3-1-1-63-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-63-07

Otsuse kuupäev

1. november 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi I. K. karistamises korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. mai 2007. a otsus väärteoasjas

nr 4-07-574

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. K. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2007

Istungil osalenud isikud

I. K. kaitsja Helina Luksepp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2007. a otsus osas, millega I. K. karistati korruptsioonivastase seaduse

§ 263 järgi.

2. Lõpetada I. K. suhtes väärteomenetlus tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. detsembril 2006. a koostas Ida Politseiprefektuur väärteoprotokolli I. K. suhtes. Väärteoprotokoll koostati selle kohta, et

I. K., kes oli Aa hooldekodu direktor ja seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 3 mõttes, oli samaaegselt

alates 1. jaanuarist 2001 kuni väärteoprotokolli koostamise ajani ka OÜ H juhatuse liige ja osanik. Alates 1. jaanuarist 2001

kuni 22. novembrini 2005 tegi I. K. Aa hooldekodu direktorina igakuiselt majandustehinguid OÜ-ga H, rikkudes sellega KVS

§ 19 lg 2 p-st 2, § 24 lg-st 1 ja § 25 lg 1 p-st 3 tulenevat keeldu teha tehinguid juriidilise isikuga, mille juht- või

järelevalveorgani liige ametiisik on.

2. Ida Politseiprefektuuri 19. jaanuari 2007. a otsusega karistati I. K. eelmises punktis kirjeldatud teo eest KVS § 263 järgi

rahatrahviga 15 trahviühikut ehk 900 krooni.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas maakohtule kaebuse I. K. kaitsja Reigo Kala, kes taotles selle otsuse tühistamist ja

I. K. suhtes väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise või aegumistähtaja möödumise tõttu.

4. Viru Maakohtu 15. mai 2007. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja lõpetati I. K. suhtes

väärteomenetlus KVS § 24 lg 1 ja KVS § 25 lg 1 p 3 rikkumise osas. Maakohus karistas I. K. KVS § 263 järgi rahatrahviga 10

trahviühikut ehk 600 krooni selle eest, et I. K. oli Aa Hooldekodu direktorina, s.o ametiisikuna KVS § 4 lg 3 mõttes

ajavahemikus 1. jaanuar 2001 kuni 21. detsember 2006 OÜ H juhatuse liige, rikkudes sellega KVS § 19 lg 2 p 2 nõudeid.

Maakohus leidis, et kuna väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses sisalduv teokirjeldus I. K. poolt KVS § 24 lg 1 ja

§ 25 lg 1 p 3 rikkumise kohta on ebakonkreetne ja pole üheselt mõistetav, siis puudub kohtul võimalus kontrollida kohtuvälise

menetleja poolt tõendatuks loetud faktilisi asjaolusid. Põhjendatud on kaitsja seisukoht, et segane ja ebakonkreetne süüdistus

rikkus olulisel määral menetlusaluse isiku kaitseõigust. Seetõttu tuleb KVS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1 p 3 rikkumise osas

väärteomenetlus I. K. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Samas luges maakohus tõendatuks, et I. K. rikkus ametiisikuna KVS § 19 lg 1 ja lg 2 p 2 nõudeid, olles Aa hooldekodu

direktorina samaaegselt ka OÜ H ainukene osanik ja juhatuse liige. Kohus märkis, et selle piirangu rikkumist on

väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses piisavalt selgelt kirjeldatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. K. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja I. K. suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kassaator on seisukohal, et karistades I. K. KVS § 19 lg 2 p 2 rikkumise eest, väljus maakohus VTMS § 87 nõudeid eirates

väärteoprotokolli piiridest, kuna kohtu poolt inkrimineeritud rikkumist ei ole väärteoprotokollis I. K-le süüks arvatud. Ühtlasi

rikkus maakohus nii toimides I. K. kaitseõigust. Ida Politseiprefektuuri koostatud väärteoprotokollis ja karistusotsuses

sisalduvast teokirjeldusest nähtub üheselt, et I. K. on karistatud üksnes tehingute tegemise eest juriidilise isikuga, mille

juhtorgani liige ta on.

6. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja jätta kassatsiooni rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata.

Kassatsioonivastuses leitakse, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab KVS § 19 lg 2 p 2 sätestatud koosseisule,

menetlusaluse kaitseõigust ei ole rikutud ja maakohus pole väärteoasja arutamise piiridest väljunud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Maakohus karistas I. K. KVS § 263 järgi etteheitega, et I. K. rikkus KVS § 19 lg 2 p 2 nõudeid sellega, et olles Aa

Hooldekodu direktorina ametiisik KVS § 4 lg 3 mõttes, oli ta ajavahemikus 1. jaanuar 2001 kuni 21. detsember 2006 OÜ H

juhatuse liige. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse

kuulumise keeld, mille rikkumist ta I. K-le ette heitis, laieneb üksnes KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutele. I. K. kui Ida-

Viru Maavalitsuse (valitsusasutuse) hallatava Aa hooldekodu direktor ei olnud ametiisik KVS § 4 lg 1 tähenduses.

9. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 sätestab, et sama seaduse järgi on ametiisik § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit

omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Seega saab

ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes olla üksnes riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev

koosseisuväline teenistuja. Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on leidnud, et KVS § 4 lg-s 1

nimetatud ametniku ja koosseisuvälise teenistuja mõiste sisustamisel tuleb lähtuda avalikku teenistust reguleerivast

normistikust, eeskätt avaliku teenistuse seadusest (ATS) (vt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-

1-1-117-01 - RT III 2002, 9, 84). Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud

ametikohale nimetatud või valitud isik (§ 6 lg 1). Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks

(§ 6 lg 2). Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel

ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu (§ 8).

10. Aa hooldekodu ei ole käsitatav ühegi ATS § 2 lg-s 2 nimetatud riigi ametiasutusena ega ATS § 2 lg-s 3 ette nähtud kohaliku

omavalitsuse ametiasutusena. Aa hooldekodu kuulub Ida-Viru Maavalitsuse haldusalasse. Ida-Viru Maavalitsus ise on

vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 39 lg 3 esimeses lauses nimetatud valitsusasutus ja seega ka riigi ametiasutus ATS § 2 lg 2

p 5 mõttes. Aa hooldekodu on aga Ida-Viru Maavalitsuse kui valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Selliste asutuste õigusliku

staatuse määratleb VVS § 43, mis muu hulgas sätestab, et valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest

finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused

teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.

11. Kuna Aa hooldekodu ei ole ametiasutus, vaid riigi ametiasutuse (valitsusasutuse) hallatav asutus, ei olnud ka I. K. Aa

hooldekodu direktorina käsitatav ametnikuna ATS § 6 lg 1 mõttes ega tema ülesandeid täitva koosseisuvälise teenistujana -

seega ei saanud ta olla ka ametiisik KVS § 4 lg 1 tähenduses. Analoogilisele seisukohale asus ka Riigikohtu

erikogu 28. veebruari 2002. a otsuses asjas nr 3-1-1-117-01, leides et kuna nii ametniku kui ka tema ülesandeid täitva

koosseisuvälise teenistuja staatus tekib teenistuse või töötamisega ametiasutuses, ei ole ametiasutuse hallatava asutuse juhti

võimalik lugeda ametiisikuks KVS § 4 lg 1 tähenduses. Ühtlasi märgib kolleegium, et kuna Aa hooldekodu polnud mitte valla-

või linnaametiasutuse, vaid maavalitsuse hallatav asutus, on ekslik maakohtu seisukoht, et I. K. oli ametiisik KVS § 4 lg 3

mõttes.

12. Seda, et I. K. ei olnud Aa hooldekodu kui valitsusasutuse hallatava asutuse direktorina ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes,

kinnitab ka KVS § 4 lg 2 p 26, mis loeb ametiisikuks valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi. Seega oli I. K. ametiisik KVS

§ 4 lg 2 tähenduses, mitte aga sama paragrahvi esimese lõike mõttes.

13. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p-s 26 nimetatud ametiisikutele laienevad küll näiteks KVS § 19 lg-s 4 sätestatud

tegevuspiirang ning sama seaduse neljandas peatükis ette nähtud toimingupiirangud, ent mitte KVS § 19 lg 2 p-s 2 kehtestatud

keeld olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige. Seega ei kehtinud KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenev piirang I. K. suhtes ja teda

ei saa selle rikkumise eest ka KVS § 263 järgi karistada. Nimetatud põhjusel tuleb väärteomenetlus I. K. suhtes VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada.

14. Kuna väärteomenetlus I. K. suhtes tuleb lõpetada, puudub Riigikohtul vajadus käsitleda kassatsioonis esitatud väiteid.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-dest 1 ning 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Viru Maakohtu 15. mai 2007. a otsuse osas, millega I. K. karistati KVS § 263 järgi. Kriminaalkolleegium lõpetab I. K. suhtes

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, rahuldades kaitsja kassatsioonis esitatud taotluse. Osas, millega maakohus

väärteomenetluse I. K. suhtes lõpetas, jätab kriminaalkolleegium kohtuotsuse muutmata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi