3-1-1-70-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-70-07

Otsuse kuupäev

9. november 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

V.Z. väärteoasi ühistranspordiseaduse § 546 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. mai 2007. a otsus väärteoasjas nr 4-07-1769

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.Z. kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2007

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja, Tallinna Transpordiameti linnatranspordi

osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgenson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2007. a otsus V.Z. väärteoasjas ühistranspordiseaduse § 546 järgi ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.Z-le koostati 1. märtsil 2007 väärteoprotokoll selle kohta, et ta teostas 1. märtsil 2007 kell 22.30 hotell X juurest Tallinna

lennujaama tasulist sõitjatevedu (taksovedu), omamata veoliigile vastavat sõidukikaarti. Sellega rikkus V.Z.

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 49 lg 1 p-s 7 sätestatut.

Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonna vanemspetsialist Margus Kehi 2. aprilli 2007. a otsusega karistati V.Z-t

ÜTS § 546 järgi rahatrahviga 150 ühikut, s.o 9000 krooni.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse V.Z. kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova, kes taotles

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu V.Z. teos. Kaitsja

märkis, et V.Z. ei teostanud tasulist sõitjatevedu, vaid sõidutas hotelli X juures oodanud meesterahva lennujaama tasuta.

Samuti leidis kaitsja, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, matkides väärtegu. Alternatiivselt

taotles kaitsja V.Z. karistuse vähendamist.

3. Harju Maakohus jättis 22. mai 2007. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja karistusotsuse muutmata.

Kohus leidis, et tasulise sõitjateveo teostamist tõendavad tunnistajate S.S-i ja I.K. ütlused ning asjaolu, et V.Z. poolt kasutatud

autol oli hinnakiri pesula teenuste hinnakirjaga, mis sarnanes taksoteenuste hinnakirjaga. Kohus ei tuvastanud, et

transpordiameti töötajad oleksid V.Z. suhtes kasutanud väärteo matkimist, sest transporditöötajad olid koos politseiametnike ja

telereporteritega lennujaamas tööl ega saanud kuidagi ette näha, et V.Z. viibib sel ajal hotelli X juures, kust toimetab S.S-i

lennujaama.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 22. mai 2007. a otsuse peale esitas kassatsiooni V.Z. kaitsja K. Suvalova, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja leiab, et tasulise taksoveoteenuse

osutamine V.Z. poolt ei ole tõendatud. Kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, sest V.Z. on ÜTS § 546 järgi süüdi

tunnistanud tunnistajate S.S-i ja I.K. poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste alusel. Samuti on kaitsja jätkuvalt seisukohal,

et kohtuvälise menetleja ametnikud matkisid väärtegu, mis ei ole aga väärteomenetluse seadustiku sätete kohaselt lubatud.

Juhul kui Riigikohus leiab, et V.Z. täitis oma teoga väärteokoosseisu, palub kaitsja alternatiivselt vähendada V.Z. rahatrahvi.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis Riigikohtu istungil, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest

V.Z. karistamine on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et kui kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus

vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele,

mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. mai 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Mõistetavalt käib see ka

tunnistaja ütluste kohta. Väärteomenetluse seadustiku § 99 lg 8 kohaselt võib tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused

avaldada, seda aga juhul, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud. Kriminaalkolleegium on ka märkinud, et sellisel juhul

on kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine põhjendatud vaid olukorras, kui põhjus, miks tunnistaja ei saa

kohtuistungile ilmuda, on mõjuv ja sellised mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22. novembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-107-04 - RT III 2004, 34, 356, p 9). Ka on kriminaalkolleegium selgitanud, et

õigus tunnistajat küsitleda on vajalik nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks kui ka ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks (viidatud otsuse p 7).

7. Käesolevas väärteoasjas tugines maakohus otsuse tegemisel määravas ulatuses kahe tunnistaja - S.S-i ja I.K. poolt

kohtuvälises menetluses antud ütlustele. Kohtusse neid tunnistajaid aga ei kutsutud. Jättes mõjuva põhjuseta tagamata

menetlusaluse isiku õiguse tunnistaja küsitlemiseks rikuti V.Z. kaitseõigust, samuti jättis kohus sellega kasutamata võimaluse

kontrollida kaebuse väiteid võimalikust väärteomenetlusõiguse rikkumisest, s.o väärteo võimalikust matkimisest kohtuvälise

menetleja poolt. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150

lg 2 tähenduses, sest kõnealune rikkumine on kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

22. mai 2007. a otsuse V.Z. väärteoasjas ÜTS § 546 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni

rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe