3-2-1-95-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-95-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Leida Linnu (Lind) hagi AS Rubla (endise ärinimega Tere

AS) vastu töölepingu muutmise kokkuleppe kehtetuks

tunnistamiseks ja palga saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-

1073

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leida Linnu kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Leida Lind (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tõnu Meidra

Kostja AS Rubla (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a otsus ja Harju Maakohtu 6. detsembri

2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-1073.

2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1 AS Rubla maksab Leida Linnule ühekordset preemiat 66 000 (kuuskümmend kuus tuhat)

krooni kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest;

2.2 pooled muudavad töölepingut alates 1. juulist 2007. a, mille kohaselt on töötaja põhipalgaks

11 000 (üksteist tuhat) krooni kuus. Pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase

muudatuse töölepingu lisana;

2.3 poolte menetluskulud jäävad poolte kanda;

2.4 pooltel ei ole teineteise vastu nõudeid seoses AS Tere juhatuse 13. mai 1999. a otsusega nr 17

kinnitatud Tallinna Piimatööstuse AS palgasüsteemi kehtivuse, täitmise või lõppemise ega

muude tsiviilasjas nr 2-06-1073 esitatud asjaoludega;

2.5 kompromiss jõustub seda kinnitava Riigikohtu määruse tegemisest.

3. Tagastada Leida Linnule kassatsioonkaebuselt 16. mail 2007. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja L. Lind on töötanud 4. augustist 1994. a TERE AS-is (endise nimega Tallinna

Piimatööstuse AS. 24. juulist 2007. a on uueks ärinimeks AS Rubla). Hageja pöördus töövaidluse

lahendamiseks avaldusega töövaidluskomisjoni, kuna leidis, et 15. juulil 1999. a määrati talle

töötajate hindamisel vastavalt 1. juunini 2005. a kehtinud palgasüsteemile väärtuspalgaks 50%

astmepalgast. Hageja leidis, et talle maksti ettenähtust vähem väärtuspalka alates 2001. aasta märtsist.

Ta palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tööandjalt välja mõista saamata jäänud palk 65 158

krooni 80 senti (märts 2001 kuni märts 2004) ning 68 741 krooni 80 senti 2004. a märtsist praeguse

ajani; samuti 29 346 krooni 75 senti viivist palga maksmisega viivitamise eest ja 1200 krooni

palgaläbirääkimistega venitamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Samuti palus avaldaja

tunnistada osaliselt õigustühiseks töölepingu lisas nr 7 toodud palgatingimuste muudatuse

1. jaanuarist 2003, millega väärtuspalgaks määrati 1900 krooni kuus.

2. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis 14. novembri

2005. a otsusega hageja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon leidis, et avaldaja nõuded palga

saamiseks kuni 2002. aasta oktoobrini ja viivise saamiseks 13. juunini 2005. a on aegunud ITVS § 6

lg 3 ja § 8 alusel.

3. Hageja esitas hagi Harju Maakohtule sama töövaidluse lahendamiseks. Hageja väitel on kostja

alandanud tema väärtuspalka selliselt, et 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini on hagejal

jäänud saamata töötasu 114 069 krooni. Töölepingu tingimuste muutmisega halvenes hageja

materiaalne olukord võrreldes sellega, mis oleks olnud, kui kostja oleks õigesti kohaldanud

palgasüsteemi põhi- ja väärtuspalga arvutamist.

Hageja palus tunnistada kehtetuks töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millega määrati

1. jaanuarist 2003. a tema põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 1900 krooni. Samuti palus ta

tunnistada 1. jaanuarist põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 5000 krooni. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini saamata jäänud palga 114 069

krooni. Samuti palus hageja ennistada hagi esitamise tähtaja, kuna ei saanud hagi esitada õigeaegselt,

sest haigestus.

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tugines vastuses hagile sellele, et hageja nõuded on aegunud nii

ITVS § 6 lg 3 alusel kui ka ITVS § 24 lg 1 alusel. Lisaks on hageja esitanud maakohtule nõudeid,

mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud.

5. Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja nõuded tunnistada

tema põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 5000 krooni ning mõista kostjalt välja saamata

jäänud palk 4. novembrist 2005. a jaanuarini 2006. a, jättis maakohus TsMS § 423 lg 1 p 13 ning

ITVS § 24 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna neid nõudeid ei olnud hageja esitanud

töövaidluskomisjonis.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. mai 2007. a otsusega osaliselt apellatsioonkaebuse ning

tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga hagi rahuldamata jätmises

1. jaanuari 2003. a töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja

palgavahe väljamõistmiseks oktoobrist 2002 kuni 3. novembrini 2005 aegumise tõttu. Maakohus

leidis põhjendatult, et hagi esitati kohtusse hilinemisega.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et hageja esitas kohtule nõudeid, mida ta

töövaidluskomisjonile ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et töötajal on õigus pöörduda kohtusse ka

ilma töövaidluskomisjoni poole pöördumata ning töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise

korral hagi esitamisel kohtusse ei keela seadus hagiavalduses esitada ka uusi nõudeid, mida ei ole

varem esitatud. Kuna maakohus ei ole hageja kõiki nõudeid sisuliselt hinnanud, ja seda puudust ei ole

võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

9. Pooled esitasid 10. juulil 2007. a Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise

kompromissilepingu ning lõpetada menetlus.

Kompromissilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas:

2.1 kostja maksab hagejale ühekordset preemiat summas 66 000 krooni kolme tööpäeva jooksul

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest;

2.2 pooled on jõudnud kokkuleppele töölepingu muutmises selliselt, et alates 1. juulist 2007. a on

töötaja põhipalgaks 11 000 (üksteist tuhat) krooni kuus. Pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel

sellekohase muudatuse töölepingu lisana;

2.3 poolte menetluskulud jäävad poolte kanda;

2.4 pooltel ei ole ning nad ei esita teineteise vastu mingeid nõudeid seoses AS Tere juhatuse 13. mai

1999. a otsusega nr 17 kinnitatud Tallinna Piimatööstuse AS palgasüsteemi kehtivuse, täitmise või

lõppemise ega muude tsiviilasjas nr 2-06-1073 esitatud asjaoludega;

2.5 kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest;

2.6 pooled on kokku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise 2 päevale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas

tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab TsMS § 431 ja § 691 p 3 alusel menetluse.

11. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad

vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning

seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus

selgitada täiendavalt kompromissi kinnitamisest pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

Kompromissi esitamise sätestab TsMS § 430 lg 1, mille alusel võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Kassatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmise või kompromissi kinnitamise

korral pärast asja menetlusse võtmist tühistab Riigikohus määrusega eelnevad kohtulahendid ning

lõpetab asja menetluse (TsMS § 684). Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p-st 4 kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kolleegiumil puudub

alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.

12. Kuigi TsMS § 149 lg-s 4 ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kassatsioonikautsjon tuleb

kassatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tagastada, saab seda lugeda selle sätte mõttes

analoogseks kaebuse rahuldamisega, sest kaevatava ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tühistatakse.

Seetõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada.

13. TsMS § 694 lg 2 alusel jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ja selle peale

ei saa edasi kaevata.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik