3-1-1-38-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-38-07

Otsuse kuupäev

5. september 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi L. P. karistamises liiklusseaduse § 741 lg 2 ja KarS § 276 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2007. a otsus väärteoasjas

nr 4-07-20

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

29. august 2007

Istungil osalenud isikud

L. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2007. a otsused

osas, millega L. P. karistati KarS § 276 järgi, samuti osas, millega L. P.-le mõisteti 12. detsembril 2006,

27. detsembril 2006 ja 12. jaanuaril 2007 toime pandud väärtegude eest eraldi karistused.

2. Lõpetada KarS § 276 tunnustel L. P. suhtes väärteomenetlus.

3. Karistada L. P. LS § 741 lg 2 järgi arestiga 30 päevaks.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. detsembril 2006 koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel L. P. suhtes väärteoprotokolli selle

kohta, et L. P. juhtis samal päeval kella 10.06 ajal Pärnu linnas X tänaval mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ühtlasi arvati L. P.-le süüks, et ta eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust mitte

juhtida mootorsõidukit seni, kuni ta on omandanud juhtimisõiguse. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti L. P. käitumine LS § 741

lg 2 ja KarS § 276 järgi. Koos väärteoprotokolliga koostati L. P. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati

LS § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni.

2. 27. detsembril 2006 koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel L. P. suhtes

väärteoprotokolli selle kohta, et L. P. juhtis samal päeval kella 18.38 ajal Pärnu linnas Y tänaval mootorsõidukit, ilma et tal

oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ühtlasi arvati L. P.-le süüks, et ta eiras võimuesindaja poolt

12. detsembril 2006 antud seaduslikku korraldust, millega oli L. P.-l keelatud mootorsõidukit juhtida. Väärteoprotokollis

kvalifitseeriti L. P. käitumine LS § 741 lg 2 ja KarS § 276 järgi. Koos väärteoprotokolliga koostati L. P. sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni.

3. 12. jaanuaril 2007 koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel L. P. suhtes väärteoprotokolli selle

kohta, et L. P. juhtis samal päeval kella 11.06 ajal Pärnu linnas Laial tänaval mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ühtlasi arvati L. P.-le süüks seda, et ta eiras võimuesindaja varasemat seaduslikku

korraldust, millega oli L. P.-l keelatud mootorsõidukit juhtida. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti L. P. käitumine LS § 741 lg 2

ja KarS § 276 järgi. Koos väärteoprotokolliga koostati L. P. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS

§ 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni.

4. Eelnimetatud väärteoasjad saatis Lääne Politseiprefektuur VTMS § 84 ja § 83 p 2 alusel arutamiseks Pärnu Maakohtule, kes

ühendas väärteoasjad.

5. Pärnu Maakohus leidis, et kõik L. P.-le süüksarvatavad rikkumised on tõendatud. Maakohtu 18. jaanuari 2007. a otsusega

karistati L. P. iga käesoleva otsuse punktides 1 - 3 nimetatud rikkumise eest eraldi LS § 741 lg 2 ja KarS § 276 järgi arestiga

kümneks ööpäevaks. Kohus otsustas, et kokku tuleb L. P.-l kanda aresti 30 ööpäeva. Maakohus pani L. P.-le kohustuse ilmuda

aresti kandma 26. jaanuaril 2007 kell 10.00.

6. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L. P. kaitsja Mariann Tusti, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist

27. detsembri 2006. a ja 12. jaanuari 2007. a väärteoprotokollides fikseeritud sündmuste osas ning selles osas väärteomenetluse

lõpetamist.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2007. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, ja nõustus maakohtu poolt tõendite pinnalt tehtud

järeldustega. Kohtukolleegium ei soostunud ka apellandi seisukohaga, et karistades L. P. KarS § 276 järgi, kohaldas maakohus

vääralt materiaalõigust. Ringkonnakohus leidis, et arutuselolevatel juhtudel rikkus L. P. talle esitatud seaduslikku nõuet mitte

juhtida mootorsõidukit seni, kuni ta on omandanud sellekohase loa. Kolleegium ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et KarS

§ 276 on LS § 741 lg 2 suhtes üldnorm ja seetõttu saaks L. P. suhtes kohaldada üksnes erinormi - LS § 741 lg-t 2.

Ringkonnakohus leidis, et sisuliselt on tegemist kahe täiesti erilaadilise teokoosseisuga, mis käesolevas asjas avaldusid ühes

teos. Seega pani L. P. kõigil kolmel korral toime ühe teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule. Seega tuleb kohaldada

KarS § 63 lg-t 1.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni L. P. kaitsja M. Tusti, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist 27. detsembri 2006. a ja 12. jaanuari 2007. a sündmuste osas ja selles osas väärteomenetluse lõpetamist. Kassaator

on seisukohal, et L. P. käitumist ei saa kvalifitseerida KarS § 276 järgi. Tulenevalt kohtuotsustest ei seisne L. P.-le KarS § 276

järgi süüksarvatav käitumine milleski muus kui mootorsõiduki juhtimises juhtimisõigust omamata. Kaitsja hinnangul ei ole

õige käsitada politseiametniku seadusliku korralduse eiramisena igasugust politseiametniku seaduslikku nõuet ilma ajaliste ja

ruumiliste piiranguteta. Lisaks eeltoodule on kassaator seisukohal, et kohtud ei ole hinnanud omavahelisi vastuolusid

politseiametnikest tunnistajate ütlustes. Seetõttu ei ole kohtuotsustest jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine.

9. Kassatsioonivastuses palub Lääne Politseiprefektuur jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon

rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L. P. käitumine on õigesti kvalifitseeritud muu hulgas KarS § 276 järgi.

L. P. eiras politseiametnike seaduslikke korraldusi, mis olid vormistatud LS § 201 alusel välja antud juhtimiselt kõrvaldamise

otsustena. Nende korralduste mittetäitmine seisnes selles, et L. P. juhtis mootorsõidukit, teades, et ta on mootorsõiduki

juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni eemaldatud. Väärtegude toimepanemise ajal ei olnud L. P.-l mootorsõiduki juhtimise

õigust. Politseiametniku varasema korralduse kohaselt ei olnud aga mootorsõiduki juhtimine enne juhtimisõiguse saamist

lubatud. Ka leiab kohtuväline menetleja, et kohtud ei ole tunnistajate ütluste hindamisel väärteomenetlusõigust rikkunud.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni ja palus selle rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Karistusseadustiku § 276 sätestab väärteokaristuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Oleks aga ebaõige

piirduda kõnealuse süüteokoosseisu sisustamisel üksnes grammatilise tõlgendusega, lugedes koosseisupäraseks teoks

võimuesindaja mis tahes õiguspärase korralduse täitmata jätmist. Vastasel korral tuleks "võimuesindaja korraldusena" KarS

§ 276 tähenduses käsitada näiteks politseiniku poolt kodanikule antud ja iseenesest igati õiguspärast korraldust järgida

edaspidises elus seadust või ka konkreetsemalt - mitte kunagi varastada, maksude maksmisest kõrvale hoida, lubatud

sõidukiirust ületada või ilma juhilubadeta mootorsõidukit juhtida. Selline tõlgendus viiks aga isiku KarS § 276 järgi

karistamiseni tegude eest, mille eest karistamine ei oleks enam kaetud KarS § 276 eesmärgiga. Tõlgendades KarS § 276

laiendavalt võib tekkida ka olukord, kus teatud ebaseaduslik tegu, mis iseenesest ei ole süüteona karistatav, muutub

karistatavaks, kuna võimuesindaja on andnud korralduse sellest teost hoiduda - näiteks keelab politseiametnik isikul edaspidi

oma naabreid solvata, kuu aega hiljem saadab aga keelu adressaat naabritele solvava kirja.

12. Selgitamaks, mida tähendab "võimuesindaja korraldus" KarS § 276 mõttes, tuleb lähtuda selle paragrahvi üldisest

eesmärgist. Paragrahv 276 paikneb karistusseadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jaos (avaliku võimu

teostamise vastased süüteod). Seega on kõnealuse väärteokoosseisu eesmärk kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus.

Karistusseadustiku § 276 peab tagama, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on

suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult

täidetud. Karistusseadustiku § 276 ülesanne ei ole aga garanteerida üldist seaduskuulekust kõikvõimalikes õigussuhetes. Seega

peab võimuesindaja seaduslikul korraldusel, mille eiramise eest on võimalik isikut KarS § 276 järgi karistada, olema vahetu

ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute

õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Selline ohuolukord peab olema korralduse andmisel juba olemas või

vahetult ees seisma. Näiteks on võimalik KarS § 276 järgi karistada isikut selle eest, et ta eirab kohe pärast joobeseisundi

tuvastamist

politseiametniku

korraldust

kuni

kainenemiseni

mootorsõidukit

mitte

juhtida

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-40-06 - RT III 2006, 24, 219). Nimelt on sellisel juhul tegemist

võimuesindaja korraldusega, mis on antud konkreetse ohuolukorra kõrvaldamiseks. Samas ei oleks KarS § 276 kohaldatav aga

näiteks olukorras, kus isik, kellel võimuesindaja on keelanud kainenemiseni mootorsõidukit juhtida, viib ennast pärast

kainenemist uuesti joobeseisundisse ja asub sellises olukorras sõidukit juhtima. Konkreetse ohuolukorrana, mille

kõrvaldamisele suunatud võimuesindaja korralduse eiramise eest saab isikut KarS § 276 järgi karistada, ei ole käsitatav

võimalus, et isik jätkab tulevikus õigusvastast käitumist, pannes näiteks toime uusi süütegusid.

13. Käesolevas väärteoasjas on L. P. karistatud KarS § 276 järgi selle eest, et ta eiras 12. ja 27. detsembril 2006 ning

12. jaanuaril 2007 mootorsõidukit juhtides tema suhtes varem koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, millega L.

P. oli kõrvaldatud LS § 201 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Seejuures nähtub asja

materjalidest, et 27. detsembril 2006 heideti L. P.-le ette sama kuu 12. päeval antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse

eiramist, 12. jaanuaril 2007 aga 27. detsembril 2006 antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse täitmata jätmist. See, millal

ja kelle poolt oli antud võimuesindaja korraldus, mida L. P. eiras 12. detsembril 2006, väärteoprotokollist ega asja materjalidest

ei selgu. Seega ei olnud politseiametnike korraldused, mida L. P. 27. detsembril 2006 ja 12. jaanuaril 2007 eiras, suunatud

konkreetse menetlustoimingu toimetamisele või ohuolukorra likvideerimisele, vaid seisnesid sisuliselt L. P.-le esitatud

nõudmises mitte panna tulevikus toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Ajal, mil L. P. nimetatud korraldusi

eirates mootorsõidukit juhtis, oli korralduste andmisest möödunud enam kui kaks nädalat. Seega polnud tegemist konkreetse

ohuolukorra kõrvaldamisele suunatud korralduste täitmata jätmisega.

14. Järeldust, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse mittetäitmine ei ole kvalifitseeritav KarS § 279 järgi, kinnitab ka LS

§ 741 lg 2 sõnastus. Nimelt on selles sättes ette nähtud kvalifitseeritud väärteokoosseis sama paragrahvi esimeses lõikes

sätestatud väärteo - mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku

poolt - eest, kusjuures üheks LS § 741 lg-s 2 sätestatud raskendavaks asjaoluks on ka teo toimepanemine isiku poolt, kes on

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on LS § 201 lg 1 p 2 alusel antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse

mittetäitmisest tulenev teoebaõigus täiel määral hõlmatud LS § 741 lg 2 koosseisuga, mistõttu LS § 741 lg 2 ja KarS § 276

ideaalkogumit moodustada ei saa.

15. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et juhtides 27. detsembril 2006 ja 12. jaanuaril 2007 mootorsõidukit, ilma et

tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ei pannud L. P. toime tegu, mida saaks kvalifitseerida KarS

§ 276 järgi. Mis puudutab 12. detsembril 2006 aset leidnud võimuesindaja korralduse väidetavat eiramist, siis selles osas ei ole

väärteoprotokolli puudulikkuse tõttu võimalik kindlaks teha, millal ja kelle poolt antud korralduse eiramist L. P.-le KarS § 276

järgi ette heideti. Järelikult ei ole väärteoprotokolli pinnalt võimalik KarS § 276 koosseisuliste tunnuste olemasolu tuvastada.

Seda viga ei ole võimalik kõrvaldada, kuna kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87),

mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-

06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).

16. Erinevalt kassaatorist leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus ega ringkonnakohus ei ole faktiliste asjaolude

tuvastamisel pannud toime selliseid väärteomenetlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuste tühistamise. Maakohus on

vastukäivatele tõenditele antud hinnangut piisavalt põhistanud ja ringkonnakohus on esimese astme kohtu järeldustega

nõustunud.

17. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtud on L. P. karistamisel kohaldanud vääralt materiaalõigust. Seda järgmises kahes

punktis toodud põhjustel.

18. 12. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjelduses on L. P.-le ette heidetud seda, et ta juhtis mootorsõidukit,

ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt on üldjuhul kvalifitseeritav LS § 741 esimese lõike järgi.

Sama paragrahvi teises lõikes ette nähtud kvalifitseeritud väärteokoosseis on kohaldatav üksnes juhul, kui teo on toime pannud

isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks

tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud.

12. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjeldusest - mis on VTMS § 87 kohaselt kohtule siduv - ei selgu, kelle

poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust L. P. mootorsõidukit juhtides eiras. Seega ei ole nimetatud väärteo puhul

võimalik tuvastada LS § 741

lg-s 2 nimetatud raskendava asjaolu esinemist. Järelikult tulnuks kohtutel L. P. poolt 12. detsembril 2007 toime pandud

rikkumist käsitada LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona.

19. Maakohus, kes ühendas õigustatult kolm L. P. väärteoasja ühte menetlusse, on mõistnud L. P.-le eraldi karistuse iga

toimepandud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu on selgitanud, et samale

väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni

ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 ("Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest")

tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena

käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi täiskogu 19. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-106-04 - RT III 2005, 4, 37, p 9). Kuna käesoleva

väärteomenetluse esemesse kuulusid L. P. kolm tegu, mis kõik vastasid mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt juhtimise

koosseisule, tulnuks kohtutel mõista L. P.-le üks karistus. Kuna kolmest L. P.-le süüksarvatud episoodist kaks vastasid LS

§ 741 lg-s 2 sätestatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kvalifitseeritud koosseisule, tulnuks L. P.-le mõista karistus

just selle sätte järgi, arvestades, et kvalifitseeritud koosseis hõlmab ka põhikoosseisule vastavad rikkumised.

Käesoleval juhul ei ole kohtute viga karistuse mõistmisel siiski raskendanud menetlusaluse isiku olukorda, kuna üksikute

karistuste summa - arest 30 päevaks - ei ületa LS § 741 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära. Arvestades L. P. poolt

toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust, asub kolleegium seisukohale, et karistuse liigi ja määra valikul ei ole kohtud

eksinud.

20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu

Maakohtu 18. jaanuari 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2007. a otsused osas, millega L. P. karistati KarS § 276

järgi, samuti osas, millega L. P.-le mõisteti 12. detsembril 2006, 27. detsembril 2006 ja 12. jaanuaril 2007 toime pandud

väärtegude eest eraldi karistused. Riigikohus lõpetab KarS § 276 tunnustel L. P. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Kriminaalkolleegium mõistab L. P.le 12. detsembril 2006, 27. detsembril 2006 ja 12. jaanuaril 2007 toime pandud

väärtegude eest LS § 741 lg 2 järgi karistuseks aresti 30 päevaks. Kuna vastavalt VTMS § 199 lg-le 3 jõustub kohtuotsus aresti

mõistmise kohta selle tegemisest, on võimalik, et L. P. on talle maakohtu otsusega mõistetud kolm 10-päevalist aresti osaliselt

või täielikult ära kandnud. Maakohtu otsuse alusel ära kantud arest tuleb sellisel juhul Riigikohtu mõistetud karistusajast maha

arvata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg