3-3-1-58-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-58-07

Otsuse kuupäev

15. november 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Tõnu Soodla kaebus AS Falck Eesti 28. juuli 2006. a viivistasu

otsuse nr VTO 143061 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-

06-1795

Menetluse alus Riigikohtus

Tõnu Soodla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1795

menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. juulil 2006 parkis Tõnu Soodla talle kuuluva sõiduauto Tallinnas Vabaduse väljak 7 parklas.

Kell 10.50 saatis T. Soodla mobiiltelefoniga sõnumi parkimise alustamise kohta, milles märkis

parkimise tsooniks "kesklinn". Kõne parkimise lõpetamiseks tegi T. Soodla kell 11.27, kokku tasus ta

parkimise eest 7,20 krooni.

2. 28. juulil 2006 kell 11.22 koostas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja viivistasu otsuse

nr VTO 143061, millega määras T. Soodlale Liiklusseaduse (LS) § 502 lg 1 ja 6 alusel viivistasu

480 krooni. Otsuses toodud asjaolude lühikirjelduse kohaselt oli auto pargitud südalinna tsoonis

kesklinna tariifiga. Viivistasu otsuse alusena on otsuses märgitud tasutud parkimisaja ületamine.

3. T. Soodla esitas halduskohtusse kaebuse viivistasu otsusele. Kaebuse põhjenduste kohaselt parkis

kaebaja tõepoolest südalinna tsoonis ekslikult kesklinna tariifiga, kuid nimetatud asjaolu ei saa olla

viivistasu otsuse tegemise aluseks. LS § 502 lg 1 punktides 1-4 on ammendavalt loetletud viivistasu

määramise alused. Ükski toodud alustest ei hõlma vale tariifiga parkimist. Vastutus analoogia alusel

on lubamatu. Vale tariifiga parkimine ei tähenda, et kaebaja oleks ületanud tasutud parkimisaja.

4. Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1795 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kaebaja parkis oma sõidukit

südalinna tsoonis, kus on Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrusega nr 9 kehtestatud

maksumääraks 6 krooni iga kuni 15 minuti parkimise kohta. Viivistasu otsuse koostamise ajaks oli

kaebaja tasunud 6 krooni, mis võimaldas tal 30 minuti asemel parkida 15 minutit. Seega ületas

kaebuse esitaja tasutud parkimisaega ning viivistasu määramise aluseks on LS § 502 lg 1 p 2. Ka

analoogses haldusasjas nr 3-05-121 on Tallinna Ringkonnakohus käsitanud vale tariifi alusel

parkimist tasutud parkimisaja ületamisena.

5. T. Soodla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta, et Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari

2003. a määrust nr 9 on vahepeal muudetud - nimelt jõustus 1. augustil 2006 määruse p 9.1.5, mille

kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus ka siis, kui mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud

parkimisaega on ületatud. Kui mobiilsideoperaatori kaudu vale tariifiga parkimistasu maksmine oleks

juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal olnud viivistasu määramise aluseks, ei oleks määrust olnud

vaja muuta. Määruse muutmisel lisati sellesse ka p 9.6, mis näeb p-s 9.1.5 nimetatud juhul ette

viivistasu määras 240 kr ööpäevas. Ka see muudatus näitab, et Tallinna Linnavolikogu mõistis

õiguslikku tühimikku ja parandas selle.

Ekslik on LS § 502 lg 1 p 2 tõlgendus, mille kohaselt mobiilsideoperaatori vahendusel vale tariifiga

parkimisel on tegemist tasutud parkimisaja ületamisega. Väiksema tariifiga parkimistasu maksmisel

ei ole ühelgi hetkel parkimise eest tasutud nõutaval määral. Mobiilsideoperaatori vahendusel

parkimistasu maksmisel oleks tasutud parkimisaja ületamisega tegu üksnes juhul, kui isik saadaks

küll sõnumi parkimise lõpetamise kohta, kuid pargiks tegelikult sõidukit edasi. LS § 502 lg 1 p 2

alusel viivistasu määramise näol on tegemist lubamatu vastutusega analoogia alusel.

Viivistasu otsust ei ole kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Halduskohus on ekslikult leidnud,

et kaebaja parkis 30 minutit ja tasus selle eest 6 krooni. Kuna parkimistasu ei ole esimese 15 minuti

parkimise eest, oleks kaebaja pidanud parkimistasu maksma üksnes 21 minuti eest. Kaebaja maksis

parkimistasu 7,20 krooni, mitte 6 krooni, nagu leidis kohus. Mobiiltelefoni abil maksmisel ei võeta

parkimistasu 15 minuti kaupa.

Küsitav on ka see, kas AS Falck Eesti on üldse asjas õige vastustaja. Viivistasu otsusel on toodud ka

Tallinna Transpordiameti andmed.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1795 jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt on

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium varasemates otsustes asunud korduvalt seisukohale, et

juhul, kui parkimistasu on makstud mobiilsideoperaatori vahendusel ettenähtust väiksema määra

alusel, on tasutud parkimisaega viivistasu otsuse koostamise ajaks ületatud. Sellistel juhtudel ei ole

ühelgi ajahetkel parkimistasu makstud nõutaval määral ja LS § 502 lg 1 p 2 annab aluse viivistasu

määramiseks.

Kaebaja alustas parkimist kell 10.51.57. Esimesed 15 minutit parkis kaebaja tasuta. Parkimise eest

kell 11.06 kuni 11.21 pidi kaebaja tasuma 6 kr. Kell 11.21.57 algas järgmine 15 minutit parkimist.

Parkimine kestis kuni 11.27.47. Viivistasu otsuse tegemise ajaks kell 11.22.38 pidi olema tasutud

järgmised 6 kr, seega kokku 12 kr. Tähtsust ei ole sellel, kas kaebaja oli mobiilsideoperaatorile

tasunud 6 kr või 7,20 kr, sest nii ühel kui teisel juhul oli ta tasunud vähem kui 12 kr. Nõutavast

väiksema tariifiga parkimine tähendab vältimatult, et parkimistasu ei ole makstud kogu parkimisaja

eest. Järelikult on täidetud LS § 502 lg 1 p 2 koosseis.

Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määruse nr 9 lisa täiendamine punktiga 9.1.5 ei tähenda,

et varem oleks puudunud õiguslik alus mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja

ületamisel viivistasu määramiseks. Haldusakti nõuetekohane kättetoimetamata jätmine ei ole

vastavalt HMS §-le 58 haldusakti tühistamise aluseks, kui akt on sisuliselt õiguspärane. Halduskohus

on õigesti määranud vastustajaks AS Falck Eesti. Asjaolu, et otsusel on ka kirje "Tallinna

Transpordiamet", ei tähenda, et amet oleks viivistasu otsuse koostanud.

Ringkonnakohus mõistis T. Soodlalt AS Falck Eesti kasuks välja õigusabikulu 1000 kr.

Ringkonnakohtu hinnangul ei piira 1000 kr väljamõistmine ebaproportsionaalselt kaebeõigust.

Ringkonnakohus ei lugenud vastustaja menetluskuluks esindajale tasutud käibemaksu, sest vastavalt

Käibemaksuseaduse § 29 lg-le 1 on vastustajal võimalik tasutud käibemaks enda tehingutelt ja

toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. T. Soodla esitas kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse tervikuna.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei võtnud ringkonnakohus arvesse kaebaja väidet selle kohta, et

mobiilsideoperaatori vahendusel parkimistasu maksmisel ei võeta tasu 15 minuti kaupa. See, et

kaebaja tasus 7,20 kr, mitte 12 kr, ei sõltunud temast, vaid vastustaja ja mobiilsideoperaatori

kokkuleppest. Ringkonnakohtu seisukoht tähendab, et Tallinnas ei saagi mobiilsideoperaatori

vahendusel parkimistasu õiges määras maksta.

Ringkonnakohtu seisukoht, et vastustajaks on õigesti määratud AS Falck Eesti, on põhjendamatu.

Viivistasu otsusest järeldab kaebaja, et otsus on tehtud AS Falck Eesti töötaja poolt Tallinna

Transpordiameti nimel.

Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et mobiilsideoperaatori vahendusel nõutavast väiksema

tariifiga parkimise juhtudel ei ole ühelgi ajahetkel parkimistasu makstud nõutaval määral. LS § 502

lg 1 p 2 rakendamine eeldab aga "tasutud" parkimisaja ületamist. Kui nõutaval määral parkimistasu ei

ole makstud ühelgi ajahetkel, ei saa LS § 502 lg 1 p 2 kohaldada.

Ebaõige on kaebajalt vastustaja kasuks 1000 kr ulatuses menetluskulude väljamõistmine. Viivistasu

otsuste tegemine ning nende seaduslikkuse üle vaidluste pidamine on vastustajale tavapärane tegevus,

mistõttu ei ole esindaja õigusabi kasutamine põhjendatud.

8. AS Falck Eesti vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kassatsioonkaebus rahuldamata jätta.

Vastustaja viitab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-24-07, kus mobiilsideoperaatori kaudu vale

tariifiga parkimist on käsitatud tasutud parkimisaja ületamisena. Vastuse kohaselt sõltub parkimistasu

suurus parkijast, mitte vastustajast ega mobiilside operaatorist, kuna parkija ise valib, millise

maksumäära alusel ta parkimise eest tasub. Viivistasu otsuse koostajaks oli AS Falck Eesti Tallinna

linnaga sõlmitud halduslepingu alusel. Seega on AS Falck Eesti asjas õige vastustaja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas mobiilsideoperaatori kaudu vale tariifi alusel

parkimistasu maksmise puhul saab kohaldada LS § 502 lg 1 p 2. Nimetatud sätte kohaselt tehakse

viivistasu otsus juhul, kui tasutud parkimisaega on ületatud. Kolleegium käsitles seda küsimust

19. juuni 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07, mille p-s 14 leidis, et kirjeldatud asjaolude

esinemisel on viivistasu määramine põhjendatud ja õiguspärane ning olemuselt lähimaks ja

kohaldamisele kuuluvaks õiguslikuks aluseks saab lugeda LS § 502 lg 1 p 2. Kolleegium jääb

käesolevas asjas viidatud lahendis toodud seisukoha juurde.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a

määruse nr 9 lisa täiendamine punktiga 9.1.5, mille kohaselt viivistasu otsus tehakse juhul, kui

mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaega on ületatud, ei tähenda, et varem oleks

puudunud õiguslik alus mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamisel viivistasu

määramiseks. Nimetatud täiendus loob üksnes võimaluse viivistasu määrade diferentseerimiseks

määruse p-s 9.6 ("Viivistasu määr käesolevas määruses punktides 9.1.1, 9.1.2, 9.1.3 ja 9.1.4

nimetatud juhtudel on 480 krooni ööpäevas. Viivistasu määr punktis 9.1.5 toodud juhul on 240 krooni

ööpäevas").

10. Kassaator vaidlustab ka ringkonnakohtu seisukoha, mille kohaselt parkimistasu 6 krooni 15-

minutilise parkimise eest peab olema makstud korraga iga uue 15-minutilise parkimisaja alguses.

Mobiilsideoperaatori vahendusel toimub parkimistasu maksmine alati jooksva arvestuse alusel.

Kassaatori hinnangul toob ringkonnakohtu seisukoht kaasa olukorra, kus mobiilsideoperaatori

vahendusel ei saagi parkimistasu õiges määras maksta.

Kolleegium on seisukohal, et nimetatud küsimus ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust,

kuivõrd kaebaja oli viivistasu otsuse tegemise hetkeks tasunud parkimistasu nõutavast vähem nii

ringkonnakohtu otsuses toodud parkimistasu arvestuse kui ka jooksva arvestuse järgi. Seetõttu ei pea

kolleegium vajalikuks toodud küsimuses seisukohta võtta.

11. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, mille kohaselt AS Falck Eesti on käesolevas asjas

õigesti vastustajaks määratud ega pea vajalikuks kohtute seisukohti korrata.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohtud õigesti leidnud, et viivistasu määramine on käesolevas asjas

toimunud õiguspäraselt.

13. Kassatsioonkaebuses on vaidlustatud ka kaebajalt vastustaja kasuks 1000 kr ulatuses

menetluskulude väljamõistmine. 19. juuni 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07 märkis

kolleegium, et viivistasu otsuste tegemisel täidab AS Falck Eesti haldusülesannet, mis on üks tema

põhitegevusi. Kolleegium rõhutas, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise

õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Lisaks võib menetluskulude jagamisel arvestada ka muid

kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist

tähendust õiguskorras.

Kolleegiumi hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kaebajalt

vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu

otsuse menetluskulude jagamise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

menetluskulud poolte kanda.

II

14. Lisaks eeltoodule peab kolleegium vajalikuks korrigeerida ringkonnakohtu seisukohta, mille

kohaselt vastustaja menetluskuluks ei saa lugeda esindajale tasutud käibemaksu, sest vastavalt

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-le 1 on vastustajal võimalik tasutud käibemaks enda tehingutelt

ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata.

15. Kolleegium on seisukohal, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga.

Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu

kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata.

KMS § 29 lg 1 sätestab: "Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on

maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt

arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega

seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja

arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava

käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või

teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu." Sellest sättest tuleneb, et maksukohustuslane

saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt.

Seejuures täpsustab § 29 lg 4: "Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel,

arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba

või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu

eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust,

määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri

juhi otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. Sõiduauto, selle tarbeks soetatud

mootorikütuse ja sõiduautoga otseselt seotud kulude sisendkäibemaks arvatakse maha, sõltumata

selle ettevõtluses kasutamise osatähtsusest, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja puhul."

Eelnevast tuleneb, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada

isiku kogu majandustegevus.

16. Täiendavalt tuleb veel silmas pidada, et kui ettevõtjal on osaliselt maksuvaba käivet, siis saab ta

sisendkäibemaksu maha arvata osaliselt vastavalt KMS §-s 32 toodud reeglitele, arvestades §-s 33

kirjeldatud meetodeid.

Kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui

suures osas on menetlusosaline tegelikult saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Võib juhtuda, et

alles pärast kohtuprotsessi tekib ettevõtjal maksuvaba käive, mis aasta lõpus vähendab õigusabikulult

maha arvatud sisendkäibemaksu.

Kui ettevõtjale mõistetakse välja kohtukulud koos käibemaksuga, siis peab ta vastavalt KMS § 29 lg-

le 7 korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu. Kuigi KMS § 29 lg 7 ei nimeta otseselt

korrigeerimise alusena seda, et kolmas isik tasub ettevõtja eest tema kulutuse, on see tuletatav § 29

lg-st 1 ning §-st 31. Kulutuse hüvitamisel langevad ära sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks

olnud asjaolud. Seda tõlgendust toetavad ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis

käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, art 184 ("Esialgset mahaarvamist korrigeeritakse, kui see oli

suurem või väiksem kui maksukohustuslasele lubatud") ja art 185 ("Mahaarvamist korrigeeritakse

eelkõige, kui pärast käibedeklaratsiooni esitamist muutuvad mahaarvatava summa

kindlaksmääramisel kasutatud tegurid, eelkõige ostude tühistamise või hinnaalanduste saamise

korral").

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque