3-2-1-73-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-73-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 31. oktoober 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Nikolai Danilko hagi Genrihk Dyssi vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-2133

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Danilko kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Nikolai Danilko (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kai Amos

Kostja Genrihk Dyss (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2007. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Nikolai Danilkole kassatsioonkaebuselt 4. aprillil 2007. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt avaldati Interneti portaalis Delfi 1. juunil 2005 ebaõiged andmed artikli

"Jahimees ja Pheba" kommentaaris, mis oli kirjutatud pseudonüümi "krot" all. Kommentaaris väideti:

1) hageja on major (tegelikult on ta alampolkovnik); 2) hageja omandis on turvafirma (mida

tegelikult ei ole); 3) hageja andis Kapole ära oma agentuuri (hageja seda teinud ei ole). Sellega

süüdistati hagejat kuriteo toimepanemises. Selline vale ja laimav info põhjustas hagejale suuri

hingepiinu, unepuudust, hageja tuttavad hakkasid temast kõrvale hoidma. Hagejale tekitati sellega

moraalne kahju. Hageja palus moraalse kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista 20 000 krooni.

Hageja selgitas, et ta ei ole mingisugust agentuuri Kapole ega teistele organisatsioonidele andnud.

Hageja au ja head nime laimavad need andmed seetõttu, et eetilisest seisukohast on agentide

äraandmine ebaaus tegu. Samuti, süüdistati hagejat selles, et ta pani selle ebaausa teo toime

omakasulise ajendiga - alalise elamisloa saamiseks. Andmed agentuuri kohta on riigisaladus.

Riigisaladuse avalikustamine on kriminaalkorras karistatav tegu. Hageja täpsustas, et lisaks eeltoodud

hingepiinadele süvenesid ka kroonilised haigused, millega on seotud ravimite ostmise vajadus.

Assotsiatsioon EVRAAS tühistas pärast hagejat laimava info levitamist tema poolt hagejale antud

volikirja turundusuuringute ja teiste tegude sooritamiseks, mille tulemusena kaotas hageja võimaluse

saada 18 000 krooni.

Nikolai Danilko esitas järgmised nõuded: 1) võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel kohustada

kostjat ümber lükkama Interneti portaalis Delfi see, et hageja olevat ära andnud Kapole oma

agentuuri ja sai selle eest alalise elamisloa; 2) VÕS § 1043 alusel sisse nõuda kostjalt tema kasuks

20 000 krooni talle tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Kohus kinnitas 3. oktoobri 2006. a määrusega hageja ja AS Delfi vahelise kompromissi ja lõpetas

menetluse hagis AS Delfi suhtes, kuna tuvastati, et hageja head nime ja au teotava ning ebaõigeid

andmeid sisaldava kommentaari autor on Genrikh Dyss. 8. septembri 2006. a määrusega kaasas

kohus kostjana menetlusse Genrikh Dyssi.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja pole kunagi omaks võtnud, et kirjutas kommentaari.

Kommentaari võis kirjutada keegi, kes moonutas veebilehel saatja arvuti andmeid, tungis kostja

arvutisse või kasutas kostja arvutit kostja teadmata (mõni kostja külalistest). Kostja leiab, et

avaldatud andmed ei saanud hagejale kahju tekitada ning kahju tekkimise ja kommentaari vahel

puudub põhjuslik seos.

4. Harju Maakohus jättis 19. detsembri 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus luges tõendatuks,

et kostja kirjutas viidatud kommentaari. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on endine KGB ohvitser.

Hageja selgitas, et teda häirib kommentaaris väide, nagu oleks hageja kaitsepolitseile avaldanud oma

agentuuri (agendid). Ülejäänud väited (sõjaväeline auaste, elamisluba, turvafirma olemasolu) hageja

au ega head nime ei riku. Kohus leidis, et agentide avaldamise väitega ei saa hageja head nime ega au

Eesti Vabariigis teotada. Võõrriigi agentide avaldamine Kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne

käitumine ning selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1045 tähenduses. Hagejal

puudub alus nõuda kahju hüvitamist.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2007. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 ei korranud ringkonnakohus esimese astme

kohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagejale Delfi kommentaaris omistatud tegevus - KGB

agentide nimekirja edastamine Eesti Vabariigi kaitsepolitseile - ei ole objektiivselt isiku au ja head

nime kahjustav. Au kahjustamiseks peab tegevus lisaks isiku enda subjektiivsele hinnangule olema ka

objektiivselt hukka mõistetav. Tegemist ei ole kuriteoga, nagu apellant ekslikult leiab, ja ka mitte

ühiskonna poolt taunitava teoga. Eesti Vabariigi julgeoleku huvides on kaitsepolitseil vajalik omada

teavet isikute kohta, kes tegid koostööd Eestit okupeerinud riigi julgeoleku organitega. Nimetatud

tegevuse omistamine, kui see ka tegelikkuses aset ei leidnud, ei saa Eestis elavaid ja Eesti Vabariiki

tunnustavaid isikuid häbistada ja põhjustada neile hüvitavat kahju.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Hageja arvates on ringkonnakohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud

materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse norme.

Ringkonnakohus ei andnud kostja avaldatud andmete tõesuse või vääruse kohta hinnangut. Hageja

esitas hagi VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel, väites, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja et need

andmed teotasid tema au. Hageja arvates tuli kohtul kontrollida, kas kostja avaldatud andmed olid

väärad ja kas need teotasid hageja au. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava

asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja (kostja) ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Kohtuotsusest ei nähtu, et kostja oleks tõendanud avaldatud andmete tõesust.

Riigikohus selgitas 31. mai 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, et avaldatud faktiväiteid tuleb

võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesuse või

vääruse saab kohtumenetluses kindlaks teha. Kuigi ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks tuvastada

VÕS § 1047 lg 1 ja lg 2 kohaselt hageja isikut puudutavate avaldatud andmete tõesust või väärust, ei

takistanud see ringkonnakohtul otsuse tegemist. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg 4 ja

lg 5 nõudeid.

Ringkonnakohus rikkus ka materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata põhiseaduse § 17, mille

kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat andmeid ümber lükkama. Hageja esitas kostja vastu kaks

nõuet: ta palus välja mõista kahju 20 000 krooni ning kohustada kostjat tegelikkusele mittevastavaid

andmeid ümber lükkama. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral

kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on

ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Ringkonnakohus jättis VÕS § 1047 lg-s 4

sisalduva ümberlükkamise kohustuse kohaldamata.

8. Kostja pole kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel vastanud. TsMS § 218 lg 3 kohaselt

võib menetlusosaline teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi Riigikohtule

tsiviilkohtumenetluses üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

9. Hageja esindaja esitas 4. septembril 2007. a taotluse kostjalt kohtukulude 4500 krooni

väljamõistmiseks kassatsiooniastmes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja

kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Hagiavalduse resolutsioonis soovis hageja järgmist: "VÕS § 1047 lg 4 alusel palun kohustada

kostjat avaldama internet-portaalis Delfi hageja head nime ja au laimavate vale andmete sellest, et ta,

olevat, andis ära KAPO-le kõik oma agentuuri ja selle eest sai alalise elamisloa, ümberlükkamist.

VÕS § 1043 alusel palun sisse nõuda kostjalt hageja kasuks 20 000 krooni talle tekitatud kahju

hüvitamiseks." Seega soovis hageja: 1) et kostja poolt tema kohta avaldatud ebaõiged andmed

(agentuuri avaldamine ja selle eest alalise elamisloa saamine) lükataks ümber ning 2) kuna nimetatud

valeandmed kahjustasid tema head nime ja au, siis hüvitataks temale tekitatud mittevaraline kahju.

Maakohus leidis, et agentide avaldamine ei saa hageja head nime ega au Eesti Vabariigis teotada.

Võõrriigi agentide avaldamine kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne käitumine ning selle väite

esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1045 tähenduses. Hagejal ei ole alust nõuda kahju

hüvitamist.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja ei korranud maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus

leidis, et hagejale omistatud tegevus - KGB agentide nimekirja edastamine Eesti Vabariigi

kaitsepolitseile - ei ole objektiivselt isiku au ja head nime kahjustav. Agentide nimekirja edastamine

ei ole kuritegu ega ühiskonna poolt hukka mõistetav tegu.

12. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-t 4, mille kohaselt

otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milliseid õigusakte kohus otsuse tegemiseks kohaldas. Selliselt on

ringkonnakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 1, mille järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele

õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud.

13. Jättes muutmata maakohtu otsuse nõustus ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5 rikkumisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt

väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult

millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või

rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause

kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

Kuna hageja esitas maakohtule selgelt väljendatud nõuded (vt otsuse p 11) , siis tuleb kohtuotsuse

resolutsioonis ühemõtteliselt ja selgelt võtta seisukoht mõlema nõude rahuldamata jätmise või

rahuldamise osas. Kohtuotsuse resolutsiooni "jätta hagi rahuldamata "ei ole selge ja ühemõtteline.

Kohtuotsusest tervikuna ei selgu, kas ja miks jättis kohus rahuldamata ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude.

14. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Kolleegium rõhutab, et VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete

ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Riigikohus

märkis 13. mai 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, et puudub mõistlik õigustus jätta ebaõigete

andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise

kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest

ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi

teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole oluline, kas

avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et Eesti Vabariigi julgeoleku huvides on

kaitsepolitseil vajalik omada teavet isikute kohta, kes tegid koostööd Eestit okupeerinud riigi

julgeoleku organitega. Kuid kolleegium ei nõustu sellega, et nimetatud tegevuse omistamine

(agentuuri avaldamine kaitsepolitseile alalise elamisloa vastu), kui see tegelikkuses aset ei leidnud, ei

saa Eestis elavate ja Eesti Vabariiki tunnustavate isikute au teotada ja head nime kahjustada.

16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-

st 3, jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt läbivaatamise tulemustest.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik