3-3-1-50-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-07

Määruse kuupäev

25. oktoober 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Imre Annuse kaebus Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2007. a määrus haldusasjas

nr 3-04-472

Menetluse alus Riigikohtus

Imre Annuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Imre Annuse määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

26. märtsi 2007. a määrus haldusasjas nr 3-04-472.

Lugeda Imre Annuse kaebus tähtaegseks ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Imre Annus omandas nõudeõiguse endisel Harjumaal, Nehatu vallas endise kinnistu nr 5008 maa

suurusega 14,307 ha tagastamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 7. aprilli 2003. a korraldusega nr 763-k otsustati Suislepa tee 25 asuva

607 m2 suuruse maa-ala ostueesõigusega erastamine M. Marmeile ning jäeti rahuldamata I. Annuse

taotlus selle maa tagastamiseks, sest maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned maareformi

seaduse (MRS) § 6 lg 3 mõttes.

Tallinna Linnavalitsuse 27. juuni 1997. a korraldusega nr 2233-k määrati Suislepa tee 9a asuvate

ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 617 m2. Tallinna Linnavalitsuse 21. novembri 1997. a

korraldusega nr 4610-k otsustati see maa ostueesõigusega erastada J.-V. Reinfeltile, kellele korralduse

kohaselt kuuluvad maal asuvad ehitised. 16. detsembril 1997 sõlmiti maa erastamise ostu-

müügileping. Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari 2000. a korraldusega nr 526-k tunnistati Suislepa

tee 9a maaüksuse erastamiskorraldused kehtetuks.

2002. aastal pöördus Imre Annus kohtusse nõudega hüvitada talle Tallinna Linnavalitsuse poolt

Suislepa tee 9a maa ebaseadusliku mittetagastamisega tekitatud kahju. Tallinna Halduskohtu

20. detsembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-1401/2002 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei olnud kaebuse esitajale kahju veel tekkinud ning kahju saaks tekkida pärast

Tallinna Linnavalitsuse poolt maa tagastamata jätmise korralduse vastuvõtmist, mil selgub ka

kaebuse esitajale kohaliku omavalitsuse poolt MRS § 13 alusel määratava kompensatsiooni suurus.

Kohus leidis, et Suislepa tee 9a maa suhtes kehtivate haldusaktide puudumise tõttu ei ole

omandireform selle maa osas veel lõppenud ning sisuliselt on võimalik maa suhtes esialgse olukorra

ennistamine ja maa tagastamine, st kahju kõrvaldamine muu õiguskaitsevahendiga kui selle

hüvitamine.

Tallinna Linnavalitsuse 14. mai 2003. a korraldusega nr 1168-k otsustati jätta I. Annuse taotlus

Suislepa tee 9a asuva 617 m2 suuruse maa-ala tagastamiseks rahuldamata, sest sellel maal asuvad

teisele isikule kuuluvad hooned MRS § 6 lg 3 mõttes. Suislepa tee 9a paiknevale õigusliku aluseta

püstitatud ehitisele on Tallinna Linnavalitsus 24. märtsil 1992 väljastanud ehitusloa nr 9704.

Tallinna Linnavalitsuse 29. oktoobri 2003. a korraldusega nr 2382-k otsustati I. Annusele määrata

kompensatsiooniks Suislepa tee 25 asuva 607 m2 ja Suislepa tee 9a asuva 617 m2 õigusvastaselt

võõrandatud maa eest kokku 3672 krooni.

Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 1999. a korralduse nr 4808-k p-ga 1 tagastati I. Annusele aadressil

Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuv 579 m2 suurune maa. Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2001. a

otsusega haldusasjas nr II-3/134/2001 rahuldati E. Kruusi kaebus ja tühistati linnavalitsuse see

korraldus osas, millega otsustati maa tagastada.

Tallinna Linnavalitsuse 24. oktoobri 2001. a korraldusega nr 4471-k määrati Arnika tee 1/Kupra tee 7

asuvate ehitiste teenindamiseks maa suurusega 579 m2 ja otsustati see ostueesõigusega erastada

E. Kruusile. Nimetatud krundil paikneva õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanikule on väljastatud

21. jaanuaril 1995 ehitusluba nr 1083.

Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2003. a korraldusega nr 2971-k otsustati Imre Annusele mitte

tagastada Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuvat maad suurusega 579 m2 ning alustada mittetagastatava

maa-ala kompenseerimise menetlust. Tallinna Linnavalitsuse 1. märtsi 2004. a korraldusega nr 402-k

otsustati Arnika tee 1/Kupra tee 7 maa kompensatsiooni määramine Imre Annusele.

11. märtsil 2003 pöördus Imre Annuse esindaja Tallinna Linnavalitsuse poole taotlusega maaüksuste,

asukohaga Suislepa tee 9a, Suislepa tee 25 ning Arnika tee 1/Kupra tee 7 mittetagastamisega

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 591 068 krooni. Taotleja märkis, et kahjusumma on kehtiv

kahjude vabatahtliku ja kohese kohtuvälise hüvitamise korral.

Tallinna Linnavalitsus teatas 26. juuni 2003. a kirjaga, et Imre Annusele kompensatsiooni maksmise

küsimuse lahendamine Suislepa tee 9a ja 25 ning Arnika tee 1 osas ei ole poolte kokkuleppel

võimalik. 26. augusti 2003 kirjas nr ÜP-45/03/4037 teatas linnavalitsus, et ei nõustu õigusliku aluse

puudumise tõttu Imre Annusele kompensatsiooni poolte kokkuleppel maksma ja jääb 26. juuni 2003

kirjaga esitatud seisukoha juurde.

2. Imre Annus esitas 31. detsembril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista

Tallinna Linnavalitsuselt välja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas vähemalt 494 022

krooni. Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnavalitsus on seadustanud Suislepa tee 25, Suislepa tee 9a ja

Arnika tee 1/Kupra tee 7 kruntidel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised, millega võeti

kaebajalt võimalus maid tagasi saada. Kaebuse esitaja leidis, et kaebus tuleks lugeda tähtaegseks,

kuna tulenevalt Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2002. a lahendist haldusasjas nr 3-1401/2002

arvas kaebaja, et tal on õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse Suislepa tee 9a ja Suislepa tee 25 osas

peale 29. oktoobrit 2003 ning Arnika tee 1/Kupra tee 7 osas peale 1. märtsi 2004, kui oli selge, kui

palju talle hüvitatakse maade mittetagastamise eest linna poolt ja kui suur saab olla tekkinud kahju.

Samuti puudus linnavalitsuse 26. juuni 2003. a ja 28. augusti 2003. a kirjades kui vaideotsustes

vaidlustamisviide.

3. Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2006. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg

ennistamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt sätestab Riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg 2, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva

jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna Tallinna Linnavalitsuse

26. augusti 2003. a kirjast nähtuvalt oli kaebajale linnavalitsuse 26. juuni 2003. a kirjas väljendatud

keeldumine teada hiljemalt 5. augustil 2003, oleks kaebus halduskohtule tulnud esitada hiljemalt

4. septembril 2003. Seega on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.

Linnavalitsuse 26. juuni 2003. a ja 26. augusti 2003. a kahju hüvitamisest keelduvad kirjad ei olnud

vaideotsused, kuid oleks pidanud siiski andma teavet halduskohtusse pöördumise võimalusest ja

tähtajast. Olenemata vaidlustamisviite puudumisest pidi kaebaja olema ikkagi teadlik kaebuse

esitamise tähtaegadest, kuna tema esindajad H. Annus ning J. Aun pöördusid kaebaja nimel juba

2. aprillil 2002 linnavalitsuse poole kahju hüvitamise taotlusega, mille rahuldamata jätmisel

24. septembril 2002 esitas kaebaja J. Auna kaudu täpselt 30 päeva jooksul, so 24. oktoobril 2002,

kahju hüvitamise kaebuse Suislepa tee 9a maa osas Tallinna Halduskohtule. Kuna 11. märtsi 2004

uue kahju hüvitamise taotlusega pöördus kaebaja linnavalitsuse poole samuti H. Annuse kaudu, pole

kohane väide, et kaebuse esitamist takistas kaebaja kogenematus õiguslikes küsimustes.

4. I. Annus esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 29. detsembri

20006. a määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2007. a määrusega tühistati halduskohtu määrus osaliselt

Suislepa 9a maaga seotud kahju hüvitamise nõudes kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse

lõpetamise osas. Tühistatud osas tehti uus määrus, millega lõpetati kaebuse menetlus selles osas

HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel. Muus osas jäeti halduskohtu määrus muutmata ja I. Annuse

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis järgmist.

1. HKMS § 24 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab halduskohus asja menetluse, kui samas asjas on olemas

jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 2002. aastal pöördus I. Annus

kohtusse nõudega hüvitada talle Tallinna Linnavalitsuse poolt Suislepa tee 9a maa ebaseadusliku

mittetagastamisega tekitatud kahju. Nõue põhines sellel, et Suislepa tee 9a maa erastati

ostueesõigusega isikule, kes oli maal asuvate ehitiste omanik ning kellele maa ostueesõigusega

erastamise põhjustas ehitiste seadustamine õigusvastaselt välja antud ehitusloaga. Tallinna

Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-1401/2002 jäeti kaebus rahuldamata.

Käesolevas asjas taotleb kaebuse esitaja samuti Suislepa tee 9a maa mittetagastamises seisneva kahju

hüvitamist, mis talle tekitati Tallinna Linnavalitsuse poolt ehitusloa väljastamisega 24. märtsil 1992

Suislepa tee 9a krundi osas. Kaebuse esitaja väitel põhjustas nende ehituslubade väljastamine maa

ostueesõigusega erastamise kruntidel asuvate ehitiste omanikele ja maa tagastamise võimatuse.

Käesolevas asjas on Suislepa tee 9a maatükiga seoses esitatud kahjunõude näol tegemist kohtusse

pöördumisega samas asjas, mis lahendati Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsusega

haldusasjas nr 3-1401/2002. Seega tuleb menetlus kaebuse osas, mis puudutab Suislepa tee 9a maa

tagastamata jäämises seisneva kahju hüvitamist, lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel.

2. Ülejäänud osas on kaebus esitatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. RVastS § 18

lg 2 sätestab erandi kahju hüvitamise kaebuse kohtule esitamise üldisest tähtajast, mis on sätestatud

RVastS § 17 lg-s 3 või § 31 lg-s 2. RVastS § 18 g-s 2 sätestatud juhul tuleb isikul kaebusega kohtusse

pöörduda selles sättes märgitud tähtaja jooksul vaatamata sellele, et samaaegselt pole möödunud

RVastS § 17 lg-s 3 või § 31 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg. Ka ei saa kahju hüvitamise

kaebuste ja taotluse esitamise tähtaegade, sh RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja, kulgemist seada

sõltuvusse Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-1401/2002 antud

hinnangust kahjunõude materiaalõiguslikele alustele.

3. Kuna kaebuse esitaja oli teadlik kohtusse pöördumise tähtaegadest, ei ole vaidlustamisviite

puudumine linnavalitsuse otsustes kahju hüvitamise taotluse lahendamise kohta mõjuvaks põhjuseks

tähtaja ennistamiseks. Isegi kui RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja küsimus oleks kaebaja jaoks

olnud keerukas, arvestades vaidlustamisviite puudumist linnavalitsuse kirjas ning Tallinna

Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsuses võetud seisukohti kaebuse ennatlikkusest, tuleb

käesoleval juhul arvestada, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületati väga pika aja - 14 kuu -

võrra. Piisava hoolsusega tegutsemine ja õigusabi kiirem hankimine oleks taganud vähemalt selle, et

tähtaja rikkumine oleks kujunenud tunduvalt väiksemaks. Märkida tuleb ka seda, et kohtusse

pöördumisel 31. detsembril 2004 oli pikk ajavahemik möödunud kõigi haldusaktide vastuvõtmisest,

mida Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsuses peeti kahjunõude esitamise eelduseks. Vara

tagastamata jätmise korraldused võeti Suislepa tee 25 maatüki osas vastu 7. aprillil 2003, Suislepa tee

9a osas 14. mail 2003 ja Arnika tee 1/Kupra tee 7 osas 22. detsembril 2003, kompensatsiooni

määramise korraldused Suislepa tee 9a ja 25 maatükkide osas 29. oktoobril 2003 ja Arnika tee

1/Kupra tee 7 maatüki osas 1. veebruaril 2004.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. I. Annus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja teha

uus määrus, millega lugeda I. Annus tähtaegseks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.

1. Ringkonnakohus lõpetas alusetult kaebuse menetluse Suislepa tee 9a osas. Praegune kahjunõue on

esitatud põhjendusel, et maa on jäetud ebaõigesti tagastamata. Varem esitatud kahjunõude ajal ei

olnud maa mittetagastamine veel otsustatud. Esimese kaebuse aluseks oli eeldus, et tekib kahju.

Käesoleva kaebuse aluseks on kahju reaalne tekkimine. Tegemist on erinevatel alustel esitatud

kaebustega.

2. Kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuna I. Annus viidi eksitusse kohtusse pöördumise tähtajast Tallinna

Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsusega. Kohus märkis otsuses, et kaebuse esitajal tekib õigus

nõuda kahju hüvitamist pärast maa tagastamata jätmise korralduse vastuvõtmist, kui kaebuse esitajale

määratud kompensatsioon ei vasta maa tegelikule turuväärtusele.

3. Kuigi kaebaja esitas linnavalitsusele uue kahjunõude taotluse, toimus see enne, kui võeti vastu maa

mittetagastamise korraldused. Seetõttu ei peaks tookordne linnavalitsuse keelduv vastus avaldama

kahjunõudele mõju RvastS § 18 lg 2 tähenduses.

4. Linnavalitsuse 23. juuni 2003. a ja 26. juuni 2003. a kirjades puudus vaidlustamisviide.

5. Linnavalitsus oleks pidanud jätma I. Annuse kahjunõude seniks rahuldamata, kuni maa

mittetagastamise korraldused on antud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et I. Annus ei ole kahju hüvitamise kaebusega

kohtusse pöördumisel järginud RvastS § 18 lg-t 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise

suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Kohtud leidsid, et I. Annus esitas taotluse haldusorganile kahju hüvitamiseks

11. märtsil 2003 ning sai keelduva vastuse hiljemalt 5. augustil 2003, ent kaebuse kohtusse esitas

alles 31. detsembril 2004.

8. Riigikohtu halduskolleegium leiab erinevalt halduskohtust ja ringkonnakohtust, et I. Annuse poolt

11. märtsil 2003 Tallinna Linnavalitsusele esitatud taotlus ei olnud kahju hüvitamise taotlus RvastS

§ 17 ja 18 mõttes ning selle rahuldamata jätmisel ei hakanud kulgema 30-päevane tähtaeg kohtusse

pöördumiseks RvastS § 18 lg 2 alusel. Seda põhjusel, et taotluse esitamise ajaks ei olnud I. Annusele

kahju veel tekitatud. Kahju, mille hüvitamist I. Annus praeguses kohtumenetluses taotleb, seisneb

selles, et talle ei tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maad. Õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise taotluse rahuldamata jätmine ja maa tagastamata jätmine selgub lõplikult haldusaktist,

millega otsustatakse maa tagastamata jätta. Käesolevas haldusasjas andis Tallinna Linnavalitsus maa

mittetagastamise korraldused järgmiselt - 7. aprilli 2003. a korraldusega jäeti tagastamata Suislepa tee

25 asuv maa, 14. mai 2003. a korraldusega jäeti tagastamata Suislepa tee 9a asuv maa ning

22. detsembri 2003. a korraldusega jäeti tagastamata Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuv maa.

Seega ei olnud 11. märtsi 2003. a taotluse esitamise ajaks maade mittetagastamist veel otsustatud.

Järelikult ei saa seda taotlust pidada ka kahju hüvitamise taotluseks RvastS § 17 ja 18 mõttes ning

selle taotluse rahuldamata jätmisel ei tekkinud I. Annusel kohustust 30 päeva jooksul halduskohtusse

pöörduda. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et kahe maatüki (Suislepa 25 ning Suislepa tee 9a asuva

maa) osas tehti mittetagastamise otsus I. Annuse taotluse menetlemise ajal. 11. märtsi 2003. a taotluse

õiguslik olemus ei saanud muutuda seetõttu, et haldusorgan otsustas selle taotluse menetlemise ajal

maa mittetagastamise.

9. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et Suislepa tee 9a osas on

kaebus esitatud samas asjas, mis lahendati Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2002. a otsusega. Tol

korral kohtusse pöördumise ajaks ei olnud veel antud Suislepa tee 9a mittetagastamise korraldust.

Seega on käesoleva nõude alus teine.

Kolleegium märgib, et ehkki käesolevas asjas on I. Annusele kahju tekitatud maa mittetagastamise

korraldustega, tuleb asja sisulisel lahendamisel kontrollida eeskätt nende haldusaktide õiguspärasust,

mis viisid maa mittetagastamiseni, s.o maa erastamise korraldusi ning neile eelnenud haldusakte, mis

seadustasid vaidlusalusel maal asunud ehitised. Kui algsed haldusaktid osutuvad õigusvastasteks,

tähendab see ka neile tuginenud haldusaktide, sh maa mittetagastamise korralduste õigusvastasust.

10. I. Annuse määruskaebus kuulub eeltoodud põhjendustel rahuldamisele. Riigikohtu

halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ning saadab

asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque