3-3-1-27-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-27-07

Otsuse kuupäev

19. september 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Metsa Johani Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 1. detsembri 2005. a käskkirja

nr 1-3.11/139 alapunkti 226 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-566

Menetluse alus Riigikohtus

Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

31. mai 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Metsa Johani Talu esindaja Andrus Sepp

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja

Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

Rahuldada Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-566 ja Tartu

Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-06-566.

Teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 1. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-

3.11/139 alapunkt 226.

Välja mõista Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt riigilõiv 20 krooni ja esindajakulud 8260

krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsa Johani Talu esitas 23. mail 2005. a pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset

pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust

kokku 285,78 hektarile maale, ühtset pindalatoetust taotles sellest kokku 248,44 hektarile.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 1. detsembri 2005. a

käskkirja nr 1-3.11/139 alapunktiga 226 jäeti Metsa Johani Talu taotlus ühtse pindalatoetuse

saamiseks põllu nr 7 osas rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks pinna

erinevus 50% võrreldes taotluses esitatuga. Pinna erinevus tulenes asjaolust, et kohapealse kontrolli

käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras.

2. Metsa Johani Talu esitas PRIA peadirektori 1. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti

226 peale vaide, mille PRIA peadirektor jättis 30. märtsi 2006. a vaideotsusega nr 13-25/455

rahuldamata.

3. Metsa Johani Talu esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada PRIA peadirektori

1. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti 226 ning kaebuse rahuldamisel välja mõista

vastustajalt kohtukulud 8260 krooni. Kaebaja väitis, et vastas taotluse esitamise ajal kehtinud

seaduses sätestatud nõuetele.

4. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et toetust võib taotleda heas

põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest

ajutiselt väljas oleva maa kohta, kuid kaebaja maad suures osas nõuetele ei vastanud, sest kontrolli

käigus tuvastati, et vaidlusaluses osas oli tegemist sisuliselt metsaga, seda kinnitab ka kontrollakt.

Kontrolli käigus leiti, et taotleja esitatud maadest on toetuskõlbulikud ühise pindala osas 115,52 ha

maad, kuid toetust on taotletud 248,44 hektarile.

5. Tartu Halduskohus jättis 22. juuni 2006. a otsusega asjas nr 3-06-566 Metsa Johani Talu kaebuse

rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Tartu Halduskohtu põhjendustes märgitakse,

et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 (ametliku nimetusega "Komisjoni 21. aprilli 2004. a

määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega

kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja

teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse

ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid"

(edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004)) art 8 p 1 kohaselt loetakse puid hõlmav maatükk

põllumajanduslikuks maatükiks, kui EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 51 viidatud

põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada

samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Praegusel juhul ei ole see võimalik. Euroopa

Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala

mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Kaebaja kasutuses olev maa

nendele nõuetele ei vastanud.

6. Metsa Johani Talu esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles leidis, et

haldusorgan ja kohus on tõlgendanud kohaldatavat õigust vastupidiselt Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004 art 8 p 1 mõttele. EL määruse säte ei välista puudega maatükkide toetuskõlbulikkust,

lähtudes maal asuvatest puudest või ka nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust

kasutamisest. Samad nõuded kehtisid ka põllumajandusministri 6. aprilli 2004. a määrusega nr 39

vastu võetud dokumendi "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava

otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord"

järgi. Alles 31. märtsi 2006. a määrusega nr 41 täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise

täpsemaid nõudeid maale, mis kehtestas, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv

püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei

ületa 0,5. Kaebaja taotlus tuleb aga läbi vaadata selle esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel.

Liiatigi tehti toetustaotlus täpselt PRIA registri kaartide järgi. Lisaks leidis Metsa Johani Talu, et

kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori 11. mai 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/162

kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori

22. augusti 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduuri ühtse pindalatoetuse,

täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade

kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Järelkontrolli käigus tehtud kontrollakt vormistati aga enne

eksperthinnangut, samas tehti järelkontrolli tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse

suuruse mõõtmine. Asjaolu, et põllul nr 7 karjatatakse tõepoolest lihaveiseid, soovis Metsa Johani

Talu tõendada väljavõtetega põlluraamatust, kuid kohus keeldus seda dokumenti asja juurde võtmast.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-566 Metsa

Johani Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kantud menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas, et viimane on õigesti tõlgendanud

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 8 sätestatud põhimõtteid. Heas põllumajanduslikus

korras oleva maa nõue tulenes põllumajandusministri 6. aprilli 2005. a määrusest nr 39 ka enne selle

muutmist põllumajandusministri 30. märtsi 2006. a määrusega nr 41. Viimane ei karmistanud

tingimusi, üksnes täpsustas neid ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 17. novembrist 2005.

Tegemist on taotlejaid sisuliselt soosiva iseloomuga sättega, mis laiendas toetusõiguslikele pindadele

kehtestatud tingimusi. Mis puutub PRIA peadirektori käskkirjadesse kontrollimise protseduurist ja

tööprotseduurist, siis need on halduse siseaktid, mis reguleerivad haldusorgani sisemist töökorraldust,

ega ole kohtuliku kontrolli objektiks. Asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel

Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus

vaid toetusõigusliku pinna osas. Asjaolu, et lisakontrolli akt tehti enne eksperthinnangut, ei muuda

sisuliselt lisakontrolli tulemusi. Järelkontrollimine talvel ei takistanud puude liituvuse

väljaselgitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata

asi uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.

1. PRIA ega halduskohtud ei arvestanud kaebaja väiteid kohapealse kontrolli mittevastavuse kohta

tegelikule olukorrale ja kontrollimise protseduurireeglitele. PRIA on kontrolli teostanud

pinnapealselt, kontroll on põllu nr 7 osas puudulik.

2. Haldusorgan ja kohtud on valesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1.

Taotluse esitamise ajal ei olnud toetuse tingimuseks puude liituvus kuni 0,5.

3. Kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori 11. mai 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/162

kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori

22. augusti 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduuri ühtse pindalatoetuse,

täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade

kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Täiendav kontroll tehti tingimustes, kus polnud võimalik puude

liituvuse suurust kindlaks määrata.

9. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.

1. Kassaatori väited, et Tartu Halduskohus rikkus menetlusnorme, on alusetud.

2. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-le 1 ei ole kassaatori maatükk

toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi samamoodi kui puudeta

maatükil. Sama määruse art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel

arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mille alla aga võsastunud maa ei kuulu.

Need nõuded kehtisid ka taotluse esitamise ajal 23. mail 2005. aastal. Kassaatori maad ei vastanud

suures osas nõuetele, see on tuvastatud ka kontrollaktis. Asjaolu, et nimetatud pinnad on tarastatud

(nt põld nr 7, nagu väidab kassaator) või et pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid

toetusõiguslikeks.

3. PRIA esitas tõepoolest 2004. aastal enne esimest toetuse taotlemist kassaatorile põllumassiivide

kaardid, kuid piirid märkis kaartidele kassaator. Kui ta deklareeris põllumassiivina ka võsastunud

pinnad, lasub vastutus taotlejal, mitte PRIA-l, kes eeldas, et esitatud andmed on õiged.

4. Asjaolu, et nimetatud pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid pindasid toetusõiguslikeks.

5. Kassaatori põldudel on toimunud nii kohapealne kontroll kui ka lisakontroll. Täiendavalt käis

kassaatori põldudel 23. jaanuaril 2006 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialist Priit

Kohava, kelle ekspertiisi järgi oli puude liituvus üle 0,5. 29. septembril 2006 tegid ekspertiisi ka

Maaülikooli teadlased.

6. Kassaator viitab oma kaebuses pidevalt ainult põllule nr 7, kus pind vähenes 11,86 hektarit. Isegi

oletusel, kui nimetatud põllul oleks osa pinda toetusõiguslik, ei muudaks see haldusakti sisu, sest

põllul nr 5 vähenes toetusõiguslik pind 109,91 hektari võrra ning sellele ei ole kassaator vastuväiteid

esitanud. Ainuüksi põllu nr 5 pinna erinevus on üle 44% taotletud pindadest, mis tooks kaasa taotluse

rahuldamata jätmise.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.

PRIA esindaja esitas taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, milles palus Euroopa Kohtu

selgitust alltoodud küsimustes.

1. Kas järgmiste õigusaktide ja dokumentide - Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja

art 30 p 2; Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 punkti 3 esimene lõik ja punkti 3

alapunktid "Erikaalutlused metsaga kaetud maa suhtes" ja "Erikaalutlused karjamaa suhtes"; EL

Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 p 1 ja art 131 p 2 alapunkt b ja p 3 alapunkt c - sätteid

koostoimes tõlgendades saab pidada toetusõiguslikuks kehtestatust suurema puude liituvusega ja

osaliselt võsastunud maatükki, st et sellel oleks võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi nagu sama

piirkonna puudeta maatükil?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab selles vaidluses

pidada eeltoodud kirjeldustele vastavaid maatükke (mets, puude liituvusega üle 0,5 ja kasvav

pajuvõsa tugevalt mättalisel liigniiskel alal, kus niitmine on praktiliselt võimatu) püsirohumaadeks

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2 ning EL Nõukogu määruse

nr 1782/2003 art 5 p 1 mõttes?

Kassaatoril ei olnud eelotsuse taotluse kohta vastuväiteid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on praeguses vaidluses oluline asjassepuutuva Euroopa

Liidu õiguse kohaldamine (I). Asja lahendamiseks vastab kolleegium küsimusele, millised

konkreetsed nõuded toetuskõlbulikele maadele taotluse esitamise ajal Eestis kehtisid (II) ning kas

nendest nõuetest lähtuti Metsa Johani Talu põllumassiivide kontrollimisel (III). Samuti võtab

Riigikohtu halduskolleegium seisukoha Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise kohta (IV). Lõpuks

lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (V).

I

11. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad

ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks kehtestati EL Nõukogu 29. septembri 2003. a

määrusega nr 1782/2003.

Nimetatud määruse rakendamist konkretiseerib Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, kus

sätestatakse toetuskõlbulikele põllumajanduslikele maatükkidele esitatavad üldpõhimõtted. Selle

määruse art 8 p 1 täpsustab, et puid hõlmav maatükk loetakse põllumajanduslikuks maatükiks pindala

toetuskavade otstarbel, kui EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 51 ette nähtud

põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada

samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel.

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause sätestab, et põllumajandusliku

maatüki kogupindala võib toetuse andmisel arvesse võtta tingimusel, et seda pindala kasutatakse

tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel

võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Tavapärase standardi määratleb Euroopa Komisjoni

määruse nr 796/2004 art 2 p 33 kohaselt liikmesriik, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh

mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda,

tootmisviise ja põllumajandusstruktuure (EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5). Vastavalt EL

Nõukogu määruse nr 1782/2003 lisale IV määratakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste

miinimumnõuded järgmiste näitajate alusel: mulla erosioon; mulla orgaaniline aine; mulla struktuur;

minimaalne hooldustööde tase, sh hooldustööde minimaalse taseme tagamine ja asustuse

kahjustamise vältimine, minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim, püsikarjamaade kaitse,

maastikule iseloomulike vormide säilitamine ning põllumajandusmaa võsastumise vältimine.

12. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-te 23-32 rakendamist käsitleb Euroopa Komisjoni

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 9. märtsi 2005. a töödokument AGRI/60363/2005,

mis on liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. Nimetatud dokumendis leitakse, et kooskõlas

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-ga 1 tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel

hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Seejuures peetakse

silmas eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette

erandeid teatud liiki puude puhul (näiteks viljapuud) ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel.

Need võimalikud erandid peab liikmesriik eelnevalt defineerima.

Lisaks toob Euroopa Komisjoni töödokument ära erikaalutlused, mis puudutavad muu hulgas

söödamaad ja karjamaad.

13. Metsa Johani Talu eesmärk oli vaidlusalustel maatükkidel heintaimede kasvatamine loomade

karjatamiseks. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 43 arvestatakse toetusõiguslike hektarite

hulka söödamaa, mis ei tohi hõlmata hooneid, metsa, tiike, teid ja veel teatud alasid. Sama määruse

art 131 märgib, et söödamaaks on põllumajandusettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ning

lamba- ja/või kitsekasvatuseks kasutatav pindala ning et söödamaa ei hõlma mh metsa ega pindalasid,

mida kasutatakse ühenduse teiste toetuste toetuskõlblike põllukultuuride või püsikultuuride või

aiasaaduste kasvatamiseks, välja arvatud püsikarjamaad.

Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt tuleb EL Nõukogu

määruse nr 1782/2003 art-s 131 nimetatud metsana, mida söödamaa ei tohi hõlmata, mõista sellist

maatükki, mida katavad sellised puud (sh põõsad), mis takistavad loomade söögiks (karjatamiseks)

sobiva taimse alusrinde kasvu. Veel leitakse töödokumendis, et söödamaa puhul arvatakse

abikõlbulikust pinnast välja tiikidest ainult püsitiigid ja teedest kõik teed, välja arvatud karjateed.

EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 132 p 3 alapunkti c järgi koosneb loomkoormuse arvutamisel

arvesse võetav söödamaa vähemalt 50% ulatuses karjamaast, kusjuures karjamaa mõiste määratlevad

liikmesriigid. Määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on rohumaa, mis on

vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või lambakasvatuseks.

Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt peab toetuskõlbulike pindalade

kontrollimisel tuvastama, kas karjamaa vastab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide siseriiklikele

nõuetele.

Kuigi Euroopa Komisjoni töödokumendis on eeltoodud erisusi, mis puudutavad sööda- ja karjamaad,

käsitletud seoses veiseliha ja ekstensiivistamistoetuse taotluste hindamisega, ei pruugi olla välistatud

nende tingimuste kohaldamine ka siis, kui tegemist on pindalatoetuse raames taotletava toetuse

toetusõiguslike pindade kindlakstegemisega. Seda nt siis, kui toetust taotleva isiku tegevuse

eesmärgiks on loomade karjatamine ning arvestada tuleks seejuures ka konkreetse toetusliigi,

praegusel juhul ühtse pindalatoetuse, eesmärke.

14. EL õigusaktide käsitluse kokkuvõttena järeldab Riigikohtu halduskolleegium, et nendest aktidest

on eelkõige asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult

kohaldatav, ning et kuigi üldiselt metsa all olevat ala toetuskõlblikuks ei peeta, loetakse Euroopa

Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 kohaselt puudega kaetud maatükk toetuskõlbulikuks juhul,

kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil.

Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat maatükki" tuleb mõista sellise

alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta. EL aktid ei täpsusta, mida

mõista "samamoodi tootmise" all ja mida lugeda "samaks piirkonnaks," kus asub võrdlusalune

puudeta maatükk. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni töödokument mh söödamaade ja karjamaade

osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei ole toetuskõlbulik selliste puudega (sh

põõsastega) kaetud ala, mis takistavad karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu.

Kolleegium rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt on

liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis,

kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase

standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult

kasutatavat ala. EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus

teatavate piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille

kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab

põhjendada asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardiga. EL õigusaktid ei näe

otsesõnu ette, et selline tavapärane standard peaks olema kehtestatud normina. Standard peab olema

üheselt arusaadav nii toetuse taotlejale kui ka vastavale ametkonnale, arvestades õiguskindluse ja

õigusselguse põhimõtetega. Sama kehtib ka karjamaadele esitatavate nõuete kohta.

II

15. Vaidlusse puutuva toetustaotluse esitamise ning Metsa Johani Talu maadel toimunud kontrollide

ajal kehtinud põllumajandusministri 6. aprilli 2004. a määruse nr 39 § 2 lg 1 kohaselt võib ühtset

pindalatoetust taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa ja

põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab

enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või

peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud.

Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada.

Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus

korras olev maa.

16. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Metsa Johani Talu toetustaotluse esitamise ja

läbivaatamise ajal ei olnud põllumajandusministri 6. aprilli 2004. a määruses nr 39 määratletud

piirkondlikke tavapäraseid standardeid, mida võimaldab arvesse võtta Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause.

17. Põllumajandusministri 30. märtsi 2006. a määrusega nr 41 täiendati 6. aprilli 2004. a määruse

nr 39 paragrahvi 2 lõikega 1¹, mille kohaselt on Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv

püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa

0,5. Nimetatud sätet kohaldatakse määruse § 13 lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005.

Küll aga ei saanud sellest sättest tulenevad põhimõtted olla teada Metsa Johani Talule toetustaotluse

esitamise ajal mais 2005 ega kohaldatavad kassaatori maadel toimunud kontrolli ajal septembris

2005. Tulenevalt eeltoodud asjassepuutuva EL õiguse analüüsist ei ole Riigikohtu

halduskolleegiumile üheselt selge, et Põllumajandusministeeriumi määruse nr 39 § 2 täiendamine lg-

ga 1¹ kujutab endast kõigest toetustaotlustele esitatud seniste nõuete täpsustust ega piira kassaatori

võimalusi. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 3 lg 1¹ ei võimalda arvestada Euroopa Komisjoni

töödokumendis ette nähtud võimalusega mitte käsitada metsana sellist puude, sh põõsastega kaetud

ala, kus puude- ega põõsarinne ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. PRIA on aga

praegusel juhul oma põhjendustes toetunud peamiselt nõudele, mille kohaselt ei tohi kadakate või

puude liituvus ületada 0,5, ning seetõttu ei ole võimalik üheselt järeldada, kas muudel sisulistel

põhjustel ei oleks vaidlusalused pindalad olnud toetusõiguslikud. Seda enam, et vastavalt EL õigusele

määratlevad karjamaa mõiste liikmesriigid, kusjuures määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille

kohaselt karjamaa on rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele

mõeldud veise- ja/või lambakasvatuseks.

18. Täiendavalt märgib Riigikohtu halduskolleegium, et alates 30. aprillist 2007 kehtiv

põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 57 "Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri

kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise täpsem kord" ei näe ette puude liituvuse kriteeriumi. Nimetatud määruse § 2

lg 2 sätestab, et Saare, Hiiu, Lääne või Pärnu maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja

kadakad ja mis vastab Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 30 sätestatud nõuetele, on heas

põllumajanduslikus korras.

19. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kontrollimisel, kas Metsa Johani Talu vastab toetuse

saajatele kehtestatud nõuetele, tuli lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid

tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest lausest, mille

kohaselt võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli tugineda taotluse

esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri 6. aprilli 2004. a määruse nr 39

nõuetele.

III

20. Vastates küsimusele, kas Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel lähtuti

kehtivatest sätetest, peab Riigikohtu halduskolleegium esmalt vajalikuks märkida, et nõustub Tartu

Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse

taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada

toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas.

21. Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et PRIA korraldatud kontrolli ning

järelkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et Metsa Johani Talu vaidlusalused maad ei olnud

toetusõiguslikud seetõttu, et tegemist oli selliste pindadega, millel ekspertide arvates ei olnud

võimalik põllumajanduslikke tegevusi (praegusel juhul loomade karjatamist) teostada samamoodi

nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Riigikohtu halduskolleegium on aga seisukohal, et

eeltoodut ei ole kindlaks tehtud. PRIA ei ole Metsa Johani Talu vaidlusaluste maade

toetuskõlblikkuse kindlakstegemisel arvestanud toetuse eesmärki ega lähtunud toetustaotluse

esitamise ja kontrollimise ajal kehtinud nõuetest, mh sellest, milliste puudega oli vaidlusalusel

maatükil tegemist, kas puud takistavad karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu ja kas maatükk

vastab kohalikele karjatamistavadele. Samuti on kontrollaruannet põhjendatud puudulikult.

16.-19. septembrini 2005 toimunud kontrolli tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74-

035 on Metsa Johani Talu põllu nr 5 (põllumassiiv nr 41246286081) osas leitud, et karjatamine

toimub suuremal osal massiivist. Vaidlusaluse põllu nr 7 kohta on aga märgitud järgmist: põld nr 7

(põllumassiiv nr 41246291523) ei ole toetusõiguslik. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, milliseid

tingimusi võeti kontrollimisel aluseks. Kontrollaruandes ei ole põhjendatud, miks ei olnud Metsa

Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette

põllumajandusministri 6. aprilli 2004. a määrus nr 39 taotluse esitamise ja esmase kontrollimise ajal

kehtinud redaktsioonis. Põhjendatud ei ole, miks ei ole Metsa Johani Talu vaidlusalusel pinnal

võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal

kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas põllul on loomi karjatatud. Järelkontrolli aktis 20. jaanuarist

2006. a on põllu nr 5 kohta märgitud, et massiivil on osa maast metsamaa, põldu nr 7 ei ole aga üldse

käsitletud. Metsakaitse ja Metsanduskeskuse eksperthinnangus 23. jaanuarist 2006. a on aluseks

võetud üksnes puude liituvus 0,5, mitte Euroopa Komisjoni soovituses sätestatu. Põld nr 7 nimetatud

eksperthinnangus ei kajastu.

Tartu Ringkonnakohus on võtnud asja materjalide juurde toetusõiguslikke alasid tõendavad PRIA

Saaremaa osakonna atesteeritud konsulendi augustis 2006 tehtud akti, atesteerimistunnistuse,

aerofoto ja Eesti Maaülikooli ekspertgrupi 13. oktoobri 2006. a akti põldude nr 5 ja 7 kohta (istungi

protokoll, toimiku lk 112). Tartu Ringkonnakohus ei ole oma otsuses toetunud Eesti Maaülikooli

ekspertgrupi arvamusele, kus leitakse, et vaidlusalustel põldudel on loomad viibinud suurema osa

ajast söödavama rohuga aladel, kuid märgitakse samuti, et kasvav pajuvõsa ja inimtegevuse

ebapiisavus ei vasta heale põllumajandustavale. Selle asemel on Tartu Ringkonnakohus käsitlenud

üksnes kontrollaruandeid ning leidnud, et konsulendi arvamus ei kinnita vaidlusaluse põllu

toetusõiguslikkust.

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei saa haldusakti põhjendamist kohtumenetluse käigus

praegusel juhul pidada küllaldaseks. Haldusakti motiveerimise vajadusele seoses PRIA toetuste

määramisega, samuti sellele, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada

piisavaks, on Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu juhtinud ka 27. veebruari 2007. a otsuses asjas

nr 3-3-1-93-06.

IV

22. Selles asjas on põhiküsimuseks, kas vaidlusalustel puudega kaetud maatükkidel on võimalik

põllumajandustegevust korraldada samamoodi kui puudeta maatükkidel. PRIA ei ole taotluse

läbivaatamisel ja otsuse põhjendamisel sellest põhiküsimusest lähtunud.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle küsimust, kas

pindalatoetuse raames on võimalik lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50 puud

ühel hektaril, kuid praegusel juhul põhjendati Metsa Johani Talu põldude mittetoetusõiguslikkust

põllumassiivi nr 5 osas eeskätt sellega, et puude liituvus oli üle 0,5, vaidlusaluse põllumassiivi nr 7

osas aga sisuliselt põhjendused puudusid.

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel kasutatavast Euroopa Komisjoni töödokumendist võib järeldada,

et üldiselt ei saa pindalatoetuse raames lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on ühel hektaril

rohkem kui 50 puud, mis on eeskätt kasutatavad puidutööstuses. Küll aga on sellest kriteeriumist

võimalikud erandid. Samuti peab Euroopa Komisjoni töödokument teatud juhtudel lubatuks arvestada

söödamaade hulka puudega (sh põõsastega) kaetud ala juhul, kui puud ei takista karjatamiseks sobiva

taimse alusrinde kasvu.

Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Riigikohtul on võimalik asi otsustada ilma

Euroopa Kohtult eelotsust küsimata.

V

23. Eeltoodud põhjendustele toetudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu

kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-

566, Tartu Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsuse asjas nr 3-06-566 ning PRIA peadirektori

1. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti 226. PRIA-l tuleb selles osas Metsa Johani

Talu toetustaotlus uuesti läbi vaadata.

24. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Metsa Johani

Talu on Tartu Halduskohtu menetluses tasunud riigilõivu 10 krooni, samuti õigusabikulusid 8260

krooni (toimiku lk-d 4 ja 54-56). Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Metsa Johani Talu tasunud

riigilõivu 10 krooni (toimiku lk 83) ning palunud hüvitada uuesti 8260 krooni, märkides, et kulusid

tõendavad dokumendid on esitatud esimese astme kohtus (toimiku lk 111). Kassatsiooniastmes ei ole

Metsa Johani Talu menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Eeltoodust järelduvalt loeb kolleegium põhjendatuks menetluskulude 8280 krooni, sh riigilõivu 20

krooni väljamõistmist PRIA-lt Metsa Johani Talu kasuks. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque