3-2-1-89-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-89-07

Määruse kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu 5 512 536

krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-5715

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Algen (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

OÜ Profit Pluss (registrikood xxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat

Anto Kasak

OÜ Algen (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Heldur Otti

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a määrus ja saata OÜ Algen

määruskaebus Viru Maakohtu 28. märtsi 2006. a määruse peale samale ringkonnakohtule

menetlemiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole Järve, Otti, Laretei OÜ Algen määruskaebuselt 19. märtsil

2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Profit Pluss esitas 14. märtsil 2006. a Viru Maakohtule hagi OÜ Algen vastu 5 512 536 krooni

saamiseks. 24. märtsil 2006. a esitati kohtule kompromiss, millele olid alla kirjutanud hageja

seadusliku esindajana Boris Sumnikov ja kostja seadusliku esindajana Aleksandr Korban. Viru

Maakohus kinnitas 28. märtsi 2006. a määrusega kompromissi ja lõpetas asja menetluse.

Kompromissi kohaselt kohustus kostja kompromissis ettenähtud tähtaegadel ja korras tasuma

hagejale 5 000 000 krooni. Kohtumäärus toimetati kostjale kätte 3. aprillil 2006. a aadressile Sõpruse

6-5, Kallaste.

2. Kostja esitas maakohtu 28. märtsi 2006. a menetluse lõpetamise määruse peale 7. juulil 2006. a

määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule. Määruskaebusele oli alla kirjutanud kostja juhatuse liige Gennadi Grigorov. Määruskaebuse

kohaselt ei olnud A. Korbanil volitust esindada kostjat kohtumenetluses, kuna OÜ Algen osanike

17. oktoobri 2005. a koosolekul kutsuti tagasi kogu juhatus, sealhulgas ka A. Korban. A. Korban

vaidlustas osanike otsuse Tartu Maakohtus. Koosoleku otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Viru

Maakohtu 28. märtsi 2006. a määrust ei ole kostjat esindama õigustatud isikule kätte toimetatud enne

19. juunit 2006. a, mistõttu määrus ei saanud jõustuda 3. mail 2006. a.

3. Tartu Maakohtu 30. augusti 2006. a otsusega kuulutati välja kostja pankrot.

4. Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Kompromissi sõlmimisel 23. märtsil 2006. a ja selle kinnitamisel maakohtus 28. märtsil 2006. a oli

A. Korban äriregistri kande järgi kostja juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 esimese lause

järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi

teadma, et kanne ei ole õige. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte

õigustloov ning see kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda registrisse

juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kostja on

määruskaebuse esitamisega hilinenud, kuna 30-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg on

lõppenud. Kaevatav määrus jõustus 3. mail 2006. a. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole

alust.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Juriidilisele isikule või ametiasutusele toimetatakse TsMS § 318 lg 2 kohaselt menetlusdokument

kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust

ei tulene teisiti. Teiste isikutega suhetes loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1

järgi juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda

asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistri kande järgi olid

5. märtsist 1997. a kuni esindusõiguse üleminekuni pankrotihaldurile 5. septembril 2006. a kostja

juhatuse liikmed G. Grigorov ja A. Korban. Kande järgi võis juhatuse liige esindada äriühingut

üksinda.

Maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud 3. aprillil 2006. a tema

seaduslikule esindajale juhatuse liikmele A. Korbanile tema enda kohtule esitatud aadressil.

Arvestades TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise määrusele ettenähtud 30-päevast

edasikaebetähtaega, tulnuks kostjal esitada määruskaebus kohtule hiljemalt 3. mail 2006. a.

Määruskaebus on esitatud 7. juulil 2006. a. Avaldust menetlustähtaja ennistamiseks koos

määruskaebusega esitatud ei ole. Seega ei olnud tegemist tähtaegselt esitatud määruskaebusega ning

maakohus oleks pidanud keelduma määruskaebuse menetlusse võtmisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ning

saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kostja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti

ÄS § 34 lg-d 2 ja 3, TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2 ning rikkus TsMS § 664 lg-t 2.

Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt oli A. Korban kostja seaduslik esindaja 5. märtsist 1997. a

5. septembrini 2006. a, on ebaõige. Arvestades ÄS § 34 lg-tes 2 ja 3 ja Riigikohtu lahendites

tsiviilasjades nr 3-2-1-36-06 ja nr 3-2-1-39-05 avaldatud seisukohti ei ole äriregistri juhatuse liikme

kandel õigustloovat tähendust. Õigustloov tähendus on juhatuse liikme valimisel ja tagasikutsumisel

äriühingu pädeva organi otsuse alusel. Ringkonnakohus, omistades äriregistri kandele õigustloova

tähenduse, on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 34 lg-d 2 ja 3. Ebaõige on ka ringkonnakohtu järeldus,

mille kohaselt maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud

3. aprillil 2006. a. Asjas ei tulnud kohaldada TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2.

Kohtute seaduse § 16 lg-test 1 ja 2 ja ÄS § 22 lg-st 1 tulenevalt on äriregister kohtusüsteemi osa,

mistõttu ei saa kohus olla kolmandaks isikuks ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kostja ei ole asjas

esitanud registrikaardi ärakirja. Seetõttu pidi maakohus ise tulenevalt TsMS § 363 lg 6 mõttest

kontrollima kostja juhatuse liikme pädevust registrist, sealhulgas oleks maakohus pidanud

kontrollima ka äriregistri menetlusteavet. Viru Maakohtus toimunud tsiviilasja menetlusest, selle

aluseks olnud lepingust ja maakohtu 28. märtsi 2006. a asja menetluse lõpetamise määrusest sai

kostja teada 19. juunil 2006. a. Kuna maakohus jättis kostja juhatuse liikme volitused kontrollimata ja

sellest tulenevalt edastas määruse isikule, kes ei olnud menetlusosalise seaduslik esindaja, on

maakohus rikkunud TsMS § 226 lg-t 1, § 2, § 318 lg-t 1. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 664

lg-t 2 sama seaduse § 669 tähenduses.

8. Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus ei ole kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme. Äriregistri kanne omab õiguslikku tähendust. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib

osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et

juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. ÄS § 34 lg 2 esimese lause järgi kehtib

kanne kolmanda isiku suhtes õigena. Kohus ei pea lisaks äriregistri registrikaardil kajastatule

kontrollima menetlusteavet sisuliselt. Kompromissi sõlmimise ja kinnitamise ajal oli A. Korbani

tagasikutsumise otsus maakohtus vaidlustatud, mistõttu registriosakonna menetlus oli peatatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule

menetlemiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Pankrotiseaduse § 43 lg 5 alusel on pankrotihaldur

andnud kostjale nõusoleku kassatsiooni korras määruskaebuse esitamiseks.

10. Määruskaebuses leiab kostja, et ta on esitanud määruskaebuse maakohtu 28. märtsi 2006. a

määruse peale tähtaegselt. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus on allkirja

vastu kostjale kätte toimetatud 3. aprillil 2006. a tema seaduslikule esindajale A. Korbanile viimase

poolt kohtule esitatud aadressil. Kostja väidab, et ta sai määrusest ja kohtumenetlusest teada

19. juunil 2006. a.

11. Tähitud kirjaga menetlusdokumendi kättetoimetamine on sätestatud TsMS §-s 313. Vastavalt selle

paragrahvi 1. lõikele tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitud saatmise korral

väljastusteade, mis tuleb viivitamatult kohtule tagastada. Asja materjalides on kostjale saadetud ja

kohtule tagastatud väljastusteade (tl 19). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 313 lg 3 p 7 kohaselt

tuleb väljastusteatele märkida dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri ning dokumendi

kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle

andmata. Juriidilise isiku puhul tuleb menetlusdokument TsMS § 318 lg 2 kohaselt kätte toimetada

juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Maakohtu 28. märtsi 2006. a määruse kättetoimetamisel ei

ole järgitud TsMS § 313 lg 3 p-s 7 sätestatut, sest väljastusteatest ei nähtu, kes võttis kohtu saadetud

menetlusdokumendi vastu. Kuna väljastusteatest ei nähtu isiku nime ega ka tema seost kostjaga, siis

leiab kolleegium, et praegusel juhul ei saa kindlalt väita, et kohtumäärus on kostjale väljastusteatel

märgitud kuupäeval kätte toimetatud.

Kostja väitel on temale maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus väljastatud 19. juunil 2006. a. Kostja

esitas määruskaebuse 7. juulil 2006. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg-s 2 on sätestatud, et

menetluse lõpetamise määruse puhul on määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kostja on määruskaebuse esitanud tähtaja jooksul.

12. Eelnevat kinnitab kolleegiumi arvates ka see, et toimikust nähtuvalt ei kontrollinud maakohus

poolte esindajate esindusõigust. Vastavalt TsMS § 221 lg-le 1 tõendab seadusliku esindaja

esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Asja menetlemisel

maakohtus ei olnud kohtule esitatud dokumenti, millest nähtuks, kes on kostja ja hageja seaduslik

esindaja. Esindusõiguse kontroll on sätestatud TsMS §-s 226. Kuna maakohtul puudusid andmed

kostja seadusliku esindaja kohta, siis on väär ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määrus on

kostja seaduslikule esindajale 3. aprillil 2006. a kätte toimetatud.

13. Vastuseks määruskaebuse väitele ÄS § 34 kohaldamisest märgib kolleegium järgmist.

Äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud,

kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme

volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse

tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust

menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama

osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Seega jääb kolleegium tsiviilasjade nr 3-

2-1-54-05 ja nr 3-2-1-39-05 otsustes avaldatud seisukohale.

14. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kohus peab esindaja volituste kontrollimisel

kontrollima enda algatusel lisaks registriandmetele ka äriregistri menetlusteavet. Äriseadustiku § 22

lg 1 kohaselt on registripidajaks maakohtu registriosakond. Kassaatori seisukoht on vastuolus TsMS

§ 363 lg-ga 6, mille kohaselt hõlmab kohtu poolt kontrollitav teave juriidilise isiku osas üksnes

registrikaardi ärakirja, registri väljavõtet või registreerimistunnistust. Äriregistri menetlusteavet peab

kohus kontrollima neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi äriregistri kande õigsuses. Praegusel juhul

oli aga ringkonnakohtul määruskaebuse menetlemisel teada, et kostja seadusliku esindajana

äriregistrisse kantud A. Korbani osas oli äriregistri kanne ebaõige.

15. Kolleegium peab vajalikuks märkida lisaks, et ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja

apellatsioonkaebuse p-s 3 esitatud väitele, et kostja on olnud tsiviilasja menetluses esindamata.

Riigikohtule esitatud määruskaebuses märkis kostja, et ta sai kohtumenetlusest teada alles 19. juunil

2006. a. Määruskaebuses väidetu on kooskõlas ka asja materjalidega. Vastavalt TsMS § 362 lg-le 1

loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja

hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 kohaselt

võetakse hagiavaldus menetlusse määrusega mõistliku aja jooksul. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

kohus oleks kostjale üldse hagiavalduse ärakirja saatnud. Maakohus määras hagejale 21. märtsil

2006. a puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 11). Puuduste kõrvaldamise asemel esitati 23. märtsil

2006. a kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Seega on maakohus teinud lõpplahendi

tsiviilasjas, mida kohus seaduse kohaselt ei ole menetlusse võtnud. Samuti on rikutud TsMS § 431

lg 1 kolmandat lauset, mille kohaselt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele

või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik