3-2-1-101-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-101-07

Määruse kuupäev

Tartu, 14. november 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Sergei Karakai hagi AS-i Sampo Pank vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-8562

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Karakai määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Sergei Karakai (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Kostja AS Sampo Pank (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Indrek Teder

Asja läbivaatamise kuupäev

22. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2007. a määrus ja Harju Maakohtu

6. veebruari 2007. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm 28. juunil 2007. a S. Karakai

määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. aprillil 2006. a esitas Sergei Karakai (hageja) Harju Maakohtule hagi AS-i Sampo Pank (kostja)

vastu, milles nõudis hageja suhtes kostja avalduse alusel alustatud sundtäitmise (sissenõudesumma

2 020 280 krooni 89 senti) lubamatuks tunnistamist. Sundtäitmist (täitemenetlust) alustati Tallinna

Linnakohtu 25. novembri 2005. a kohtuotsuse alusel. 22. veebruaril 2002. a koostas kohtutäitur Arvi

Pink (kohtutäitur) täitemenetluse alustamise kohta täitmisteate. Kostja taotles hagi aegumise

kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.

2. Harju Maakohus jättis 6. veebruari 2007. a määrusega hagi läbi vaatamata.

3. Maakohtu määruse kohaselt on hageja paljasõnaliselt väitnud, nagu ta oleks täiteasjas

nr 024/2006/200 kohtutäituri täitmisteate kätte saanud 13. märtsil 2006. a. Menetluse käigus selgus,

et täitmisteate sai hageja kätte 3. märtsil 2006. a. Seda asjaolu kinnitab ka kohtutäituri poolt

maakohtule esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti nr 024/2006/200 originaal ning kostja

vastusele lisatud sama akti koopia. Seega ei ole hageja oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt

ning on kohut eksitanud.

Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 3 hakkas 30-päevane tähtaeg sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks kulgema 4. märtsil 2006. a ning hagi esitamise tähtpäevaks

oli 4. aprill 2006. a. Hagi esitati maakohtule alles 10. aprillil 2006. a. Seda asjaolu tõendab ka

maakohtu pitser hagiavaldusel. Kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lg-t 1,

§ 66, § 423 lg-t 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 137 tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada.

Samuti taotles hageja ringkonnakohtult käekirjaekspertiisi tegemist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. juuni 2007. a määrusega maakohtu määruse lõppjärelduse

muutmata, kuid muutis maakohtu määruse põhjendusi.

6. Ringkonnakohus leidis, et ole põhjendatud hageja taotlus teha käekirjaekspertiis. Seadusest ei

tulene, nagu peaks võlgnik ise täitma täitmisteate kättetoimetamise akti. TMS § 10 lg 2 kohaselt

kohaldatakse dokumentide, sh täitmisteate kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustik ei näe ette

teisiti. TMS § 24 lg-s 2 sätestatakse täitmisteates märgitavad kohustuslikud andmed. Täitemenetluse

seadustik ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri eraldi täitmisteate kättetoimetamise akti

vormistamist. Täitmisteate kättetoimetamise akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri

2005. a määruse nr 58 "Kohtutäiturimäärustik" lisana 7. Selle vormi kohaselt tuleb võlgnikul või

võlgniku esindajal oma allkirjaga kinnitada täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist.

Seega ei oma täitmisteate kättetoimetamise tõendamisel tähtsust, kes täitis täitmisteate

kättetoimetamise aktis kättetoimetamise aega kajastava lahtri, sh märkis akti kättetoimetamise

kuupäeva ja kellaaja. Täitmisteate kättetoimetamise akti allkirjastamisega kinnitab võlgnik nii

täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist kui ühtlasi ka muid aktis märgitud andmeid.

Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maakohus hagi esitamise tähtaegsust lähtuvalt täitmisteate

kättetoimetamise aktis märgitust. Nagu nähtub kohtutoimiku lehel 210 olevast täitmisteate

kättetoimetamise akti koopiast (mille vastavust originaalile on kohtunik kinnitanud oma allkirjaga),

sai hageja täitmisteate kätte 3. märtsil 2006. a kell 12.03. Seega hakkas sellest kuupäevast alates

kulgema ka TMS § 221 lõikes 3 sätestatud 30-päevane tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamiseks. Tähtaeg möödus 4. aprillil 2006. a. Eeltoodud asjaoludel tuleneb hagi läbivaatamata

jätmise alus TsMS § 423 lg 2 p-st 2, mitte TsMS § 423 lg-st 3, nagu märkis maakohus. TMS § 221

lg 3 kohaselt lõpeb võlgniku õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 30 päeva

möödudes temale täitmisteate kättetoimetamisest arvates. Seega ei ole pärast nimetatud tähtaja

möödumist võimalik saavutada hagi eesmärki, s.o sundtäitmise välistamist TMS § 221 alusel.

Tekkinud olukorras ei oleks hagi menetlemine kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega,

kuivõrd hagi tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et hagejal puudus pärast 4. aprilli 2006 õigus

pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.

Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust hageja väited selle kohta, et 3. märtsil 2006. a viibis ta

eraarsti vastuvõtul ja 4.-10. märtsini 2006 haiglaravil. Eraarsti vastuvõtul viibimine 3. märtsil 2006. a

ei välista hagejale täitmisteate kättetoimetamist samal kuupäeval. Iseseisvat tähendust ei oma asjas ka

täitmisteate kättetoimetamise aktile märgitud võlgniku aadress. TsMS § 309 kohaselt võib

menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib.

Tähelepanuta tuleb jätta 24. aprillil 2007. a ringkonnakohtule hageja esitatud täiendavad tõendid ja

taotlused. Hageja esindaja kinnituse kohaselt sai ta maakohtu määruse kätte 15. veebruaril 2007. a.

Sellest kuupäevast algas hageja arvates kaebuse esitamise tähtaja kulgemine. Tulenevalt TsMS §-

de 659 ja 634 koosmõjust võib määruskaebust muuta ja täiendada üksnes kuni edasikaebetähtaja

lõpuni, s.o praegusel juhul hiljemalt 17. märtsini 2007. a. Hageja ei ole esitanud niisuguseid uusi

asjaolusid, mis oleksid saanud talle teatavaks alles pärast maakohtu määruse peale edasikaebamise

tähtaja möödumist, ega põhjendanud ka taotluste asjakohasust. Ka ei ole hageja esile toonud

mõjuvaid põhjusi, mis takistanuks tal täiendavaid tõendeid ja taotlusi esitada varasemas

menetlusstaadiumis. 24. aprilli 2007. a määruskaebuse täiendused tuleb tähelepanuta jätta veel

seetõttu, et hageja on nendes sisuliselt vaidlustanud Harju Maakohtu 9. aprilli 2007. a määrust,

millega maakohus oli jätnud rahuldamata hageja määruskaebuse ja edastanud kaebuse lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule. Sellist liiki kohtumääruse peale ei ole menetlusosalisel õigust edasi

kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt jätsid kohtud tähelepanuta hageja esitatud tõendid selle kohta, et

täitmisteatele on hageja teadmata juurde kirjutatud number "3" sõna "märts" ette; samuti selle kohta,

et hageja tervis halvenes 2. märtsil ja ta pöördus 3. märtsil arsti poole, kes suunas ta kuni 10. märtsini

haiglaravile. Seega on 30-päevase tähtaja jooksul 8-päevane ajavahemik, mis tulenevalt TsÜS §-st

163 peatab aegumise.

Ringkonnaohus eelistas kostjat, tuginedes määrust tehes viimase esitatud tõenditele, jättes hindamata

hageja poolt esimesel võimalusel esitatud tõendid. Arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et

täitmisteadet ei peagi kirjutama üks isik. Hilisemad juurdekirjutused on lubamatud.

8. Kostja leidis, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 ning lg 5 alusel tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 691

p 4 alusel menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

10. Kohtud on TMS § 221 lg-s 3 sätestatud 30-päevast tähtaega sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamiseks ekslikult pidanud menetlustähtajaks. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud

tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Riigikohus on 22. veebruaril 2007. a tehtud määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. TMS § 221 lõige 3 sõnastus ("Hagi võib

esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on

sarnane TMS § 223 lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks,

..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223

lg-s 1 sätestatud tähtajast. Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades

nt TMS § 220 lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et

TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg.

Maakohus rikkus TsMS § 669 lg 1 p 5, jättes määruse olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei

ole pööranud tähelepanu kostja taotlusele kohaldada hagi aegumist ning teha vaheotsus, jättes seega

käsitlemata küsimuse, kas TMS § 221 lg-s 3 võib olla sätestatud hagi aegumistähtaeg. See rikkumine

viis ebaõige lahendi tegemisele, millele ei ole pööranud tähelepanu ka ringkonnakohus. Seetõttu tuleb

TsMS § 692 lg 5 esimese lause alusel tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus ning asi

tuleb tagasi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

11. Kolleegium märgib, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on

tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures

ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise

vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

92-02, p 19). Praeguses vaidluses taotles kostja hagi aegumise kohaldamist. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb maakohtul võtta seisukoht hagi aegumise küsimuses, lähtudes TMS § 221 lg-s 3 sätestatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise tähtajast. Muu hulgas tuleb võtta seisukoht ka

käekirjaekspertiisi tegemise kohta, kui hageja sellise taotluse esitab.

12. Vastuseks määruskaebuse väitele täitmisteate koostamise kohta märgib kolleegium, et

ringkonnakohus on õigesti lähtunud TMS § 24 lg-st 2 ja justiitsministri 22. detsembri 2005. a

määrusest nr 58, leides, et täitmisteate kättetoimetamise akti ei pea võlgnik ise täitma. Iseenesest on

õige määruskaebuse seisukoht, et hiljem ei või ilma õigusliku aluseta aktile juurdekirjutusi teha.

Ebaõige on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus jättis hageja väited ja tõendid hageja haiguse ja

täitmisteatele võimaliku juurdekirjutuse kohta hindamata. Maakohus on andnud hinnangu täitmisteate

originaalile (tõendeid haiguse kohta maakohtule ei esitatud). Ringkonnakohus on hinnanud mõlemat

väidet. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud eelistasid menetluses õigustamatult kostjat.

13. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda riigilõivu

tasumise küsimust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on

hagiasjas hagihind asjas taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse

tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud

sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi

rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma

(rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat.

Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Kolleegium märgib, et

praeguses asjas on hageja ja kohtud määranud hagihinna ja riigilõivu suuruse õigesti.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu