3-2-1-84-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-84-07

Määruse kuupäev

Tartu, 11. oktoober 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Zinaida Valki hagi Sergei Lebonta vastu asja

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-10320

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Lebonta määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Zinaida Valk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Karl Saavo

Kostja Sergei Lebonta (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Sirje Must

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2007. a määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Valli Murdele Sergei Lebonta määruskaebuselt 15. märtsil 2007. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. aprillil 2006. a esitas Z. Valk hagi S. Lebonta vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest.

2. Tartu Maakohus rahuldas 27. novembri 2006. a otsusega hagi ja mõistis hagejale kuuluva eluruumi

kostja valdusest hageja valdusesse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Kostja soovis esitada apellatsioonkaebust. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. veebruari 2007. a

määrusega apellatsioonkaebuse käiguta. Selle määrusega määras ringkonnakohus apellandile tähtaja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, tähtaja ennistamise kautsjoni

ja apellatsioonkaebuselt täiendava riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus leidis, et

apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta, kuna apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt.

4. 27. veebruari 2007. a määrusega jättis ringkonnakohus S. Lebonta apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Toimikust nähtub, et kohtuotsus on advokaat Valli Murdele edasiandmiseks 30. novembril

2006. a kätte toimetatud AS Falck turvatöötajale. TsMS § 323 lg 1 järgi loetakse majandus- või

kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument

toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle

püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta

ei saa dokumenti vastu võtta. TsMS § 323 lg 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut

ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes.

Seega saab lugeda advokaat Valli Murdele kohtuotsus kättetoimetatuks 30. novembril 2006. a ja

apellatsioonkaebus tuli esitada hiljemalt 30. detsembril 2006. a. Apellatsioonkaebus esitati

12. veebruaril 2007. a, seega tähtaega rikkudes. Kuna apellant ei taotlenud tähtaja ennistamist,

keeldus ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Kohtutoimikus asuv väljastusteade

kohtuotsuse kättetoimetamise kohta ei vasta TsMS § 313 lg 3 p-s 3 sätestatud nõuetele. Selle sätte

kohaselt tuleb väljastusteatel märkida juhul, kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle

isiku nimi, kellele dokument anti, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule. Seega peab

väljastusteatelt nähtuma esindusõiguse alus. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-132-06. Kui väljastusteade ei vasta seaduse nõuetele, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu

otsust ei ole esindajale kätte toimetatud.

Lisaks leiab kostja, et AS Falck turvatöötajat ei saa kuidagi samastada TsMS § 323 lg-s 1 tähistatud

isikuga, s.o äriruumis püsivalt viibiva töötajaga või muu sellesarnase lepingu alusel püsivalt

teenuseid osutava isikuga.

Kuigi TsMS § 321 lg 1 lubab otsuse kätte toimetada esindajale, peab kohus kostja arvates siiski

põhistama oma otsust toimetada kohtuotsus ainult esindajale.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. TsMS § 323 sätete rakendamine ei eelda eraldi

esindusõiguse (volituse) olemasolu vastuvõtjal ning eraldi põhjenduse olemasolu. Formaalsed

puudused väljastusteatel ei tingi kostja viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt alati seisukohta, et

otsust ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud. Lisaks nähakse näiteks TsMS § 321 lõikes 3 ette

võimalus menetlusosalise esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamiseks viisil, kus esindaja

allkirja dokumendi kättesaamise kohta üldse ei anna.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 punkti 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata tagasi

ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud

toimingud.

8. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohtu otsust ei ole esindajale kätte toimetatud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kolleegium tugineb oma seisukoha

põhjendamisel TsMS § 313 lg-le 3, mis sätestab andmed, mis tuleb märkida kättetoimetamisteatel.

TsMS § 313 lg 3 järgi tuleb kättetoimetamisteatisel märkida muu hulgas järgmised andmed:

1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht (p 1);

2) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja

põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule (p 3);

3) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri (p 6);

4) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud

põhjusel tegelikult üle andmata (p 7).

Toimikus olev kättetoimetamisteade ei vasta TsMS § 313 lg 3 p-des 1 ja 3 sätestatule. Nimetatud

kättetoimetamisteatest ei nähtu kättetoimetamise kohta ja samuti põhjust, miks dokument anti üle

muule isikule, mh esindusõiguse alus (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-

1-132-06).

9. Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada järgmist. TsMS §-s 323

ei sätestata otseselt menetlusdokumentide kättetoimetamist advokaadibüroos seal töötavale

advokaadile kui menetlusosalise lepingulisele esindajale. Siiski leiab kolleegium, et

menetlusdokumendi saab kätte toimetada advokaadile kui lepingulisele esindajale ka TsMS § 323

järgi advokaadibüroos, kuna TsMS § 321 lg 1 mõtte kohaselt toimetataksegi menetlusdokumendid

eelduslikult kätte üksnes lepingulisele esindajale, kes tegeleb oma kutsetööga advokaadibüroos.

10. Kolleegium ei soostu määruskaebuse väitega, et kuigi TsMS § 321 lg 1 lubab otsuse kätte

toimetada üksnes esindajale, peab kohus põhistama oma otsust mitte toimetada kohtuotsus kätte

menetlusosalisele isiklikult. Nimetatud sätte kohaselt toimetab kohus menetluses olevas asjas

dokumendid (sh kohtulahendi) kätte ja saadab muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui

kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kolleegium on 31. jaanuari

2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06 (p 22) leidnud, et TsMS § 321 järgi tuleb kaebus

toimetada kätte nimelt menetlusosalise esindajale menetluses ning isiklikult menetlusosalisele võib

otsuse kätte toimetada üksnes täiendavalt. Sama seisukohta kinnitab ka kolleegiumi 15. jaanuari

2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06 otsuse p 32, milles kolleegium leidis, et kohus peab toimetama

dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult.

11. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna see esitati pärast

apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 järgi on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega 30 päeva,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on oluline aeg, millal apellant maakohtu otsuse

kätte sai. Ringkonnakohus luges maakohtu otsuse kätte toimetatuks 30. novembril 2006. a ja sellest

asjast hakkas kulgema apellatsioonitähtaeg. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellandi väited, et ta

sai maakohtu otsuse kätte Tartu Maakohtu kantseleist 12. jaanuaril 2007. a. Kui otsuse

kättetoimetamisteade ei vasta seaduse nõuetele (vt määruse p 8), siis tuleb asuda seisukohale, et Tartu

Maakohtu 27. novembri 2007. a otsust ei ole apellandile kätte toimetatud seaduse nõuete kohaselt ja

sel juhul tuleb TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda otsus kätte toimetatuks tegelikust saajani jõudmisest.

Kolleegium märgib, et kooskõlas TsMS § 667 lõikega 3 võib määruskaebust läbivaatav kohus

vajadusel koguda uusi tõendeid.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik