3-3-1-36-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-36-07

Määruse kuupäev

19. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Komini Teenindusmaja OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse 27. juuni 2006. a otsuse nr 1.-19.2/9170 osaliseks

tühistamiseks ja Ettevõtluse Arendamise SA kohustamiseks

kaebuse esitaja ettevõtja starditoetuse taotluse (reg nr EU 23817)

rahuldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2007 määrus haldusasjas

nr 3-06-1417

Menetluse alus Riigikohtus

Komini Teenindusmaja OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Komini Teenindusmaja OÜ määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-1417 ning

Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määrus haldusasjas 3-06-1417 osas, millega mõisteti

Komini Teenindusmaja OÜ-lt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja menetluskulud

9212,70 krooni. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Teha asjas menetluskulude jagamise osas uus lahend, millega jätta Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja Komini Teenindusmaja OÜ esitas 15. mail 2006 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile vaide, milles paluti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi

EAS) 2. mai 2006. a juhatuse otsus nr 1.-19.2/6335 kehtetuks tunnistada ja rahuldada ettevõtja

esitatud starditoetuse taotlus nr EU 23817.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 7. juuni 2006. a käskkirjaga nr 1.1-6/11 rahuldati

Komini Teenindusmaja OÜ vaie ning tunnistati EAS-i juhatuse 2. mai 2006. a otsus kehtetuks ning

tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks 10 tööpäeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest arvates.

3. EAS vaatas esitatud taotluse uuesti läbi ning 27. juuni 2006. a otsusega nr 1.-19.2/9170 tunnistati

Komini Teenindusmaja OÜ taotlus "Ateljee" alustavate ettevõtjate starditoetuse saamiseks vastavaks,

kuid jäeti taotlus rahuldamata koondhinde tõttu.

4. Komini Teenindusmaja OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille taotlus oli sõnastatud

nõudena kohustada EAS-i täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. juuni 2006. a käskkirja

nr 1.1-6/11 ja tunnistada kehtetuks EAS-i 27. juuni 2006. a otsus nr 1.-19.2/9170 ning teha

ettekirjutus taotluse rahuldamise kohta.

5. Tallinna Halduskohus jättis 6. septembril ning 20. septembril 2006 kaebuse käiguta, paludes

kaebuse esitajal täpsustada, mida täpselt mõeldakse kohustamisnõude all.

6. Tallinna Halduskohus võttis 14. detsembril 2006 kaebuse menetlusse, määrates kaebaja tegeliku

tahte ja eesmärgi ning esitatud nõuete kohasuse ja lubatavuse väljaselgitamiseks kohtuistungi

15. jaanuariks 2007.

7. Komini Teenindusmaja OÜ esitas 29. jaanuaril 2007 kohtule kaebuse tagasivõtmise taotluse,

millega vastustaja nõustus, esitades taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks, mis

seisnesid õigusabitasus kokku 16 089 krooni ja 30 senti.

8. Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määrusega võeti kaebusest loobumine vastu, lõpetati

haldusasja menetlus ja mõisteti kaebuse esitajalt EAS-i kasuks välja kohtukulud summas 9212 krooni

70 senti. Kohus leidis, et tegemist oli piisavalt keeruka kohtuvaidlusega, mistõttu oli õigusabi

kasutamine haldusorgani poolt põhjendatud, kuid mitte kohtukulude hüvitamise taotluses välja

toodud suuruses. Kohus mõistis kaebajalt vastustaja EAS-i kasuks välja kohtukulud summas 9212,70

krooni.

9. Komini Teenindusmaja OÜ määruskaebuses ringkonnakohtule taotleti halduskohtu määruse

tühistamist kohtukulude osas. Määruskaebuse esitaja leidis, et kohtusse pöördumiseni viis EAS-i

töötajate ebakorrektne tegevus. Kaebuse esitaja ei soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid

14. detsembri 2006. a asja menetlusse võtmise määruses märkis kohus, et kaebaja tegeliku tahte ja

eesmärgi ning esitatud nõuete kohasuse ja lubatavuse väljaselgitamiseks on vajalik määrata

kohtuistung. Kohtuistungiks pidi seega valmistuma just kaebuse esitaja ja vastustajal polnud vajadust

selleks kohtuistungiks esindajat palgata. Kohtuistungil tehti kaebajale ettepanek loobuda kaebusest, et

mitte kanda täiendavaid kohtukulusid. Kaebaja otsustaski kaebuse tagasi võtta tingimusel, et ta ei pea

kandma kohtukulusid. Kohtu saadetud kaebusest loobumise avalduse standardvormis oli välja toodud

loobumise tagajärgedena see, et menetluse lõpetamise korral ei saa samas asjas uuesti kohtusse

pöörduda ning kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtuasi ei kuulunud keerukate

hulka, kuna menetluses jõuti vaid kaebuse eseme selgitamise ja põhjendamiseni.

10. Ettevõtluse Arendamise SA vastuses määruskaebusele leiti, et kaebus on põhjendamatu ning

paluti jätta see rahuldamata. Tallinna Halduskohus hindas õigesti ja põhjendatult vaidluse iseloomu ja

keerukust. Vastustajal kui eraõiguslikul juriidilisel isikul, kes täidab avaliku halduse funktsioone

halduslepingu alusel, puudub piisav õigusteenistus, mis võimaldaks ilma õigusabi tellimiseta tagada

nõuetekohast esindatust kohtumenetluses. Kaebaja enese käitumine on kaasa toonud põhjendamatut

ajakulu, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile ega informeerinud kohut seaduslikest takistustest.

11. Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2007. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata.

Kaebusest loobumise korral ei saa eeldada, et kohtusse pöördumine oli põhjendatud. Määruskaebuse

esitaja üldsõnalised etteheited vastustaja tegevuse kohta ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja

menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Määruskaebuse

esitaja väide, et kaebaja ei teadnud, et kaebusest loobumise korral peab ta kandma ka vastaspoole

menetluskulud, ei oma määravat tähtsust.

Ringkonnakohus nõustus määruskaebuse esitajaga selles, et kaebusest loobumise avalduse vormil oli

menetluskulude kandmise kohta märgitud teave puudulik. Selle teabe alusel võis tõesti teha järelduse,

nagu jääksid kaebusest loobumisel kaebuse esitaja kanda üksnes tema menetluskulud. Pealegi ei

hõlma mõiste "kohtukulud" kõiki HKMS § 92 kohaselt menetlusosaliste vahel jaotamisele kuuluvaid

menetluskulusid, sealhulgas kulusid õigusabile. Eelkirjeldatud puudused ei mõjuta aga

menetlusosaliste õigust taotleda vastaspoolelt enda menetluskulude väljamõistmist.

Tallinna Halduskohtu määrusest kaebuse menetlusse võtmise kohta ei järeldu, et kohtuistung

kavatseti pühendada üksnes kaebuse sisu kindlakstegemisele. Seega pidi vastustaja olema valmis asja

sisuliseks arutamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebuse ja selle täienduste põhjal ei

saanud eeldada, et kaebaja ei soovi kohtuistungit. Kaebuse esitaja ei ole HKMS § 10 lg-s 33 sätestatut

järginud ega märkinud, et nõustub asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Tallinna Halduskohus kajastas ebaõigesti menetluse lõpetamise määruse päises kaebuse sisu.

Kaebusest järeldub üheselt, et kohtusse pöördumise eesmärgiks oli saavutada EAS-i poolt kaebaja

toetustaotluse rahuldamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

12. Komini Teenidusmaja OÜ esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb tunnistada

menetluskulude väljamõistmine kaebajalt äärmiselt ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks ning jätta

vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus teavitas kaebajat kaebusest loobumise

tagajärgedest ainult kaebaja enda menetluskulude osas. Kaebuse esitaja leiab, et sellises asjas ei ole

sedavõrd suured menetluskulud proportsionaalsed. Vastavalt TsMS §-le 147, HKMS § 10 lg-le 6, § 11

lg 1 p-le 1 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg-le 11 moodustab kaebuse väärtus selles asjas 333 kr, mistõttu

ei saa menetluskulud ületada kaebuse väärtust 30 korda. Määruskaebuse esitaja palub tunnistada

seadusevastaseks ning tühistada ka haldusasja ümbernimetamine ringkonnakohtu poolt.

13. EAS peab määruskaebust tervikuna ebaõigeks ja põhjendamatuks ning vaidleb sellele täies

ulatuses vastu. Määruskaebusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millises ulatuses kaebuse esitaja

ringkonnakohtu määruse tühistamist taotleb. Võib vaid oletada, et kaebaja taotleb kohtumääruse

tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlus tühistada menetluskulude osaline

väljamõistmine vastustaja kasuks. EAS on seisukohal, et kohtud on piisavalt põhjendanud nii

menetluskulude osalist väljamõistmist kui ka väljamõistetud kulude suurust. Määruskaebuses toodud

ebamäärased ja põhjendamatud seisukohad ei anna alust järeldada, et menetluskulude osaline

väljamõistmine kaebajalt oleks vastuolus HKMS § 92 lg-s 10 sätestatuga. Tegemist on vajalike ja

põhjendatud menetluskuludega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Määruskaebuse esitaja palub tühistada ringkonnakohtu määruse osaliselt. Kaebuse esitaja on

seisukohal, et ringkonnakohus on ebaõigesti muutnud haldusasja nimetust. Veel palub kaebuse esitaja

tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti rahuldamata Komini Teenindusmaja OÜ taotlus

tunnistada kaebusest loobujalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine ebaõiglaseks või

ebamõistlikuks. Vaidlustatud ei ole ringkonnakohtu määrust kahjuhüvitise küsimuses ega menetluse

lõpetamise otsust. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seetõttu seisukohta vastustajalt või tema

töötajatelt kahjuhüvitise väljamõistmise võimalikkuse kohta.

Menetluse lõpetamise määruses oli kohtuasjana märgitud "Komini Teenindusmaja OÜ kaebus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (SA) kohustamiseks täitma majandus- ja

kommunikatsiooniministri 07.06.2006 käskkirja nr 1.1-6/11 ning ühtlasi tunnistada kehtetuks

27.06.2006 otsus nr 1-19-2/9170". Ringkonnakohus muutis seda, leides, et halduskohus on ebaõigesti

kajastanud kaebuse sisu. Ringkonnakohtu motiivide kohaselt oli tegemist kaebusega, milles sisaldus

HKMS § 6 lg 2 p 1 kohaselt taotlus EAS-i otsuse nr 1.-19.2/9170 tühistamiseks osas, millega kaebaja

ettevõtja starditoetuse taotlus jäi rahuldamata ning HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt taotlus EAS-i

kohustamiseks rahuldada starditoetuse taotlus. Ringkonnakohtu määruses märgiti kohtuasjaks

"Komini Teenindusmaja OÜ kaebus ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (Ettevõtluse Arendamise

SA) 27.06.2006 otsuse nr 1.-19.2/9170 osaliseks tühistamiseks ja Ettevõtluse Arendamise SA

kohustamiseks kaebuse esitaja starditoetuse taotluse, reg. nr EU23817, rahuldamiseks".

Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõiglaste menetluskulude õigustamiseks on ringkonnakohus jätnud

kõrvale kaebuse osa, mis puudutab majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja täitmist.

Kaebuse esitaja väidab, et majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel oli EAS

kohustatud Komini Teenindusmaja starditoetuse taotluse rahuldama ning seetõttu tuleks EAS-i otsus

nr 1.-19.2/9170 tühistada.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Komini Teenindusmaja OÜ poolt halduskohtule

esitatud kaebuse sõnastusest järeldub üheselt, et kaebuse esitaja eesmärgiks oli saavutada EAS-i

kohustamine starditoetuse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus ei ole muutnud kaebuse esitaja

taotlust ning määruses kohtuasja nimetuse ümbersõnastamine ei omanud tähendust kaebajalt

vastustaja menetluskulude väljamõistmisel. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamiseks

selles osas alust.

15. Komini Teenindusmaja OÜ esitas 29. jaanuaril 2007 avalduse kaebusest loobumiseks, millega

vastustaja ka nõustus. EAS taotles menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt 16 089,30 krooni

ulatuses, millest halduskohus mõistis välja 9212,70 kr põhjendusel, et kuna kohtuistung kestis 10

minutit, siis ei ole menetluskulude väljamõistmine kogu ulatuses põhjendatud. Halduskohus oli

seisukohal, et tegemist oli piisavalt keeruka kohtuvaidlusega ning õigusabi kasutamine haldusorgani

poolt oli seetõttu põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et määruses menetlusse võtmise kohta

märgitust ei saa teha järeldust, et kohtuistung kavatseti pühendada üksnes kaebuse sisu

kindlakstegemiseks ning seega pidi vastustaja olema valmis asja sisuliseks arutamiseks kohtuistungil.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et arvestades kaebuse menetlusse võtmise määruse

sõnastust, pidi vastustaja olema valmis ka asja sisuliseks arutamiseks kohtuistungil. Kuigi määratud

istungi eesmärgiks oli eeskätt kaebuse eseme ning kaebaja eesmärgi välja selgitamine, viitab

halduskohtu kaebuse menetlusse võtmise määruse sõnastus ka asjaolude täpsustamise vajadusele.

16. Riigikohtu halduskolleegium leidis 9. aprilli 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-92-06, et on

väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud HKMS § 92 lg-s 6 silmas pidada

kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid menetluskulusid laiemalt. Seega on kaebusest

loobumise korral menetluse lõpetamisel vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine, arvestades kaebuselt

makstud riigilõivu suurust (10kr), ei ole võimalik. Kolleegiumi arvates on see seisukoht ebaõige.

Õigusabiteenuse maksumus ei sõltu mitte riigilõivu suurusest, vaid kohtuasja keerukusest, töömahust,

asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms. Kohus mõistab HKMS § 93 lg 5 kohaselt välja aga üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

17. HKMS § 21 lg 4 kohaselt on halduskohtul kohustus enne loobumise vastuvõtmist selgitada

kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi. Halduskohtu poolt kaebajale antud taotluse plangil

kaebusest loobumiseks oli menetluskulude kandmise kohta märgitud teave puudulik, mistõttu võis

kaebuse esitaja tõepoolest teha järelduse, nagu jääksid kaebusest loobumisel kaebuse esitaja kanda

üksnes tema menetluskulud. HKMS § 92 lg 6 kohaselt kannab aga kaebuse esitaja kaebusest

loobumise korral menetluskulud. Puudulik teave plangil ei saa olla aluseks menetluskulude välja

mõistmata jätmiseks.

18. Kolleegium ei nõustu halduskohtu arvamusega, et kohtuasi oli piisavalt keerukas ning seetõttu

halduskandja poolt õigusabi kasutamine vältimatu. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes eelnevas

lahendis selgitanud, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamisel ei pruugi kohus haldusekandja

menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusekandja

kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks,

kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon,

kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt 24. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01,

10. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 18. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-

75-03, 19. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03).

EAS on rakendusüksus "Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse" § 14 lõike 2 tähenduses.

Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksusena on EAS üheks peamiseks ettevõtjatele suunatud

toetus- ja arendusprogrammide pakkujaks Eestis.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Starditoetuste andmise või keeldumise otsustamine on EAS-i üks põhitegevusi. Kolleegiumi arvates

ei ole antud juhul haldusekandja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Seejuures

arvestab kolleegium asjaolu, et halduskohus ja ringkonnakohus ei ole tuvastanud kaebuse esitaja

käitumise pahatahtlikust kaebuse esitamisel ning kohtuistungilt puudumise osas.

19. Neil kaalutlustel tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2007. a määruse ning

Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määruse haldusasjas nr 3-06-1417 osas, milles mõisteti

Komini Teenindusmaja OÜ-lt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja menetluskulud

9212,70 krooni ning jätab vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann