3-3-1-39-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-39-07

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kaebus Kunda

Linnavolikogu 5. juuli 2006. a otsuse nr 21 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1580

Menetluse alus Riigikohtus

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1580 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-1580. Täiendada

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Mõista Kunda Linnavolikogult Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kasuks välja

viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 7670 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kunda Linnavalitsuse 23. septembri 2003. a korraldusega nr 163 algatati Hiiemäe tuulepargi

piirkonna detailplaneering. Lääne-Viru maavanema 10. veebruari 2004. a korraldusega nr 160-m ja

28. veebruari 2005. a korraldusega nr 163-m anti Kunda linna munitsipaalomandisse 16. juunil 1940

Kunda alevi omandis olnud Kunda linnas asuv Hiiemäe maaüksus, suurusega 49,23 ha sihtotstarbeta

maa. Kunda Linnavalitsuse 13. juuni 2005. a korraldusega nr 162 kinnitati Hiiemäe tuulepargi

piirkonna detailplaneeringu lähteülesanne. Hiiemäe maaüksusele on kavandatud kolme Nordex N90

tüüpi tuulegeneraatori, võimsusega 2,3 MW ja koguvõimsusega 6,9 MW, paigaldamine. Planeeritaval

alal asub Kultuurimälestiste riiklikus registris registreeritud arheoloogiamälestis ohverdamiskoht

"Kunda Hiiemägi", mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 1. septembri 1997. a

määrusega nr 59.

4. juulil 2005 sõlmiti töövõtuleping Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu koostamiseks ja

finantseerimise üleandmiseks töövõtja OÜ Hendrikson & Ko ja tellija Kunda Linnavalitsuse vahel

(taotleja OÜ Oceanside). Lääne-Viru maavanem kiitis 5. juuli 2006. a kirjaga heaks Kunda linna

üldplaneeringut muutva Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Kunda Linnavolikogu

5. juuli 2006. a otsusega nr 21 kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering.

Planeeringuga seati maakasutus- ja ehitustingimused Hiiemäe maaüksusel. Kavandatav tuulepark

koosneb kolmest Nordex N90 tüüpi tuulikust, juurdepääsuteedest, ehitusplatsidest ja elektriliinidest.

2. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda

Linnavolikogu 5. juuli 2006. a otsuse nr 21 tühistamiseks. Kaebuses leiti, et vaidlustatud haldusakt on

õigusvastane, kuna linnavolikogu ei ole kaebaja esitatud seisukohti arvesse võtnud ja samuti ei ole

haldusaktis põhjendatud, miks kaebaja seisukohti ei ole arvesse võetud. Muinsuskaitseameti

2. detsembril 2005 antud kooskõlastus oli tingimuslik. Kaebaja ettepanekud vajavad teaduslikke

uuringuid. 2005. aastal toimunud arheoloogiline seire kattis ainult osa mäest. Otsus nr 21 on

põhjendamata, samuti on selle otsuse vastuvõtmisel rikutud HMS § 3 lg-t 2 ja § 55 lg-t 1. Kehtestatud

detailplaneering ja selle alusel rajatav tuulepark kahjustaks oluliselt taara- ja maausuliste usuliste

toimingute läbiviimist.

3. Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-15880 rahuldati kaebus ning

tühistati Kunda Linnavolikogu 5. juuli 2006. a otsus nr 21. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

1. Planeerimisseaduse (PlanS § 26 lg 1) alusel on kaebajal kaebeõigus.

2. Haldusmenetluse efektiivsuse põhimõte ei saa õigustada täielikku loobumist motiveerimisest, nagu

see on toimunud käesoleval juhul. Otsuses nr 21 ei ole esitatud motivatsiooni ega põhimotiive, miks

linnavolikogu otsustas kehtestada Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Otsuses ei ole ka

korrektset ja täpset viidet otsuse aluseks olevale dokumentatsioonile ning otsuses pole selgitatud, kus

ja kuidas on võimalik dokumentidega tutvuda.

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei ole käsitletud Hiiemäe maaüksusest väljapoole

jäävate alade sobilikkust tuulepargi rajamiseks. See tähendab, et tuulegeneraatorite püstitamiseks

võib Kunda linnas ja selle lähiümbruses leiduda alternatiivseid kultuurilooliselt või

keskkonnakaitseliselt sobivamaid asukohti.

4. Vaidlustatud otsuses on märkimata neli tingimust, mis tulenesid Muinsuskaitseameti 2. detsembri

2005. a otsusest. Nimetatud otsusega oli kooskõlastatud Hiiemäe tuulepargi piirkonna

detailplaneering tingimuslikult. Tingimusteks oli, et pinnasetööd on lubatud vaid

Muinsuskaitseametiga eelnevalt kooskõlastatud arheoloogilise järelevalve all; enne ehitustööde algust

tuleb kaardistada võimalikud säilinud muistsete põldude jäänused ning muud arheoloogilist või

pärimusmaastiku väärtust omavad elemendid; viiakse läbi uuringute käigus avastatud II kivikalme

säilinud osa päästekaevamised, vältimaks edasist erosiooniohtu; tuulepargi ehituse käigus rajatakse

juurdepääsuteed (jalgrajad) Hiiemäele ning seal asuvatele kalmetele, varustatakse infostendidega

ning võimaluse korral rekonstrueeritakse või eksponeeritakse säilinud kalmeehitised. Linnavolikogul

oli võimalik tingimuslikult kooskõlastatud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering kehtestada

vaid neid nelja tingimust arvestades. Ka Lääne-Viru maavanem oli heaks kiitnud detailplaneeringu

vaid tingimusel, et tuulepargi rajamisel rakendatakse Muinsuskaitsemeti poolt nõutud meetmeid.

Samuti on vaidlustatud otsuses märkimata Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 28. juuni 2006. a

korralduses, millega kiideti heaks detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne,

esitatud kolm keskkonnamõju seiremeedet. Korraldusega nähti ette, et kõik pinnase- ja kaevetööd

tuleb läbi viia arheoloogilise järelevalve osalusel; ehitusjärgselt tuleb vähemalt kolme aasta jooksul

määrata muutused nahkhiirte populatsioonis ning loendada tuulikute mõjualas hukkunud nahkhiired

ja linnud; ehitusjärgselt tuleb mõõta tuulikute põhjustatud müra erinevatel tuulekiirustel.

4. Kunda Linnavolikogu ning kolmas isik OÜ Oceanside esitasid apellatsioonkaebused, milles

palusid tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta Härjapea Taarausuliste ja

Maausuliste Koja kaebus rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2007. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu otsus ja tehti

asjas uus otsus, millega jäeti Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused olid järgmised.

1. Halduskohus ei ole tuvastanud, et planeeringu kehtestamine oleks rikkunud kaebaja õigusi või

piiranud tema vabadusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et taara- ja maausulised käesoleval ajal viivad läbi

detailplaneeringu alal usutalitusi ning tuulepargi rajamine takistab usutalituste läbiviimist ja piirab

sellega nende usuvabadust. Seega ei ole otsusega rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi.

2. Samuti on vaidlustatud otsust seadusevastasuse motiivil. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et

otsus on õigusvastane, kuna selles puuduvad motiivid ja ei ole ka viidet motiive sisaldavatele

dokumentidele. Riigikohus on oma 17. mai 2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-05 asunud

seisukohale, et "HMS §-is 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada

akti kontrollitavus. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused

tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Halduskolleegium möönab, et ulatuslikemate aktide,

s. h detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka

otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa

haldusakti tühistamist." Ka käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakti põhjendused tuletatavad

haldusaktile lisatud dokumentidest. Planeerimismenetluse käigus on vormistatud mahukas

detailplaneeringu dokumentatsioon ja see kuulub planeeringu kehtestamise otsuse juurde.

Detailplaneeringu kehtestamise põhjendust ja vajadust ei ole antud juhul esitatud mitte otsuses, vaid

teises menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, milleks on detailplaneeringu dokumentatsioon,

millele on haldusaktis viidatud ja mille koosseisu kuulub ka mahukas seletuskiri. Lisaks sellele on

Kunda Linnavolikogu 5. juuli 2006. a otsusel nr 21 ka seletuskiri, mis on kättesaadav Kunda linna

veebilehelt ja oli ka kaebajale kättesaadav.

3. Detailplaneeringu dokumentides on esitatud selgitusi seatud eesmärgi suhtes, samuti on

põhjendatud detailplaneeringu dokumentides ja vaidlustatud otsuse seletuskirjas, miks on haldusakt

kohane, vajalik ja proportsionaalne. Detailplaneeringu materjalidest ning otsuse nr 21 seletuskirjast

ilmneb, et detailplaneeringu eesmärk on 49,23 ha suurusele maa-alale püstitada kolm

tuulegeneraatorit ning rajada teede- ja elektrivõrk. Samuti nähtub, et detailplaneeringu lahenduse osas

on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus läbiviidud uuringute tulemusel

on leitud, et kavandatav tegevus ei too kaasa piiriülest keskkonnamõju. Detailplaneeringu on heaks

kiitnud nii Muinsuskaitseamet kui Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. Detailplaneeringu

dokumentidest nähtuvalt ei ole kohalikud elanikud esitanud vastuväiteid detailplaneeringu lahenduse

suhtes ning detailplaneeringu maa-alaga piirnevad naaberkinnistu omanikud ei ole samuti olnud vastu

detailplaneeringu kehtestamisele. Nähtuvalt detailplaneeringu dokumentidest on linnavolikogu otsuse

nr 21 vastuvõtmisel analüüsitud ka alternatiivsete asukohtade võimalikkust tuulepargi rajamisel ning

leitud, et Hiiemägi kui kõrgemal asuv paik on asukohaks sobivaim. Lisaks sellele oli asukoha valikul

määravaks ka see, et kohalik omavalitsus on huvitatud Hiiemäe korrastamisest. Lähtudes eeltoodust,

on linnavolikogu vaidlustatud otsuse vastuvõtmise motiivid selgelt tuletatavad nii detailplaneeringu

materjalidest kui otsuse seletuskirjast ning puudub alus tühistada linnavolikogu vaidlustatud otsus

otsuses endas põhjenduste puudumise tõttu.

4. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et linnavolikogu otsuses detailplaneeringu kehtestamise kohta

oleks pidanud olema märgitud kavandatava tuulepargi rajamisega kaasnevad keskkonnamõju

seiremeetmed ning Muinsuskaitseameti 2. detsembri 2005. a kirjas toodud tingimused. Lääne-

Virumaa Keskkonnateenistuse korraldus ning Muinsuskaitseameti kooskõlastus on detailplaneeringu

üheks osaks ning vastavad haldusaktid kuuluvad kohustatud isiku poolt täitmisele sõltumata sellest,

kas detailplaneeringu kehtestamise otsuses on vastavad asjaolud veel kord märgitud või mitte.

5. Antud juhul on linnavolikogu põhjendanud oma otsuse nr 21 seletuskirjas, miks ei ole

detailplaneeringu kehtestamisel arvestatud kõiki Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja

seisukohti. OÜ Hendrikson & Ko koostatud Kunda linnas Hiiemäe maaüksusele kavandatava

tuulepargi keskkonnamõju strateegilise hindamise kinnitatud programmist nähtub, et osaliselt on

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja seisukohtadega arvestatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

Tartu Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse

järgmist.

1. Hiiemäele tuulepargi rajamine piirab taara- ja maausuliste õigusi usutalituste läbiviimisel olulisel

määral ning selle piiramine niisugusel kujul ei ole millegagi põhjendatud ning on vastuolus PS § 40

lg-ga 3. Kunda Hiiemägi on taara- ja maausuliste jaoks tähtis religioosne objekt, mille külastamist ei

peagi tõendama, kuna see on üldteada fakt, et Hiiemägi on taara- ja maausu jaoks väga oluline

pühapaik.

2. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole kohalik omavalitsus põhjendanud, miks tuleb eirata taara- ja

maausuliste väiteid Kunda Hiiemäe kui usupaiga säilitamise osas. Ringkonnakohus ei ole sellele

aspektile oma otsuses tähelepanu pööranud. PlanS § 26 lg 1 alusel haldusakti vaidlustades ei ole

üldse oluline, kas kaebaja õigusi rikuti või mitte.

3. Kuna usuvabadus on Põhiseaduses sätestatud põhiõigus, võib seda vastavalt PS §-le 11 piirata vaid

kooskõlas Põhiseadusega nii, et piirangud oleksid demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega

moonutaks piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Linnavolikogu oleks pidanud motiveerima

detailplaneeringu kehtestamise otsuses, miks ta usuvabadust piiras ning miks selline piirang vajalik

oli.

4. Detailplaneeringu kehtestamine peab olema põhjendatud. Ka isegi juhul, kui põhjendused

haldusaktile on antud mingis muus dokumendis, peab olema viide neile.

5. Ringkonnakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendi seisukohta tuleb vaadata selle otsuse kui terviku

kontekstis. Nimelt on Riigikohus vaadeldavas lahendis täiendavalt rõhutanud, et detailplaneeringute

kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub alati konkreetse

juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Vaadeldavas kohtuasjas taotleti detailplaneeringu

otsuse tühistamist vaid põhjusel, et otsusest ei nähtunud, miks oli kohalik omavalitsus oma varasemat

seisukohta muutnud. Käesolevas asjas ei ole see seisukoht kohaldatav.

6. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt Kunda Linnavolikogu on oma otsuses nr 21

põhjendanud, miks ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestatud kassaatori seisukohtadega.

Linnavolikogu otsuse seletuskirjas on üksnes mööndud, et vastuolud on püsima jäänud. Miks ei ole

arvestatud kassaatori ettepanekutega viia planeeritud tuulikud mujale, nt paigutada tuulikud mujale

Kunda linna territooriumile või mõne teise omavalitsuse territooriumile või vähendada paigaldatavate

tuulikute arvu, seda ei ole vaidlustatud otsuses ega ka selle juurde kuuluvates dokumentides

põhjendatud.

7. Piisavalt ei ole põhjendatud avaliku huvi olemasolu detailplaneeringu kehtestamise otsuse

vastuvõtmiseks. Nii on kaalumata jäetud asjaolu, et Eestis puuduvad tuuleparkide poolt toodetava

energiahulga salvestamiseks sobivad vahendid. Lisaks oleks Kunda Linnavolikogu otsuses pidanud

olema märgitud Muinsuskaitseameti 2. detsembri 2005. a kirjas toodud tingimused.

8. Detailplaneeringu kehtestamise dokumentidest nähtuvalt ei olnud enne detailplaneeringu

kehtestamist lõplikult lahendatud vaidlust selle üle, mida soovitakse detailplaneeringuga saavutada -

kas toetada piirkonna üldiseid huvisid, sh Hiiemäe korrastamise ja ligipääsu võimaldamise näol

rekreatiivseks tegevuseks ja muinsuskaitseväärtuste kvaliteetseks eksponeerimiseks,

alternatiivenergeetika huvisid või säilitada Hiiemägi kui religioosne objekt, toetades sellesisuliste

uskumustega inimeste huvisid ning kaudsemalt ja abstraktsemalt ka eestlaste rahvuslikke väärtusi.

Kuni on jäänud lahenduseta küsimus, mida tuleks teha Hiiemäe kujundamiseks ning selle koha

edasiseks arendamiseks, ei saa vaidlustatud otsust pidada proportsionaalseks.

7. Kunda Linnavolikogu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt ei kasutata Kunda Hiiemäge

mistahes usutalituste läbiviimiseks ei kaebaja liikmete ega teiste isikute poolt, mis on üldteada

asjaoluks. Seega on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et detailplaneeringu kehtestamine ei riku

kaebaja õigusi. Kunda Hiiemägi asub maantee ja haavapuitmassitehase läheduses, mistõttu pole

tegemist paigaga, mis asuks vaikses ja rahulikus kohas ja mida kasutatakse usutalituste täitmiseks.

Detailplaneeringu ala kuulub Kunda linna omandisse. Kui Hiiemäel peaks olema täielikult välistatud

ehitiste püstitamine ja inimtegevus, siis oleks tegemist äärmiselt ulatusliku omandiõiguse

piiramisega. Otsuse nr 21 motiive ei ole esitatud otsuses, kuid vastavad motiivid sisalduvad otsuse

ning detailplaneeringu seletuskirjas. Need dokumendid on olnud kättesaadavad ka kaebajale.

Muinsuskaitseameti kooskõlastus oli detailplaneeringu üheks osaks ning vastav haldusakt kuulub

kohustatud isiku poolt täitmisele sõltumata sellest, kas detailplaneeringu kehtestamise otsuses on

vastavad asjaolud üle korratud või mitte.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Haldusasja lahendamisel võtab Riigikohtu halduskolleegium kõigepealt seisukoha planeeringu

kehtestamise otsuse motiveerituse suhtes (osa I), seejärel kaalutlusõiguse kasutamise osas (osa II)

ning lahendab viimasena ülejäänud asjas tähtsust omavad küsimused (osa III).

I

9. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et vaidlustatud otsus on õiguspärane

hoolimata sellest, et see on motiveerimata. HMS § 54 sätestab ühe haldusakti õiguspärasuse

eeldusena selle, et haldusakt vastaks vorminõuetele. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on

haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult

põhjendatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Riigikohtu

halduskolleegium on motiveerimise vajadust põhjendanud järgnevalt: "Kirjaliku motiveerimise

eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine.

Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja

negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud

teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada,

millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente

läbi mõtlema." (14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03).

10. Halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhjendamise suurt tähtsust planeeringute kui

ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste puhul. Kolleegiumi 10. oktoobri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-

3-1-42-02 leiti, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel peab kohalik omavalitsus piisavalt

põhjendama, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või

piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades

arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 14. oktoobri

2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 on kolleegium selgitanud täpsemalt, kuidas tuleb

rakendada HMS § 56 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada

ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Selles otsuses leidis

kolleegium, et ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises

dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Samuti leiti, et kui tehakse

viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles

dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest.

11. Käesolevas haldusasjas leidis halduskohus, et Kunda Linnavolikogu vaidlustatud otsuses nr 21

puuduvad igasugused motiivid ning samuti ei ole otsuses ka viidet motivatsiooni sisaldavale

dokumendile ning vaidlustatud otsus on seetõttu õigusvastane. Ringkonnakohus leidis aga, et

"Detailplaneeringu kehtestamise põhjendust ja vajadust ei ole antud juhul esitatud mitte otsuses, vaid

teises menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, milleks on detailplaneeringu dokumentatsioon,

millele on haldusaktis viidatud ja mille koosseisu kuulub ka mahukas seletuskiri. Lisaks sellele on

Kunda Linnavolikogu 05.07.2006 otsusel nr 21 ka seletuskiri, mis on kättesaadav Kunda linna

veebilehelt."

Kolleegium jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud otsuses ei ole esitatud ei motiive ega viidet

motiive sisaldavale dokumendile. Ringkonnakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ta on asunud

seisukohale, et detailplaneeringu dokumentatsioonile on haldusaktis viidatud. Halduskohtu tl 11

olevast otsuse koopiast mingisugust viidet ei nähtu. Viiteks ei saa kindlasti pidada seda, et otsus nr 21

on pealkirjastatud kui "Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu kehtestamine" ning otsuse p-

ga 3 otsustati saata kehtestatud planeering maavanemale ja riigi maakatastri pidajale. Sellisest

mõistekasutusest järeldub küll, et mingisugune planeering, st mahukam dokumentatsioon on samuti

olemas, ent seda ei saa pidada viiteks HMS § 56 lg 1 teise lause mõttes. Korrektne viide peab

sisaldama informatsiooni selle kohta, kus ja kuidas saab motiividega tutvuda ning olema mahukamale

materjalile viitamise puhul ka piisavalt täpne, et isik mõistaks, milline osa dokumentidest kujutab

endast haldusakti motivatsiooni.

12. Mis puutub otsuse nr 21 seletuskirja, siis halduskohtu tl 49-50 on tõepoolest pealkirja

"Seletuskiri" kandev dokument. Ent nagu ringkonnakohus ise on tuvastanud, oli see seletuskiri

kättesaadav Kunda linna kodulehelt internetis. Asja materjalidest ei nähtu ning ei ole ka tuvastatud, et

see seletuskiri oleks tehtud menetlusosalistele teatavaks koos vaidlustatud otsuse endaga. Samuti ei

olnud sellele seletuskirjale viidatud vaidlustatud haldusaktis. Kolleegiumi hinnangul ei saa haldusakti

motiveeringuks pidada dokumenti, mida ei tehta teatavaks koos vaidlustatud haldusakti endaga, vaid

mis pannakse üles haldusekandja kodulehele ilma, et sellele dokumendile oleks haldusaktis viidatud.

13. Samuti ei nõustu halduskolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et haldusakti põhjendused on

antud juhul tuletatavad detailplaneeringu dokumentatsioonist ja seetõttu on vaidlustatud haldusakt

õiguspärane. Ringkonnakohus on sealjuures viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2005. a

otsusele haldusasjas nr 3-3-1-16-05, milles leiti, et "HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise

nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Käesoleval juhul on detailplaneeringu

kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Halduskolleegium

möönab, et ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud

nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise

ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist." Kolleegium märgib, et nimetatud

seisukoht oli esitatud erandina üksnes selles haldusasjas ja nende faktiliste asjaolude kontekstis ning

see ei kujutanud endast Riigikohtu praktika muutmist. Selles asjas oli tegemist varasemat otsust

muutva otsuse vaidlustamisega, ning asjas ei nähtunud, et kaebajal oleks olnud usaldus varasema

otsuse kehtimajäämise suhtes või et ta oleks vaidlustatud otsuse poolt muul moel puudutatud. Seega

oli selles haldusasjas tegemist erandliku olukorraga ning seal esitatud seisukohta tuleb samuti mõista

vaid selle lahendi kontekstis. Sellest lahendist ei saa teha järeldust, et haldusakti motiveerimata

jätmine on alati õigustatav ning ei vii haldusakti tühistamiseni. Selline seisukoht viiks sisuliselt

selleni, et HMS § 54 ja 56 regulatsioon, mis seab haldusakti õiguspärasuse eelduseks selle

põhjendamise, oleks sisutu. Motiveerimise tähtsust ning selle vajalikkust haldusakti õiguspärasuse

eeldusena on kolleegium rõhutanud nii viidatud lahendile eelnevates kui järgnevates kohtuasjades.

Seega tähendab HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine üldjuhul alati selle haldusakti

õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.

14. Kolleegium leiab, et eeltoodud põhjustel on vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsus

motiveerimatuse tõttu õigusvastane.

II

15. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kassatsioonkaebuses leitakse, et detailplaneeringu

kehtestamisel ei ole kohalik omavalitsus selgitanud, miks tuleb eirata taara- ja maausuliste väiteid

Kunda Hiiemäe kui usupaiga säilitamise osas; miks piirati usuvabadust; miks ei ole arvestatud

kaebaja ettepanekutega viia tuulikud mujale, nt paigutada tuulikud mujale Kunda linna

territooriumile või mõne teise omavalitsuse territooriumile või vähendada paigaldatavate tuulikute

arvu; kas tuulepargi rajamine on proportsionaalne; milline on detailplaneeringu kaugem eesmärk.

Ringkonnakohus on leidnud, et planeeringu materjalidest on detailplaneeringu kehtestamise motiivid

järeldatavad - tuulepargi rajamine oleks rohelise energia tootmise näol keskkonnasõbralik ja säästlik;

võimalik on tuulepargi rajamine koos muinsuskaitseobjektide säilitamise ja eksponeerimisega ning

puhkeala heakorrastamisega; Hiiemägi kui kõrgemal asuv paik on tuulepargi asukohaks sobivaim,

kohalik omavalitsus on huvitatud Hiiemäe korrastamisest.

Kolleegium leiab, et need motiivid võivad olla küll asjakohased detailplaneeringu kui terviku

seisukohalt, ent ei ole piisavad, sest neis ei vastata eeltoodud Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste

Koja argumentidele ning planeerimismenetluses esitatud seisukohtadele. Detailplaneeringu

menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse

kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste poolt esitatud

seisukohad jäetakse arvestamata, siis tuleb seda põhjendada.

16. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks detailplaneeringu menetluses

kaebaja esitatud seisukohti kaalunud ning nende arvestamata jätmist põhjendanud. Taarausuliste ja

Maausuliste Maavalla Koda on esitanud Kunda Linnavalitsusele oma vastuväited tuulepargi osas

kirjalikult 5. augustil 2005 (selles korratakse 29. juuli 2005. a elektronkirjas toodud seisukohti).

Pöördumises leiti, et tuulepargile tuleb otsida alternatiivseid asukohti (halduskohtu tl 35). 5. juunil

2006 esitati uus pöördumine, kus märgiti, et detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne on puudulik, seal ei ole käsitletud kavandatavate eesmärkide saavutamise alternatiive, samuti

kavandatava tegevuse asukohaalternatiive, ning käsitletakse üksikasjalikult aruandes leiduvaid

küsitavusi ja puudusi (tl 38-45). Sealjuures märgitakse kirjas, et Hiiemäe absoluutkõrgus ei ole

lähikonna suurim; Hiiemäest kirdes ja idas on lavamaa kõrgem. Kirjas leitakse, et kavandatavat

tegevust silmas pidades oleks otstarbekas esitada ülevaade ka lähikonna pinnavormidest ja

absoluutkõrgustest, see looks vajaliku konteksti ja aitaks paremini hinnata kavandatava tegevuse

otstarbekust detailplaneeringu alal. Samuti on menetluse käigus toimunud Taarausuliste ja

Maausuliste Maavalla Koja, Kunda Linnavalitsuse ja OÜ Oceanside kohtumised 30. augustil 2005 ja

11. mail 2006. Planeeringu toimikus asuvatest kohtumiste protokollidest nähtuvalt esitas kaebajate

esindaja neil kohtumistel ettepaneku viia kaks generaatorit väljapoole Hiiemäge eramaadele ja maa-

ala kirdeosas paiknev generaator jätta Kunda linna munitsipaalmaale või siis laieneda tuulepargiga

Viru-Nigula suunal olevale platoole.

Protokollidest järeldub, et neile ettepanekutele on vastanud üksnes OÜ Oceanside esindaja, kes on

ettepanekud tagasi lükanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajate kirjalikele ettepanekutele või

kohtumistel esitatud ettepanekutele oleks vastanud kohalik omavalitsus. Samuti ei nähtu, et Kunda

linn oleks neid ettepanekuid kaalunud ja nende arvestamata jätmist põhjendanud. Üksnes Kunda linna

kodulehel olnud detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas viidatakse osadele Taarausuliste

ja Maausuliste Maavalla Koja ettepanekutele ning korratakse vastuväiteks OÜ Oceanside poolt

kolmepoolsetel kohtumistel öeldut.

17. Kolleegiumi hinnangul näitavad need asjaolud seda, et Kunda linn ei ole tegelikkuses

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja poolt esitatud ettepanekuid ning muid asjas tähtsust

omavaid aspekte piisava põhjalikkusega kaalunud. Ühele menetlusveale - tuulepargiks sobivate

muude asukohtade kaalumata jätmisele - on viidanud ka Lääne Virumaa Keskkonnateenistus oma

28. juuni 2006. a korralduses. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele

lahendusele ning seega ka vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuseni.

III

18. Riigikohtu halduskolleegium peab oluliseks puuduseks ka seda, et detailplaneeringu kehtestamise

otsuses ei ole esitatud Muinsuskaitseameti ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse tingimusi

detailplaneeringu kooskõlastamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmisel.

Muinsuskaitseameti 2. detsembri 2005. a otsusega kooskõlastati detailplaneering järgmistel

tingimustel: pinnasetööd on lubatud vaid Muinsuskaitseametiga eelnevalt kooskõlastatud

arheoloogilise järelevalve all; enne ehitustööde algust tuleb kaardistada võimalikud säilinud muistsete

põldude jäänused ning muud arheoloogilist või pärimusmaastiku väärtust omavad elemendid; viiakse

läbi uuringute käigus avastatud II kivikalme säilinud osa päästekaevamised, vältimaks edasist

erosiooniohtu; tuulepargi ehituse käigus rajatakse juurdepääsuteed (jalgrajad) Hiiemäele ning seal

asuvatele kalmetele, varustatakse infostendidega ning võimaluse korral rekonstrueeritakse või

eksponeeritakse säilinud kalmeehitised. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 28. juuni 2006. a

korralduses, millega kiideti heaks detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne,

nähti ette, et kõik pinnase- ja kaevetööd tuleb läbi viia arheoloogilise järelevalve osalusel;

ehitusjärgselt tuleb vähemalt kolme aasta jooksul määrata muutused nahkhiirte populatsioonis ning

loendada tuulikute mõjualas hukkunud nahkhiired ja linnud; ehitusjärgselt tuleb mõõta tuulikute

põhjustatud müra erinevatel tuulekiirustel.

Lõppkokkuvõttes jääb ebaselgeks, kas eeltoodud tingimused on tuulepargi ehitaja jaoks

kohustuslikud, kuigi seda võib eeldada. Samas on antud kontekstis võimalik ehitajale panna

kohustusi vaid haldusaktiga. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et detailplaneeringu

kehtestamisega muutusid automaatselt kohustuslikuks ka eeltoodud riiklike haldusorganite poolt

kooskõlastuses välja toodud tingimused. Detailplaneeringuga seotud toimikud on reeglina mahukad

ning võivad sisaldada erinevaid dokumente. Kuna need kogutakse menetluse käigus ja neid esitavad

erinevad isikud ja organid, võivad need olla oma sisult vastandlikud. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab

aga haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kolleegiumi hinnangul ei saa selgeks ja üheselt

mõistetavaks regulatsiooniks pidada seda, mis ei ole sätestatud eraldi detailplaneeringu kehtestamise

otsuses või väljendatud selgelt detailplaneeringu lõpptulemuseks olevas kaardis või tekstilises osas.

Arusaam, nagu võiks detailplaneeringu kooskõlastamise tingimused olla välja toodud üksnes

kooskõlastavate haldusorganite kirjades, võib põhjustada vaidlusi nende kohustuslikkuse ja täitmise

üle ning tuua lõppkokkuvõttes kaasa pöördumatut kahju.

19. Kolleegium ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, et nimetatud tingimused võidakse ette näha

ehitusloas. Ehitusseaduse § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada

ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada

ehitusloale märgitud ehitist või selle osa, rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa

ning lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Samuti annab ehitusluba õiguse ehitise

tehnosüsteemide muutmiseks (§ 22 lg 2). Seega on ehitusloaga võimalik reguleerida üksnes otseselt

ehitamisse puutuvaid küsimusi. Ehitusseaduse regulatsioon ei anna võimalust reguleerida ehitusloaga

selliseid küsimusi, mis tulenevad Muinsuskaitseameti ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse

eeltoodud kooskõlastuste tingimustest.

20. Käesoleval juhul on Muinsuskaitseameti ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse tingimustest

kajastatud detailplaneeringu lõppkaardil vaid Muinsuskaitseameti nõue jalgradade rajamiseks. Muid

tingimusi selgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatud ei ole. Seetõttu peab kolleegium detailplaneeringu

kehtestamise otsust õigusvastaseks ka sel põhjusel.

21. Kolleegium on seisukohal, et asjas ei oma tähtsust ringkonnakohtu käsitlus sellest, kas taara- ja

maausulised käesoleval ajal viivad detailplaneeringu alal läbi usutalitusi või mitte. PlanS § 26 lg 1

annab kaebeõiguse igaühele ning ei nõua sealjuures kaebaja õiguste rikkumist. Seega on kaebeõigus

ka taara- ja maausuliste ühendusel ning nende õiguste rikkumine ei vaja tuvastamist.

22. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kassatsioonkaebus kuulub eeltoodud põhjendustel

rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2007. a otsus tühistatakse. Riigikohus jätab

jõusse Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2006. a otsuse, täiendades otsuse motiive käesoleva otsuse

motiividega.

Kassaator on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Halduskohtu otsusega mõisteti

kassaatorile menetluskulud välja. Kassatsioonkaebusega koos kuludokumente esitatud ei ole.

Ringkonnakohtus oli kassaator esitanud taotluse õigusabi eest 7670 krooni väljamõistmiseks koos

kuludokumentidega. See taotlus kuulub rahuldamisele.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann