16. Piirivalveamet märkis 13. jaanuari 2006. a teatistes nr 7.6-4/439, 7.6-4/440 ja 7.6-4/441 E. Ääro
teenistustasu suuruse lähtuvalt ametipalgast, mis koosnes palgaastmele K19 vastavast palgamäärast ja
selle suurendusest diferentseeringuga 40%, mille juurde arvati kolonelleitnandi auastmetasu, lisatasud
märkega "tööl oldud aeg jm" ja avaliku teenistuse seadusest tulenev staažitasu 5%. Puhkusetoetus ja
lisatasud kajastati teatises 1996. a makstud suuruses.
17. E. Äärole väljateenitud aastate pensioni määramise ajal, 2001. a kehtis KVTS § 197 lg 2
järgmises redaktsioonis: "Kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või
töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistustasu ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt
12 kuud järjest." Selleaegse redaktsiooni järgi nähti KVTS § 197 lg 1 punktis 1 ette, et
kaadrikaitseväelasele pensioni suuruse arvestamise aluseks on ametikoha teenistustasu, mille hulka ei
arvata korteriraha ja toiduraha.
E. Ääro valis pensioni arvestamiseks soodsaima teenistustasu, mida ta sai 1995.-1996. a, teenides
Piirivalveameti piiriosakonna ülema ametikohal.
KVTS § 153 lg 1 sätestab alates 1. märtsist 2003 kehtivas redaktsioonis järgmist:
"Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega,
puhkusetasust ja puhkusetoetusest." Selles sõnastuses kehtis KVTS § 153 lg 1 ka ajal, mil E. Äärole
määrati pension, ajal, kui E. Ääro esitas avalduse pensioni ümberarvutamiseks, ning ajal, mil
Piirivalveamet väljastas käesoleva vaidluse esemeks olevad teatised.
18. Pensioni ümberarvutamist reguleerib KVTS § 209, mida on korduvalt muudetud. Vaidlustatud
teatiste andmise ajal, 13. jaanuaril 2006 sätestas KVTS § 209 lg 2 p 1, et pension arvutatakse
pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel ümber kaadrikaitseväelase, reservväelase või
eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja
auastmetasu suuruse muutumisel.
Ringkonnakohus leidis, et lisaks ametipalgale tuleb ümber arvutada ka muud teenistustasu
komponendid, mis sõltuvad ametipalga suurusest. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.
19. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et pensioni ümberarvutamisel tuleb lähtuda
kaitseväelase personaalse teenistustasu koosseisust perioodil, mis on valitud pensioni arvestamise
aluseks. Selle teenistustasu hulka kuuluvad need teenistustasu komponendid, mida valitud perioodil
isikule maksti, ning neid tuleb arvesse võtta ka juhul, kui nende maksmine on lõpetatud pensioni
arvutamise või ümberarvutamise ajaks. Samas leidis ringkonnakohus, et arvesse ei saa võtta
komponente, mis on sarnasel ametikohal teeninud või teeniva isiku teenistustasu hulka kuulunud
mõnel muul perioodil (näiteks pensioni määramise või ümberarvutamise ajal), kuid ei kuulunud
pensioni ümberarvutamist taotleva isiku enda teenistustasu hulka tema valitud perioodil.
Piirivalveamet pole ringkonnakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Kolleegium peab ringkonnakohtu
sellist seisukohta pensioni ümberarvutamisel aluseks võetava teenistustasu mõiste sisustamisel
põhjendatuks.
Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et teenistustasu komponentideks, mis kuuluvad
ümberarvutamisele ametipalga muutumise korral, on ametipalga suurusest sõltuvusse seatud lisatasud
(lisatasu piirivalves tööl oldud aja eest ja avaliku teenistuse staaži eest). Kuna nimetatud lisatasude
suurus moodustab teatud protsendi ametipalgast, tulnuks teatistes nende kajastamisel lähtuda
muutunud palgamäärast.
20. Eeltoodud seisukohast tulenevalt leiab kolleegium, et põhjendamatud on E. Ääro
kassatsioonkaebuse väited, mis puudutavad auastmetasu ümberarvutamist ning väljateenitud aastate
tasu arvessevõtmist pensioni ümberarvutamisel.
21. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuna pensioni ümberarvutamisel
lähtutakse selle perioodi teenistustasust, mille isik ise on valinud enda pensioni arvutamise aluseks,
tuleb lähtuda ka valitud perioodil isikul olnud auastmest ja saadud auastmetasust. Asjaolu, et
kaitseväelasele on hiljem omistatud kõrgem auaste, ei saa mõjutada teenistustasu ümberarvutamist.
Auastmetasu suuruse muutumine on KVTS § 209 lg 2 p 1 kohaldamise aluseks, kuid see puudutab
selle auastme tasu suuruse muutumist, mis isikul oli valitud perioodil, mitte auastmetasu, mida
tulnuks maksta hiljem omistatud auastme järgi.
22. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et pensioni ümberarvutamisel polnud võimalik arvestada
KVTS §-s 156 sätestatud lisatasu väljateenitud aastate eest, kuna sellise lisatasu maksmine polnud
ette nähtud E. Ääro poolt pensioni arvutamise aluseks valitud ajavahemikul. See lisatasu liik sätestati
alles 16. aprillist 2000 kehtiva kaitseväeteenistuse seadusega.
II. 23. Piirivalveamet ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et vaidlustatud teatistes palgaastme K19
märkimine oli väär ning õiguspärane olnuks palgaastme K20 kajastamine.
Kaitseväelaste palgaastmete regulatsioon on korduvalt muutunud võrreldes selle perioodiga, millal
E. Ääro oli teenistuses ametikohal, mille teenistustasu on valitud pensioni arvestamise aluseks.
Pensioni ümberarvutamiseks on vajalik välja selgitada, milline on pensioni ümberarvutamise ajal
kehtiva astmestiku järgi vastav palgaaste.
24. Perioodil, mil E. Ääro teenis tema poolt valitud soodsaima teenistustasuga ametikohal, ei
kehtinud praeguse vaidluse lahendamiseks kohaldatav palgaastmestik ning kaitseväelaste
palgaastmed tulenesid riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusest. Piirivalveameti
peadirektori 18. märtsi 1996. a käskkirjaga nr 66 olid kinnitatud Riigi Piirivalveameti struktuur ja
koosseisud. Selle kohaselt oli piiriosakonna ülema palgaaste 30 ja ametikoha auaste oli
kolonelleitnant. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole vaidlust selles, et 1996. a teenis E. Ääro
kolonelleitnandi auastmega ametikohal.
E. Äärole pensioni määramise ajal, 30. aprillil 2001 kehtis Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 438 "Kaadrikaitseväelasele teenistustasu maksmise ulatus ja kord, ametikohtadele vastavad
palgaastmed, ametipalga määrad, lisatasude ulatus ja auastmetasu suurus ning teenistuse tasustamise
kord ja tingimused Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses". Selle lisa 1
kohaselt võis Piirivalveameti osakonnaülema ametikoht olla kolonelleitnandi auastme (palgaaste K17
kuni K19) või koloneli auastme ametikoht (palgaaste K20 ja K21). E. Äärole pensioni määramisel
võeti aluseks palgaaste K20.
Vaidlustatud teatiste andmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2005. a määrus nr 12
"Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine". Selle määruse lisas ei seota enam palgaastmeid ja
palgamäärasid nii põhiametikoha kui ka ametikoha auastmega koostoimes, vaid lisa kohaselt sõltub
palgaaste ja palgamäär ainult ametikoha auastmest (näiteks kolonel, kolonelleitnant). Seejuures
nähakse ette, et kolonelleitnandi palgaaste võib olla K17 kuni K19 ja kolonelil K20 või K21.
25. Eelnevalt on kolleegium nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et pensioni ümberarvutamisel
tuleb aluseks võtta kaitseväelase valitud perioodi teenistustasu koosseis. Samuti on kolleegium
auastmetasu ümberarvutamise osas soostunud, et lähtuda tuli kaitseväelase auastmest tema valitud
perioodil.
Ringkonnakohus on märkinud, et ametikoha auaste ei ole samastatav isiku personaalse auastmega.
Ametikoha auaste on vaid tunnus, mille alusel määratakse kindlaks konkreetse ametikoha palgaaste,
kuid isikule ametipalga maksmise aluseks on tema teenistus konkreetse piirivalveasutuse koosseisus
oleval ametikohal. Asja materjalidest nähtub üheselt, et valitud perioodil oli E. Ääro teenistuses
Piirivalveameti osakonnaülema ametikohal, mis tol ajal kehtinud regulatsiooni järgi oli
kolonelleitnandi ametikoht. Seega pole E. Ääro olnud kõnealusel perioodil teenistuses koloneli
ametikohal.
Seetõttu leiab kolleegium, et teatiste koostamisel poleks põhjendatud lähtuda koloneli auastmega
ametikoha palgaastmest ning Piirivalveamet on õigesti märkinud palgaastme K19, mis on seejuures
kolonelleitnandi võimalikest palgaastmetest kõrgeim.
III. 26. Piirivalveameti kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust ka osas, milles leiti, et
ebaõige oli palgamäära diferentseeringu kajastamine teatistel. Ringkonnakohtu arvates on
põhjendamatu isiku pensioni suuruse seadmine sõltuvusse palgamäära diferentseeringust, mis ei
põhine ametikohal, mille teenistustasu on isiku pensioni arvestamise aluseks, vaid muu isiku
teenistuskoha omadustel, kes teenib pensioni arvestamise ja maksmise ajal samal ametikohal.
27. Nagu nähtub juba eelviidatud KVTS § 197 lg 1 punktist 1 (kuni 1. jaanuarini 2007 kehtinud
redaktsioonis), lähtuti pensioni arvestamisel isiku teenistustasust, mille hulka ei arvata korteri- ja
toiduraha. KVTS § 153 lg 1 kohaselt on teenistustasu üheks komponendiks ametipalk.
Kuigi kaitseväelaste teenistuse tasustamist sätestavaid norme on alates perioodist, mis on valitud
käesoleval juhul pensioni arvutamise aluseks, korduvalt muudetud, on neis läbivalt kajastunud
põhimõte, et ametipalgaks on palgamäär, mis võib seisneda konkreetselt kehtestatud summas või ka
diferentseeritud rahasummas. See seisukoht tuleneb ka avaliku teenistuse seaduse § 81 lg-test 2 ja 3,
millest lähtuti enne kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist ka kaitseväelaste teenistuse
tasustamisel ning mida kohaldati ka ajal, mil E. Ääro teenis ametikohal, mille teenistustasu on valitud
pensioni arvestamise aluseks. Ka näiteks haldusasjas nr 3-3-1-60-02 märkis kolleegium, et ametipalk
võib seisneda diferentseeritud palgamääras.
Vaidlustatud teatiste andmise ajal kehtinud KVTS § 154 lg 1 kohaselt nimetatakse ametipalgaks
palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa. KVTS § 154 lg 11 kohaselt on
palgamäär kaadrikaitseväelase ametikoha palgaastmele vastav KVTS § 153 lg 3 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering. Seega on palgamäära
diferentseeritud osa samuti osa iga kaitseväelase personaalsest teenistustasust.
28. Vaidlus on selle üle, kas teenistustasu hulka, mida tulnuks ametipalga suurenedes ümber arvutada,
kuulus ka diferentseering. Vaidlust ei ole selle üle, et ajal , mil E. Ääro teenis ametikohal, mille
teenistustasu ta valis pensioni arvestamise aluseks, oli tema ametipalka diferentseeritud, kuid teistel
alustel võrreldes pensioni ümberarvutamiseks teatiste esitamise ajal kehtinutega.
Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et palgamäära diferentseerimise õiguslikud alused on muutunud.
Pensioni ümberarvutamise ajal ei diferentseeritud piirivalvepiirkonna ülema ametipalka enam samal
õiguslikul alusel (Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1993. a ja 27. detsembri 1994. a määruste alusel).
Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1995. a määruse nr 386 "Riigiteenistujate ja riigieelarveliste
asutuste töötajate töötasustamine 1996. a" lisa nr 1 punkti 3 kohaselt võis piirivalves oleva ohvitseri,
kaitseväeametniku, allohvitseri ning üleajateenija ametipalgamäära suurendada 30-40%. Punkti 9
kohaselt kinnitasid vastavad ministeeriumid ettenähtud piirides suurendatud astmepalgamäärade
rakendamiseks täiendavad palgaastmestikud.
1995. a kehtis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1994. a määrus, millega kehtestati, et piirivalves
lepingulises tegevteenistuses olevate ohvitseride palgamäärad on kuni 40% suuremad selle lisas
ettenähtud astmetele vastavatest määradest. Piirivalveameti peadirektori 13. veebruari 1995. a
käskkirjaga nr 28 kinnitatud palgajuhend nägi ette kõigi lepingulises teenistuses olevate
piirivalveametnike palgamäärade suurendamist 40%.
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2005. a määrus nr 12 "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine"
näeb nii praegu kehtivas kui ka vaidlustatud teatiste andmise aegses redaktsioonis ette, et asjaomane
minister võib palgamäära diferentseerida (suurendada) asutustele või üksustele olulistel
ametikohtadel teenivatel kaadrikaitseväelastel kuni 50% kvalifikatsiooninõuete, piirkondlikkuse ja
muude teenistustingimuste eripära iseloomustavate näitajate alusel. Põhimõtteliselt samane
regulatsioon kehtis ka pensioni määramise ajal Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus
nr 438 § 2 lg 3 järgi, kuid diferentseerimise ülempiiriks oli 30%.
29. Eespool refereeritud ning erineval ajal kehtinud sätetest nähtuvalt on diferentseerimist jätkuvalt
võimaldatud. Aja jooksul on mõnevõrra muutunud palgamäära diferentseerimise õiguslik alus,
muutes diferentseerimise personaalsemaks ja konkreetse kaitseväelase teenistuskoha ning
teenistustingimustega rohkem seotuks. Kuid ka E. Ääro poolt pensioni arvutamise aluseks valitud ajal
kehtinud regulatsioon võimaldas personaalset lähenemist (sõnastus "võib suurendada",
valikuvõimalus protsendimäärade vahel). Ühetaolise diferentseeringu määra kohaldamise kasuks
otsustas Piirivalveameti peadirektor oma käskkirjaga.
Tuleb märkida, et diferentseering on jätkuvalt seotud ametikohta iseloomustavate, mitte kaitseväelase
isikust tulenevate näitajatega. Ka diferentseerimise võimalik maksimummäär on erinevate
regulatsioonide järgi püsinud sarnases vahemikus (30-50%).
Teenistustasu hulka, mis võeti pensioni määramisel pensioni arvestamise aluseks, kuulus ka
diferentseeritud palgaosa. Üksnes palgamäära märkimine ilma ametipalga diferentseeritud osa
näitamata ei võimalda adekvaatselt kajastada pensioni arvestamise aluseks võetavat teenistustasu.
Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et diferentseeringu
arvestamine pensioni ümberarvutamisel aluseks võetava teenistustasu kindlaksmääramisel on
põhjendamatu ning diferentseeringu kajastamine teatistel oli seetõttu ebaõige.
IV. 30. Eeltoodud põhjustel jäetakse E. Ääro kassatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldatakse
Piirivalveameti kassatsioonkaebus. E. Ääro kassatsioonkaebuse väited ei anna põhjust
ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Piirivalveameti kassatsioonkaebuse väidetele tuginedes leiab
kolleegium, et ringkonnakohtu otsus ja halduskohtu otsus tuleb tühistada vaidlustatud teatiste
õigusvastasust puudutavas osas. Otsuses esitatud motiividel on Piirivalveameti teatised õigusvastased
osas, mis puudutab lisatasude kajastamist astmepalga muutumist arvestamata. Asjas tuleb teha uus
otsus, millega tunnistada teatised selles osas õigusvastaseks. Muus osas on vaidlustatud teatised
õiguspärased.
Toimunud kohtumenetluse tulemusena on E. Ääro saavutanud Pensioniameti otsuse tühistamise
halduskohtu otsusega ning Piirivalveameti teatiste osalise õigusvastaseks tunnistamise vastavalt
Riigikohtu otsusele.
Piirivalveameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada ning Edgar Ääro
kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann