3-4-1-12-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-12-07

Otsuse kuupäev

26. september 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris,

Ants Kull ja Julia Laffranque

Kohtuasi

Tallinna Halduskohtu 9. mai 2007. a taotlus kontrollida käibemaksuseaduse

§ 15 lõike 2 punkti 6 põhiseadusele vastavust

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkt 6 osas, mis näeb ette tingimuse, et riigi-,

valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid peavad etenduste ja

kontsertide piletite suhtes 5%-lise käibemaksumäära rakendamiseks moodustama etendust või

kontserti korraldava etendusasutuse kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti,

põhiseadusevastaseks ja kehtetuks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Muusikaliteater müüs muusikalide "Georg" ja "Tuhkatriinu" pileteid viieprotsendilise

käibemaksumääraga ja deklareeris 2005. a augustist kuni 2006. a jaanuarini käibedeklaratsioonides

viieprotsendilise määraga maksustatavat käivet 9 729 375 krooni.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) maksuhaldur kohustas 19. detsembri

2006. a maksuotsusega nr 12-5/864 mittetulundusühingut Muusikaliteater tasuma maksukorralduse

seaduse § 92 lõike 1 punktide 2 ja 3 ning § 95 lõike 1 alusel käibemaksu 1 254 440 krooni, sest

mittetulundusühing oli viieprotsendilist käibemaksumäära ebaõigesti kohaldanud.

3. Kuna MTÜ Muusikaliteater parandas 2006. a septembris 2005. a novembri käibedeklaratsiooni,

suurendades selle kuu käivet 296 631 krooni võrra ja sellelt arvestatud viieprotsendilist käibemaksu

14 831 krooni võrra, kohustas PMTK maksuhaldur 8. jaanuari 2007. a otsusega 12-4/11

mittetulundusühingut Muusikaliteater tasuma täiendavalt 48 941 krooni käibemaksu.

4. MTÜ Muusikaliteater esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes eelnimetatud maksuotsuste

tühistamist ja käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lõike 2 punkti 6 kohaldamata jätmist, kuna see on

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lõikega 1 ja §-ga 31 ning Euroopa Liidu õigusega.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 9. mail 2007 MTÜ Muusikaliteater kaebuse ja tühistas vaidlustatud

maksuotsused. Halduskohus tunnistas KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sisalduva tingimuse, mille kohaselt

peavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustama

käibemaksusoodustuse saamiseks etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust

vähemalt 10 protsenti, PS § 12 lõikega 1 ja §-ga 31 vastuolus olevaks ning jättis selle kohtuasja

lahendamisel kohaldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohus leidis, et KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sisalduv tingimus, mille kohaselt

peavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustama

etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10%, on vastuolus Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 12 lõikega 1 ja §-ga 31.

Kohus võrdles omavahel riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutusi ning rahvusooperit olukorras, kus

riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad nende

kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti, ning samu isikuid olukorras, kus riigi-, valla- või

linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid nende kalendriaasta eelarvetulust 10

protsenti ei moodusta, ning leidis, et korraldajate ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt finantseerimise

allikast on meelevaldne. Samuti on meelevaldne seada käibemaksumäär sõltuvusse kolmandate

isikute hinnangust kontserdi või etenduse vastavusest avalikele huvidele. Seetõttu on KMS § 15 lõike

2 punktis 6 sisalduvad piirangud vastuolus PS § 12 lõikega 1.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punktiga 6 nõutav 5%-lise käibemaksmäära kohaldamise tingimus,

et korraldaja peab olema saanud riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt toetust

vähemalt 10% ulatuses kalendriaasta eelarvetulust, on kohtu arvates vastuolus PS §-st 31 tuleneva

ettevõtlusvabadusega.

Kohtu hinnangul on käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkt 6 vastuolus ka Euroopa Ühenduse

asutamislepingu artikliga 14, mille kohaselt tuleb tagada kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba

liikumine siseturul. Kuigi teoreetiliselt on ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud

etendusasutusel võimalik Kultuurkapitalilt toetust taotleda, tuleneb Eesti Kultuurkapitali

eesmärkidest ja ülesannetest, et see ei ole mõeldud teiste riikide etendusasutuste finantseerimiseks.

7. MTÜ Muusikaliteater arvates on KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud piirang finantseerimise

allika kui maksumäära kohaldamise kriteeriumi osas põhiseadusega vastuolus ning tuleb jätta seetõttu

kohaldamata.

Võrreldavateks gruppideks, keda ebavõrdselt koheldakse, on mittetulundusühingu hinnangul riigi-,

munitsipaal- või eraetendusasutused ning rahvusooper, kelle kalendriaasta eelarvetulust moodustavad

riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadud vahendid vähemalt kümme

protsenti, ning sama liiki etendusasutused juhul, kui nende kalendriaasta tulust ei moodusta nimetatud

finantseerimisallikatest saadud tulu kümmet protsenti. Ebavõrdne kohtlemine seisneb viidatud

subjektide poolt osutatavate teenuste (etendus või kontsert) erinevas maksustamises, kusjuures

maksumäär on seatud sõltuvusse finantseerimise allikast. Käibemaksuga maksustamise eesmärk ning

maksumäära kohaldamise tingimus peavad olema omavahel mõistlikult seotud.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud tingimus mõjub ettevõtlust pärssivalt, kuna

piirab etendusasutust eelarve koostamisel ning ei anna ettevõtjale kindlust oma ettevõtluse

planeerimisel. Käibemaksukoormust kannab Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika

kohaselt tarbija, mitte ettevõtja. Seega on sellise maksusoodustuse sõltuvusse seadmine

etendusasutuse finantseerimisallikast meelevaldne. Tegemist on ebaproportsionaalse

ettevõtlusvabaduse piiranguga.

8. Õiguskantsler leiab, et KMS § 15 lõike 2 punkt 6 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei

võimalda maksustada 5%-lise käibemaksumääraga etenduse või kontserdi korraldamist riigi-,

munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt, kui riigi, valla- või linnaeelarvest või

Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid ei moodusta etenduse või kontserdi korraldaja

kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti.

Kuna KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud 5%-lise käibemaksumäära rakendamine on seatud

sõltuvusse riigi-, valla- ja linnavõimu või sihtasutuse Eesti Kultuurkapital subjektiivsetest otsustest,

võib tekkida küsimus, kas kõik maksuõigussuhte elemendid on seaduses ammendavalt kirjas.

Nimetatud säte ei võimalda maksukohustuslasel kontserdi korraldamise ajal ette näha, kas riigi-,

valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad aasta lõpuks

tema eelarvetulust vähemalt kümme protsenti, ning on seetõttu õigusselgusetu ja formaalselt

põhiseadusega vastuolus.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkt 6 mõjutab ebasoodsalt etendusasutusi, kujutades endast

seetõttu ettevõtlusvabaduse riivet. Vaidlustatud norm, mis on kehtestatud kõrgkultuuri ning avalikes

huvides tegutsevate etendusasutuste toetamise ja soodustamise eesmärgil, ei ole proportsionaalne

ettevõtlusvabaduse piirang. Seadusandja eesmärke on võimalik saavutada isikut vähem koormavate

abinõudega. Samuti ei ole valitud meede mõõdukas, sest maksusoodustuse saamiseks vajalik

10%-line finantseerimisnõue mõjub ettevõtlusele ebasoodsalt või lausa takistavalt. Samas võidakse

olenevalt saadava toetuse mahust sisuliselt üht ja sama laadi kultuuriteenust pakkuvaid etenduste

korraldajaid maksustada erinevalt. Piisaval määral toetust saanud etendusasutus aga võib

sooduskäibemaksumäära rakendada nii kõrg- kui massikultuurietendustele.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkt 6 eelistab maksunduslikult neid kontsertide ja etenduste

korraldajaid, kes saavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt rahalisi vahendeid

vähemalt 10 protsendi ulatuses oma kalendriaasta eelarvetulust, neile korraldajatele, kes toetust ei saa

või saavad seda alla 10 protsendi. Seega on ühtlasi tegemist nimetatud kahte liiki etenduste

korraldajate ebavõrdse kohtlemisega. Kirjeldatud ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks puuduvad

veenvad argumendid, seega on vahetegu vähemalt 10%-lise toetuse saajate ja mittesaajate vahel

vastuolus PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsusõigusega.

Kui Riigikohus tunnistab KMS § 15 lõike 2 punkti 6 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles

see võimaldab etenduse või kontserdi korraldamist maksustada 5%-lise käibemaksumääraga

vähemalt 10%-lise avaliku võimu poolse finantseerimise korral, maksustataks

sooduskäibemaksumääraga ühetaoliselt kõiki erinevate etendusasutuste korraldatavaid etendusi ja

kontserte. Kõrgkultuuri on võimalik muul viisil efektiivsemalt toetada ning õiguskantsler teeb

Riigikohtule ettepaneku kohustada Riigikogu etenduse ja kontserdi korraldamisele rakendatavat

käibemaksumäära uuesti kompleksselt üle vaatama.

9. Justiitsminister on seisukohal, et KMS § 15 lõike 2 punkt 6 on vastuolus PS §-st 12 tuleneva

võrdse kohtlemise põhimõttega.

Isikute grupile teatud tingimuste täitmise korral soodsama käibemaksumäära kohaldamise võimaluse

andmine ei ole keelatud, kuid seda tehes peab seadusandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud nõue, et maksusoodustuse saamise eelduseks on

avalik-õiguslikest allikatest toetuse saamine, seob soodsama käibemaksumäära avaliku huvi

esinemisega. Samas võivad avalikes huvides etendusi korraldada ka isikud, kes toetusi ei taotle.

Nõue, et avalik-õiguslikest allikatest pärinev toetus moodustaks ettevõtja kalendriaasta eelarvetulust

vähemalt kümme protsenti, tähendab aga seda, et korraldatava etenduse või kontserdi sisu ei ole

kuidagi seotud soodustuse andmise tingimusega. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, millistel

kaalutlustel eristatakse ettevõtjaid, kes korraldavad avalikes huvides etenduse või kontserdi. Avalik-

õigusliku finantseerimise mahu nõue loob olukorra, kus suurema majandustegevusega ettevõtjad või

ettevõtjad, kes taotlevad toetust vaid ühele avalikes huvides korraldatavale etendusele või kontserdile,

ei saa soodsamat käibemaksumäära kohaldada. Soodustuse eesmärk on aga otseselt seotud

korraldatava üritusega.

Kuna KMS § 15 lõike 2 punkt 6 seob soodsama käibemaksumäära kohaldamise võimaluse

kalendriaasta tuluga, tekib ebavõrdne kohtlemine ka sõltuvalt etenduse või kontserdi korraldamise

ajast. Sõltuvalt sellest, kui kaua kestab protsess toetuse saamisest etenduse või kontserdi toimumise ja

piletimüügini, võivad samaväärse kultuuriürituse korraldajad soodsamat käibemaksumäära kohaldada

või mitte. Seega puudub mõistlik põhjus kultuuriürituste korraldajate ebavõrdseks kohtlemiseks ja

tegemist on PS § 12 rikkumisega.

10. Riigikogu esimees volitas Riigikogu nimel KMS § 15 lõike 2 punkti 6 kohta arvamust andma

Riigikogu rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni.

Riigikogu põhiseaduskomisjon on arvamusel, et KMS § 15 lõike 2 punkt 6 on põhiseadusega

vastuolus, kuna see riivab PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust ja on ühtlasi diskrimineeriv ning

vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.

Riigikogu rahanduskomisjon selgitas, et alates 1993. aastast kehtinud, kuid samas pidevalt

täpsustatud kultuuriteenuste maksuerisus, mis praegu on sätestatud KMS § 15 lõike 2 punktis 6, on

kehtestatud, lähtudes soovist toetada avalikes huvides toimuva väärtkultuuri tarbimist. Väärtkultuuri

või avalikes huvides toimuvat väärtkultuuriüritust pole õnnestunud seaduses defineerida. Kuna

Kultuurkapitali ekspertgrupid, kohalike omavalitsuste kultuurikomisjonid ja Kultuuriministeerium on

pädevad kultuuriürituste avaliku huvi määra üle otsustama, on nendepoolne toetus eksperthinnanguks

osutatava teenuse avaliku huvi määra üle.

Õiguskantsler pöördus 2005. a 19. oktoobril Riigikogu rahanduskomisjoni poole märgukirjaga KMS

§ 15 lõike 2 punkti 6 vastuolust põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte ja fiskaalse

neutraalsuse nõudega ning Euroopa Ühenduse õiguses sätestatud teenuste vaba liikumise

põhimõttega.

Riigikogu rahanduskomisjon ja kultuurikomisjon ei jõudnud õiguskantsleri märgikirjale järgnenud

arutelude käigus üksmeelele, kuidas KMS § 15 lõike 2 punkti 6 põhiseadusega kooskõlla viia.

2006. aasta aprillis tegi Riigikogu rahanduskomisjon Rahandusministeeriumile ettepaneku tekkinud

õiguslikku olukorda analüüsida ja välja töötada lahendus nimetatud vastuolude kõrvaldamiseks.

Rahandusministeerium toetas nimetatud maksusoodustuse kaotamist, kuid ei algatanud Vabariigi

Valitsuse kaudu vastavat seaduseelnõu. Riigikogu rahanduskomisjon on alates 2005. aastast

menetlenud kolme eelnõu, mille eesmärgiks on olnud kultuuriteenuste käibemaksusoodustuse oluline

laiendamine, kuid ei ole neid toetanud. Soodustuse laienemisega massi- ja kommertskultuuri

ettevõtmistele kaasneks sätte eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalne, põhjendamatu ja

soovimatu surve eelarvele ja soodustust mittevajavate isikute toetamine. Riigikogu rahanduskomisjon

leiab, et riik ja maksusoodustuse saajad vajavad õigusliku olukorra muutmisel kohanemisaega. Kui

KMS § 15 lõike 2 punkt 6 pole põhiseaduspärane, peab rahanduskomisjon õigeks kõnealuse

maksusoodustuse täielikku kaotamist.

11. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et KMS § 15 lõike 2 punkt 6 ei ole Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa Ühenduse õigusega vastuolus.

Kuna isikuid koheldakse KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud sooduskäibemaksumäära

rakendamise tingimuse saavutamisel riigilt, kohalikult omavalitsuselt või Eesti Kultuurkapitalilt

toetuse taotlemisel võrdselt, ei ole tegemist PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse

rikkumisega. Ettevõtlusvabaduse piiranguid võib kehtestada mõistlikel põhjustel.

Eelarve suurus ja toetuste osakaal selles on omavahel võrdelises seoses ning toetuste osakaal määrab

ära vaidlusaluses käibemaksuseaduse sättes soodusmäära rakendamise õiguse. Finantseerimise

piisavuse korral puudub vajadus toetuste järele või saabki nende osakaal olema marginaalne.

Etenduse või kontserdiprojekti eelarve kunstlikus alafinantseerimises hoidmine toetuste ja

eelarvemahu vahelise proportsiooni hoidmise nimel reaalselt eksisteerivatest finantseerimisallikatest

loobumisega ei loo olukorda, kus oleks ettevõtlusvabadust mõistliku põhjenduseta piiratud.

Ekslik on Tallinna Halduskohtu seisukoht, et KMS § 15 lõike 2 punkt 6 takistab Euroopa Ühenduse

asutamislepingu artikliga 14 nõutavat kaupade ja teenuste vaba liikumist siseturul. Eesti

Kultuurkapitali seaduse §-d 1 ja 2 ei välista Eesti Kultuurkapitali toetuse andmist äriühingule, mis on

registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tema poolt korraldatava projekti sisu on vastavuses

Eesti Kultuurkapitali seaduses sätestatud eesmärkide ja ülesannetega. Euroopa Liidu liikmesriigi

etendusasutused võivad nii riigieelarvest kui kohalike omavalitsuste eelarvetest saada toetust samadel

alustel Eesti etenduse või kontserdi korraldajatega.

VAIDLUSALUNE SÄTE

"§ 15. Käibemaksumäärad

[---]

(2) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:

[---]

6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi

poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid

moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti;"

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 järgi edastab kohus

oma otsuse või määruse Riigikohtule, kui ta on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes

asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks.

Asjassepuutuvateks saab lugeda üksnes neid norme, mis on otsustava tähtsusega kohtuasja

lahendamisel.

13. Tallinna Halduskohus peab põhiseadusega vastuolus olevaks ja MTÜ Muusikaliteater kohtuasja

lahendamisel olulist tähtsust omavaks normiks KMS § 15 lõike 2 punkti 6.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Tallinna Halduskohtuga, et

MTÜ Muusikaliteater ei saanud muusikalidele "Georg" ja "Tuhkatriinu" müüdavatele piletitele

5%-list sooduskäibemaksumäära rakendada just KMS § 15 lõike 2 punkti 6 tõttu, mis seab

sooduskäibemaksumäära kohaldamise tingimuseks kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10%-lise

finantseerimise riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavatest vahenditest.

Seega on tegemist käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja aluseks olevas vaidluses otsustavat

tähtsust omava ja asjassepuutuva normiga.

14. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kultuuriteenuste käibemaksuga maksustamist reguleeris

vaidluse tekkimise ajal, st 2005. a augustist kuni 2006. a jaanuarini Euroopa Ühenduste nõukogu

17. mai 1977. a direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (nn Nõukogu kuues

direktiiv). Nõukogu kuuenda direktiivi artikli 13 A-osa lõike 1 punkt n kohustas liikmesriike avalik-

õiguslike organisatsioonide või teiste asjaomases liikmesriigis tunnustatud kultuuriasutuste

pakutavaid teatavaid kultuuriteenuseid ja nendega otseselt seotud kaupu käibemaksust vabastama,

kuid võimaldas liikmesriikidel seda teha enda kehtestatud tingimustel, arvestades seejuures direktiivi

artikli 13 A-osa lõike 1 preambulis ning artikli 13 A-osa lõikes 2 sätestatud lisatingimusi.

Sama valdkonda reguleeris ka Nõukogu kuuenda direktiivi artikli 12 lõike 3 punkt c, sätestades, et

liikmesriigid võivad rakendada vähendatud maksumäära, mis ei või olla väiksem kui 5%, üksnes lisas

H nimetatud rühmadesse kuuluvate kaupade ja teenuste tarnete suhtes. Lisa H nägi ühe kaupade ja

teenuste rühmana ette etenduste, teatri-, tsirkuse-, laada-, lõbustuspargi-, kontserdi-, muuseumi-,

loomaaia-, kino-, näituse- jms kultuurisündmuste ja -rajatiste piletid.

Andmata hinnangut osundatud Nõukogu kuuenda direktiivi sätete omavahelisele vahekorrale, leiab

kolleegium, et käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkt 6 pidi vaidluse tekkimise ajal põhinema

eelnimetatud direktiivi sätetel.

15. Kolleegium juhib lisaks eeltoodule tähelepanu ka sellele, et praegusel ajal reguleerib

kultuuriteenuste käibemaksuga maksustamist varem kehtinud Nõukogu kuuenda direktiiviga sarnasel

viisil 2006. a 28. novembril vastu võetud Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb

ühist käibemaksusüsteemi.

Kolleegium leiab, et Riigikogu pidi käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 6 sätestades lähtuma

põhiseadusest, Euroopa õiguse üldpõhimõtetest ja Nõukogu kuuenda direktiivi asjakohastest sätetest.

16. Käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja aluseks olev kohtuvaidlus on vaidlus selle üle, kas

KMS § 15 lõike 2 punkti 6 osa, milles see nägi ette käibemaksusoodustuse saamise täiendavad

tingimused, vastas võrdse kohtlemise põhimõttele. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine on nõutav

nii põhiseaduse kui ka Euroopa õiguse üldpõhimõtete kohaselt, seega on taotlus lubatav ning

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võib kontrollida, kas KMS § 15 lõike 2 punktis

6 sätestatud tingimus, mille kohaselt 5%-list käibemaksusoodustust saab kontserdi või etenduse

korraldamisel kohaldada üksnes etendusasutus, mille kalendriaasta eelarvetulust moodustavad riigi-,

valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid vähemalt 10 protsenti, on

võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas.

17. Tallinna Halduskohus tunnistas KMS § 15 lõike 2 punkti 6 põhiseadusega vastuolus olevaks, sest

see norm ei olnud halduskohtu arvates kooskõlas PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtte ning PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabadusega.

18. Järgnevalt kontrollibki Riigikohus kõigepealt, kas KMS § 15 lõike 2 punkti 6 näol on tegemist PS

§ 12 lõikest 1 tulenevale õigusloome võrdsuse nõudele vastava normiga.

19. Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras

olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda

võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole

võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute

gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset

kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane

põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.

20. Kolleegiumi arvates tuleks praegusel juhul omavahel käibemaksusoodustuse saamisel võrrelda

eraetendusasutusi, kelle kalendriaasta eelarvetulust moodustasid riigi-, valla- või linnaeelarvest või

Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid vähemalt 10 protsenti, ja neid eraetendusasutusi, kelle

kalendriaasta eelarvetulust moodustasid nimetatud vahendid vähem kui 10%. Viimati nimetatud

gruppi kuulus ka MTÜ Muusikaliteater.

21. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et kuigi Riigikogu poolt normi

sätestamisel silmas peetud eesmärk oli mõistlik, ei olnud see normi tegelikku mõju arvestades

asjakohane, sest silmas peetud eesmärki sellega ei saavutatud.

Menetlusosalised on välja toonud, et KMS § 15 lõike 2 punkt 6 võimaldab etendusasutusel, mis

vastab selles sätestatud 10%lisele avalik-õiguslikest toetustest finantseerimise nõudele, 5%list

käibemaksumäära rakendada kõikide oma etenduste ja kontsertide suhtes olenemata sellest, kas need

kuuluvad kõrgkultuuri hulka või mitte. Samuti ei ole kolleegiumi arvates kindel, et väärtkultuuri

pakkuvate eraetendusasutuste ring piirdub üksnes nende etendusasutustega, kelle kalendriaasta

eelarvetulust moodustavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad

vahendid vähemalt 10%.

22. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud käibemaksu

soodusmäära kohaldamise tingimus, mille kohaselt riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti

Kultuurkapitalilt saadavad vahendid peavad moodustama etenduse või kontserdi korraldaja

kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti, oli meelevaldne. Kolleegium ei näe ka muid

mõistlikke ja asjakohaseid põhjuseid, mis võiksid KMS § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud vahetegu

õigustada.

Seetõttu on KMS § 15 lõike 2 punkti 6 näol kirjeldatud osas tegemist PS § 12 lõikest 1 tulenevale

võrdse kohtlemise põhimõttele mittevastava sättega.

23. Olles juba tuvastanud, et käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 sätestatud tingimus ei vasta

PS § 12 lõike 1 nõuetele, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida Tallinna Halduskohtu väiteid sama

sätteosa vastuolu kohta PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega.

24. Kolleegium tunnistab selle sätte osas, mis näeb ette tingimuse, et riigi-, valla- või linnaeelarvest

või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid peavad etenduste ja kontsertide piletite suhtes 5%-lise

käibemaksumäära rakendamiseks moodustama etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta

eelarvetulust vähemalt 10 protsenti, põhiseadusevastaseks ja kehtetuks.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Ants Kull, Julia Laffranque