3-3-1-46-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedR. Alver esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut". Veel taotles R. Alver halduskohtult Tartu Vangla
Legislator headnote
AI generated3-3-1-46-07 · Riigikohus: R. Alver esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut". Veel taotles R. Alver halduskohtult Tartu Vangla
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-46-07
Otsuse kuupäev
13. november 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
Rein Alveri kaebus Tartu Vangla kodukorra ja toimingute peale
ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2007. a otsus haldusasjas nr 3-
06-1992
Menetluse alus Riigikohtus
Rein Alveri kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rein Alveri kassatsioonkaebus.
Tühistada Tartu Halduskohtu 22. jaanuari 2007. a ning Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli
2007. a otsused haldusasjas nr 3-06-1992 ja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming,
millega võimaldati Rein Alveril kasutada helistamiseks ainult kindlaksmääratud kõnekaarti.
Ülejäänud osas saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. R. Alver esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti
16.2.2 tühistamist ning punkti 16.2.4 osalist tühistamist, tühistades selles sõnad "arvestades
päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut". Veel taotles R. Alver halduskohtult Tartu Vangla
kohustamist võimaldada kasutada kõiki kõnekaarte, mitte ainult Turbo kõnekaarti, ning mittevaralise
kahju hüvitamist summas 15 000 krooni. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kahju väljendub tema
tervise halvenemises, mis seisnes muu hulgas ka närveerimisest tulenenud vererõhu tõusus.
Kaebuse kohaselt esitas Rein Alver 26. septembril 2006 Taru Vangla administratsioonile avalduse
sooviga helistada 27. septembril advokaat Toomas Albile. Helistamist ei võimaldatud põhjendusega,
et Tartu Vangla E-hoones, kus R. Alver tol hetkel viibis, on telefoni kasutamine lubatud ainult reedeti.
Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 kohaselt ei tohi Tartu Vangla piirata kõnesid advokaadile.
Kaebaja väitel saab Tartu Vanglas kauplusest sisseoste teha vaid reedeti. Seetõttu oli vajalik
advokaadile helistamine graafikuvälisel päeval selleks, et advokaat korraldaks raha kandmise kaebaja
isikuarvele enne reedet. Kaebajal oli advokaadiga vastav kokkulepe.
Tartu Vanglas tohib kasutada ainult vangla poest ostetud Turbo kõnekaarti, teiste kõnekaartide
kasutamist ei võimaldata. Kaebaja arvates on selline piirang seadusevastane.
Kuna Tartu Vangla ei võimaldanud kaebuse esitajal advokaadile helistada, siis avanes kaebajal
võimalus vangla kauplusest sisseoste teha alles 12. oktoobril 2006, mistõttu ei olnud tal
plastmasstopse, kirjamarke, ümbrikke ega rohelist teed. Oma tervisliku seisundi tõttu peab kaebaja
jooma lahjat rohelist teed. Plastmasstopside puudumise tõttu pidi kaebuse esitaja jooma metallist
kruusist ning samuti puudus võimalus kirjade kirjutamiseks, sest kirjatarbeid ei olnud.
2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 kohaselt
võimaldatakse E-hoone II sektsioonis asuvatel kinni peetavatel isikutel kasutada telefoni reedeti.
Taksofoni kasutamise piirang eeluuritavate hoones tuleneb peamiselt kaadriprobleemist. Kuna
27. september 2006 oli kolmapäev, ei kuulunud kaebaja taotlus rahuldamisele. Vangla
sisekorraeeskirja (VSE) § 52 lg 2 nõuete järgmiseks ei ole võimalik tagada kõigile kinnipeetavatele
helistamisvõimalust kõigil nädalapäevadel ja soovitud kellaaegadel. Kaebaja viide Tartu Vangla
kodukorra p-le 16.2.4 ei ole asjakohane, kuna see reguleerib nende kinnipeetavate
helistamisvõimalusi, kellel on telefonikõned uurija, prokuröri või kohtu korraldusel keelatud. Kaebaja
suhtes ei ole selliseid piiranguid kehtestatud.
Kinni peetavatele isikutele helistamisvõimaluse tagamiseks sõlmib vangla teenust pakkuva
ettevõttega lepingu. Seni pakkus Tartu Vanglas telefonioperaatori teenuseid Elion, mistõttu müüdi
vangla kaupluses Elioni telefonikaarte. Käesoleval ajal pakub telefonioperaatori teenuseid aga CSC
Telecom ning seetõttu on müügil üksnes telefonikaart Turbo. Eesti vanglad ei müü Elioni ja Voiceneti
kõnekaarte ning nende kasutamine vanglas on õigusvastane. Vastustaja oli seisukohal, et kaebajale ei
ole tekitatud ka vanglaametnike tegevuse või tegevusetuse läbi kahju. Kaebaja väide,
et 27. septembril 2006 helistamise mittevõimaldamise tõttu ei saanud ta kauplusest telefonikaarti osta
ega reedel helistada, ei ole tõsiseltvõetav. Ka 27. septembril pidi kaebajal olema helistamiseks
kõnekaart ning kuna helistamist ei toimunud, pidanuks olema võimalik 29. septembril helistamiseks
kasutada sama kõnekaarti. Samuti on kaebaja vanglasisesele isikuarvele 29. septembril 2006
laekunud 500 krooni ning päev varem on kaebaja tasunud kaupluses 301.15 krooni suuruse arve.
Seega on kahju tekkimise põhistamisel kohatu viidata kaupluse kasutamise võimatusele.
3. Tartu Halduskohus jättis 22. jaanuari 2007. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus oli
seisukohal, et vangla kodukord on üldkorraldus, mis on vaidlustatav halduskohtus. Vastavalt VangS
§-s 28 sätestatule võimaldatakse kinni peetavatele isikutele telefoni kasutamist, kui selleks on
tehnilised tingimused, ning VSE § 51 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks
ettenähtud telefoni ning vanglal on kohustus võimaldada telefoni kasutada vähemalt üks kord
nädalas. Täpne telefoni kasutamise kord nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra
p 16.2.2 reguleerib E-hoones kinni peetavate isikute poolt telefoni kasutamist, mille kohaselt
võimaldatakse reedeti taksofoni kasutada 2., 4., 6. ja 10. sektsioonis asuvatel isikutel. Tartu Vangla
kodukorra p 16.2.2 alusel kehtestatud graafik tagab võrdsed võimalused helistamiseks kõigile kinni
peetavatele isikutele. Vastustaja selgituste kohaselt võimaldatakse ametiisikutele, samuti kaitsjale
helistamist põhjendatud taotluse korral ka graafikuväliselt. See, et 27. septembril 2006 kaebuse
esitajale erandit ei tehtud, ei tähenda veel, et kodukorra punktis 16.2.2 sätestatud telefoni kasutamise
kord oleks vastuolus vangistusseaduse ja muude vangistust reguleerivate õigusaktidega.
Halduskohus leidis, et puudub alus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kasutada vanglas kõiki
telefonikaarte, mitte ainult Turbo kõnekaarti. VangS § 28 lg 2 kohaselt toimub telefoni kasutamine
kinnipeetava kulul, mis tähendab, et kinnipeetav saab soetada telefonikaardi vangla vahendusel,
kasutades selleks oma isikuarvel vanglasiseseks kasutamiseks olevat raha. Elioni ja Voiceneti
kõnekaartidele saab kõneaega laadida ka väljastpoolt vanglat, mis tähendab, et telefoni kasutamine ei
toimuks sel juhul kinnipeetava kulul ning seetõttu ei ole Eesti vanglates võimalik eelnimetud
kõnekaarte osta ja kasutada.
Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse tühistada Tartu Vangla kodukorra p-
s 16.2.4 viimases lauses sõnad "arvestades päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut". Kaebuse
esitaja telefoni kasutamise avalduse rahuldamata jätmise aluseks oli kodukorra p 16.2.2, mitte 16.2.4.
Kaebaja tervise halvenemine pärast helistamise mittevõimaldamist 27. septembril 2006 pole
tõendatud. Vastustaja esitas kohtule vangla arsti tõendi, millest nähtub, et maksavalude tekkimist
kaebas kinnipeetav juba enne eelnimetatud kuupäeva. Samuti on 29. septembril 2006 laekunud
kaebuse esitaja vanglasisesele isikuarvele 500 krooni ning 28. septembril on kaebaja tasunud
kaupluses arve summas 301 krooni ja 15 senti. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kahju tekkimise
osas viitab kaebaja alusetult kaupluse kasutamise võimatusele ja sellest tulenevatele tagajärgedele.
4. R. Alver esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist põhjusel, et
halduskohus ei suhtunud haldusasja süvenenult. Apellant taotles Tallinna Vangla kodukorra viimist
vastavusse Vangla sisekorraeeskirjaga, st võimalust helistada advokaadile iga päev, mitte ainult
helistamiseks ettenähtud päeval ja üks kord nädalas 10 minutit, samuti Tartu Vangla kohustamist
lubada vanglas kasutada kõiki taksofoni kõnekaarte.
5. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldustega ning jättis apellatsioonkaebuse
rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et VangS § 28 lg-s 3 sätestatut ei ole rikutud, kuna apellant ei
soovinud kaitsjaga arutada mitte õigusalase nõustamisega seotud küsimusi, vaid soovis kaitsja abi
isikuarvele raha kandmiseks. Samuti puudub ringkonnakohtul alus kohustada Tartu Vanglat
võimaldama kinnipeetavatel kasutada kõiki kõnekaarte, mitte ainult Turbo kõnekaarti, kuna Elioni ja
Voiceneti kõnekaartidel puhul ei ole võimalik jälgida seda, et telefoni kasutamine toimuks ainult
kinnipeetava kulul. Halduskohus jättis õigustatult rahuldamata taotluse mittevaralise kahju
hüvitamiseks, kuna helistamise mittevõimaldamine ei olnud põhjuseks kaebuse esitaja tervise
halvenemisele ja seega puudub ka alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Samuti ei takistanud
helistamise keelamine kaebuse esitajal kauplusest vajalike esemete ostmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Rein Alver palub Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses kohtuotsused tühistada ja teha asjas
uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud VangS § 28
lõiget 3, leides, et kaitsjale helistamise võimaldamine on põhjendatud õigusalase nõustamise soovi
korral, mitte aga isikuarvele raha kandmise eesmärgil. VangS § 28 lg-s 3 sätestatu on absoluutne
keeld. Kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist summas 15 000 krooni ning Tartu
Vangla kohustamist võimaldada helistada kaitsjale ja riigiasutustele 7 päeva nädalas ning kasutada
selleks kõiki telefonikaarte, mitte ainult kõnekaarti Turbo.
7. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta
rahuldamata ning kohtuotsused muutmata. Helistamise aeg ei saa olla piiramatu, sest sellisel juhul ei
oleks võimalik tagada kõikidele kinni peetavatele isikutele võrdseid võimalusi telefoni kasutamiseks.
Kui vangla muudaks kehtivat helistamise korda ning võimaldaks eelvangistushoones viibivatel kinni
peetavatel isikutel piiramatult ning neile sobival ajal riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
ametnikele ja kaitsjale helistada, tooks see kaasa nimetatud asutustele ja isikutele helistamise
ettekäändel piiramatu erakõnede tegemise. Tulenevalt Riigikohtu 1. märtsi 2007. a otsusest
haldusasjas nr 3-3-1-103-06 on Tartu Vangla teinud CSC Telecomile ettepaneku lepingu muutmiseks,
et võimaldada taksofonidest helistada ka muude kõnekaartidega, mitte ainult kõnekaardiga Turbo.
Käesolevaks hetkeks ei ole lepingutingimusi veel muudetud, ent CSC Telecom on andnud selleks
suulise nõusoleku.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu halduskolleegium võtab esmalt seisukoha laetavate kõnekaartide lubatavuse kohta (I).
Seejärel käsitleb kolleegium küsimust, kuidas tõlgendada VangS § 28 lg 3 teist lauset, mille kohaselt
on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, ning otsustab kassatsioonkaebuse taotluste
lahendamise (II).
I
9. VangS § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ning telefoni kasutamine kinnipeetava kulul.
Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla pole seadust rikkunud, võimaldades kinni peetavatel isikutel
kasutada helistamiseks ainult Turbo kõnekaarte. Laetava kõneajaga kõnekaartide (nt Elioni ja
Voicenet kõnekaart) kasutamisel puudub vanglal võimalus jälgida, et telefoni kasutamine toimuks
ainult kinnipeetava kulul. Riigikohtu halduskolleegium käsitles laetavate kõnekaartide kasutamist
1. märtsi 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, leides otsuse punktis 10, et VangS § 28 lg-s 2
sätestatud põhimõte, mille kohaselt kirjavahetuse ja telefoni kasutamine peab toimuma kinnipeetava
kulul, tähendab seda, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kirjavahetuseks ja telefonikõnede
pidamiseks vangla kulul. Arvesse tuleb võtta ka VangS § 23 lg-s 1 sätestatud eesmärki soodustada
vanglavälist suhtlemist ning sotsiaalsete sidemete säilitamist. Kolleegium jääb nimetatud lahendis
toodud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata käesolevas asjas. VangS § 28 lg 2 ja ka
§ 96 lg 2 ei keela kinnipeetaval ega vahistatul helistada vastuvõtja arvel või laetava kõneajaga
kõnekaardiga. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium õigusvastaseks Tartu Vangla toimingut, millega
võimaldati Rein Alveril kasutada helistamiseks ainult kindlaksmääratud kõnekaarti, mitte aga kaebaja
poolt soovitud kõnekaarte.
II
10. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud
mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised võimalused. Telefoni kasutamine toimub
vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Eeltoodu kehtib ka vahistatu puhul (§ 96 lg 1). VangS
§ 28 lg 3 määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse organid ning isikud, kellele helistamist
vangla piirata ei tohi. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud VangS § 28 lg-
t 3, leides, et kaitsjale helistamise võimaldamine on põhjendatud vaid õigusalase nõustamise soovi
korral, mitte aga isikuarvele raha kandmise eesmärgil.
VangS § 28 lõikes 1 on sätestatud üldine telefoni kasutamise õigus ning järgnevates lõigetes on
täpsustatud telefoni kasutamise korda, määratledes ka telefoni kasutamise piiramise võimalused.
Kolleegium on seisukohal, et seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud direktori kaalutlusõiguse
ainult juhul, kui kinni peetavale isikule helistamisvõimaluse andmine võib ohustada vangla
julgeolekut või sisekorda või kahjustada vangistuse täideviimise eesmärke üldiselt. Vanglal ei ole
helistamise piirangu kehtestamisel õigust piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega laieneb VangS § 28 lõikest 3 tulenev
keeld terviklikult kogu paragrahvile, mitte kitsalt üksnes VangS § 28 lg 3 esimeses lauses sätestatule.
VangS § 28 lg 3 on vastastikuses seoses VangS § 28 lg-ga 1. Kolleegium möönab, et teatud
erakorralise sündmuse korral (näiteks rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga)
on vanglal õigus VangS § 28 lg-s 3 märgitud ametiisikutele ning kaitsjale helistamise osas kehtestada
ajutisi piirangud.
11. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt ei ole vangla
VangS § 28 lg-t 3 rikkunud seetõttu, et kaebuse esitaja eesmärgiks ei olnud kaitsjaga arutada tema
õigusalase nõustamisega seotud küsimusi, vaid advokaadi abil isikuarvele raha saamine. Kolleegium
on seisukohal, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad
kaitsjale või teistele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise soovi. Helistamise taotluse
motiveerimise kohustust Vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Samuti ei ole
seadusandja seadnud kaitsjale helistamise õigust sõltuvusse helistamise eesmärgist.
12. Kolleegium on aga seisukohal, et kohtud ei ole tuvastanud, kas kaebuse esitaja soovis helistada
kaitsjale, advokaadist esindajale või tuttavale, kelleks võib olla ka advokaat. Kohtud ei ole
motiveerinud, miks ja millistele tõenditele tuginedes käsitatakse käesolevas asjas kaebuse esitaja
soovi helistada advokaadile kui kaitsjale helistamist VangS 28 lg 3 mõttes. Riigikohtu
halduskolleegium on käsitlenud kaitsja ja esindaja erinevusi haldusasjas nr 3-3-1-30-05, leides, et
kaitsja staatus kriminaalmenetluses ei pruugi lõppeda tema kaitsealuse suhtes tehtud kohtuotsuse
jõustumisega ning kaitsjana tuleb käsitada ka isikuid, kes kaitsja seaduslike volituste olemasolul
soovivad vangistuses viibivatele süüdimõistetutele osutada õigusabi. Kolleegium leiab, et VangS § 28
lg 3 kohaldamisel tuleb eristada kaitsjat ja esindajat. Haldusasjas nr 3-3-1-21-05 leidis kolleegium, et
kinnipeetava lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioonis ei ole silmas peetud kokkusaamisi esindajaga,
vaid kriminaal- või väärteomenetluse tähenduses kaitsjaga. Esindajaga peab kinnipeetaval olema
võimalik kohtuda põhjendatud vajaduse korral. Kolleegium on seisukohal, et VangS § 28 lg-s 3
sätestatud telefonikõnede piiramise keelu puhul on silmas peetud eelkõige helistamist kriminaal- või
väärteomenetluse tähenduses kaitsjale. Tsiviil- või halduskohtumenetluse tähenduses esindaja puhul
tuleb hinnata helistamise vajaduse olulisust ning graafikuvälisel ajal helistamiseks peab olema mõjuv
põhjus.
13. Kolleegium leiab, et VangS § 28 lg 3 ebaõige tõlgendamise ning advokaadi ja kaebaja suhte
hindamata jätmise tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Sellist rikkumist ei
ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 täieliku ja
p 16.2.4 osalise tühistamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise nõude lahendamine on tihedas
seoses kaebaja ja advokaadi suhte hindamise tulemusest, ei saa kolleegium võtta seisukohta nende
nõuete põhjendatuse kohta. Asja uuel läbivaatamisel peab Tartu Halduskohus uuesti lahendama Tartu
Vangla toimingute õiguspärasuse küsimuse, tuvastades selleks vajalikud asjaolud, samuti võtma
seisukoha Tartu Vangla kodukorra p 16.2.2 täieliku ja p 16.2.4 osalise tühistamise ning mittevaralise
kahju väljamõistmise nõude põhjendatuse kohta.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld