3-2-1-61-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-61-07

Määruse kuupäev

Tartu, 15. juuni 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea

Laarmaa

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Puls Brewery kandeavaldus.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-26317

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Puls Brewery määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja aktsiaselts Puls Brewery (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Andres Past

Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2007. a määruse põhjendusi.

Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia määruskaebuselt aktsiaseltsi Puls

Brewery eest 22. veebruaril 2007 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. septembril 2006 esitas aktsiaselts Puls Brewery (avaldaja) Pärnu Maakohtu registriosakonnale

avalduse 15. augustil 2006. a avaldaja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste

äriregistrisse kandmiseks. Muu hulgas taotles avaldaja, et äriregistrisse kantaks järgmised otsused:

1) vähendada lihtsustatud korras avaldaja aktsiakapitali 8 994 000 krooni võrra 0 kroonini;

2) üheaegselt aktsiakapitali vähendamisega suurendada seda 1 000 000 krooni võrra 1 000 000

kroonini.

2. Pärnu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 5. septembri 2006. a kandemäärusega registriasjas

Ä 6311/8 jäeti avaldus rahuldamata. Määruse kohaselt on registrisse kantud aktsiakapitali suuruseks

8 994 000 krooni. Äriseadustiku (ÄS) § 353 lg 4 kohaselt ei kohaldata §-s 358 sätestatut

(võlausaldajate teavitamist), kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega otsustatakse aktsiakapitali

suurendamine vähemalt aktsiakapitali senise suuruseni. Praegusel juhul on taotletav aktsiakapitali

suurus senisest väiksem. Seega oleks sellest pidanud teavitama võlausaldajaid ja avaldama väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate aktsiakapitali vähendamise kohta. Vastavat teadet registripidajale

teadaolevalt avaldatud pole. Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse saab

juhatus ÄS § 359 lg 1 kohaselt esitada mitte varem kui kolme kuu möödudes teise aktsiakapitali

vähendamise teate avaldamisest. Äriseadustiku § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet

registrisse, kui avaldus on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega. Kuna aktsiakapitali vähendamise

teated on avaldamata, ei saa kannet teha.

3. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna 5. septembri 2006. a määruse peale määruskaebuse.

4. Pärnu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 9. oktoobri 2006. a

määrusega menetlusse ja jättis selle sama määrusega rahuldamata ning edastas kaebuse kohtunikule.

Määruse kohaselt on oluline ka see, et taotletakse lihtsustatud korras aktsiakapitali vähendamist

8 994 000 kroonilt 0 kroonini ja samaaegselt suurendamist 1 000 000 kroonini. Üldkoosolekul osales

vaid üks aktsionär, kellele kuulub 92,96% aktsiatest. Üldkoosoleku otsusega on teistel aktsionäridel

keelatud uute aktsiate omandamine. Lihtsustatud vähendamise põhjuseks on äriühingu eelmiste

perioodide kahjum üle 2 000 000 krooni ja 2006. a kahjum 10 773 252 krooni. 2006. a kahjumi arvel

saab enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsiakapitali vähendada vaid juhul, kui on koostatud ja

kinnitatud vahearuanne. Praegusel juhul ei ole avaldusele vahearuannet lisatud. Seega on

üldkoosoleku protokollis märgitud ja väidetavalt 2006. a tekkinud kahjum kinnitamata. See asjaolu ei

olnud aga määruse tegemisel oluline, sest kui on rikutud avalduse esitamise tähtaega, ei saa avaldust

edasi menetleda ega anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Äriseadustiku § 362 sätestab olukorra,

millal aktsiakapitali vaid vähendatakse. Kui koos aktsiakapitali vähendamisega seda ka

suurendatakse, tuleb lähtuda ÄS § 353 lg 4 nõuetest. Praktikas kohaldatakse ÄS § 353 lg-t 4 ja § 362

vaid siis, kui on tegemist kinnitatud kahjumiga. Kinnitatud kahjumiks on umbes 2 000 000 krooni

(eelmiste aastate kahjum). Praegusel juhul ÄS § 362 rakendamine võib kahjustada võlausaldajate

õigusi, sest aktsiakapitali tavavähendamise korral peab sellest teavitama ka võlausaldajaid. Seda pole

tehtud. Lisaks rikuks avalduse rahuldamine väikeaktsionäride huve (kande tulemusena kaotaksid nad

oma aktsiad hüvitist saamata).

5. Pärnu Maakohus jättis 18. oktoobri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse kohaselt ei ole avaldaja viide ÄS §-le 362

asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib vaid aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist. Praegusel

juhul vähendati lihtsustatud korras aktsiakapitali 8 994 000 kroonilt 0 kroonini ja samal ajal

suurendati 1 000 000 kroonini. Asjakohane on kohtunikuabi seisukoht, et kui koos vähendamisega

suurendatakse aktsiakapitali, tuleb kohaldada ÄS § 353 lg-s 4 sätestatut. Ka on aktsiakapitali

vähendamine vastuolus avaldaja põhikirja p-ga 17, mille kohaselt ei tohi aktsiakapitali vähendada alla

400 000 krooni.

6. Avaldaja esitas 26. oktoobril 2006 täiendava selgituse Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2006. a

määruse kohta. Nimetatud määruses ei arvestanud kohus asjaoluga, et avaldaja 15. augusti 2006

aktsionäride üldkoosoleku otsusega on otsustatud tunnistada kehtetuks põhikirja p 17, jättes selle

põhikirjast välja. Põhikirja uus redaktsioon pidi jõustuma koos aktsiakapitali uue suuruse

sissekandmisega äriregistrisse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2007. a määrusega maakohtu registriosakonna

5. septembri 2006. a määruse tühistamata. Ringkonnakohus leidis, et määruse põhjenduste osas tuleb

arvestada ka kohtunikuabi 9. oktoobri 2006. a määrust, millega jäeti määruskaebus rahuldamata ning

edastati kohtunikule.

Ringkonnakohus nõustus (otsuse p 7) avaldajaga selles, et ÄS §-st 362 tulenevalt ei kohaldata

aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral §-s 358 sätestatud võlausaldajatele teatamise kohustust.

Äriseadustiku § 362 lg 1 kohaselt võib aktsiaseltsi kahjumi katmiseks aktsiakapitali vähendada,

kohaldamata ÄS §-s 358 sätestatut. Kui aktsiakapitali vähendamisega samal ajal otsustatakse

aktsiakapitali suurendada, tuleb arvestada ka nimetatud olukorda reguleerivaid norme. ÄS § 353 lg 1

kohaselt ei või aktsiakapitali vähendada alla ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu

seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata lg-

s 1 sätestatut, kui aktsiakapitali vähendamisega samal ajal otsustatakse aktsiakapitali suurendada

vähemalt kuni ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Seega juhul, kui aktsiakapitali

vähendamisega samal ajal otsustatakse aktsiakapitali suurendada vähemalt seaduses sätestatud

alammäärani, ei ole takistatud selle vähendamine alla nimetatud piiri. Seetõttu ei ole aktsiakapitali

vähendamise ja samaaegse suurendamise puhul 1 000 000 kroonini takistuseks ka põhikirja p 17,

mille kohaselt ei võinud aktsiakapitali suurus olla alla 400 000 krooni. Pealegi tuleneb ÄS § 356 lg-

st 3, et kui aktsiakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise

otsustama enne aktsiakapitali vähendamist, välja arvatud siis, kui aktsiakapitali vähendatakse ÄS

§ 353 neljandas lõikes nimetatud juhul (aktsiakapitali vähendamisega samaaegne suurendamine).

Ringkonnakohus leidis (otsuse p 8), et juhul kui kande tegemise aluseks on ÄS §-st 362 tulenev

aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine, ei oleks takistust vastava kande tegemiseks. Nimetatud sätte

lg 2 kohaselt võib aktsiakapitali lihtsustatult vähendada, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi

reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve, lg 3 kohaselt tuleb aktsiakapitali

vähendamise otsuses näidata kahjum, mille katmiseks aktsiakapitali vähendatakse. Kuigi nimetatud

säte ei näe ette kahjumi fikseerimise viisi, nõustus ringkonnakohus kohtunikuabi 9. oktoobri 2006. a

määruse põhjendusega, et enne majandusaasta aruande kinnitamist saab aktsiakapitali lihtsustatult

vähendada vaid siis, kui on koostatud ja kinnitatud vahearuanne. Üldkoosoleku otsuses viidatud

2006. a majandusaasta kahjum 10 773 252 krooni ei ole kinnitatud, vastavat aruannet ei ole

registriosakonnale esitatud, kinnitatud kahjumiks on 2 562 513 krooni (eelmiste aastate kahjum).

Äriseadustiku mõtte kohaselt peaks ka praegusel juhul olema majandusaasta (-perioodi) aruanne

kinnitatud üldkoosoleku poolt ja esitatud koos audiitori järeldusotsusega äriregistrile (ÄS § 334).

Ringkonnakohus leidis (otsuse p 9), et eeltoodust järelduvalt ei ole aktsiakapitali lihtsustatud korras

vähendamine ÄS § 362 alusel 8 994 000 krooni võrra põhjendatud ning aktsiakapitali vähendamisel

tuli kinni pidada ÄS §-s 358 sätestatud teatamise korrast. Seetõttu on õige kohtunikuabi määruses ÄS

§ 33 lg-le 5 tuginev seisukoht, mille kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus on

esitatud enne seaduses lubatud tähtaega. Aktsiakapitali vähendamise teated olid avaldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks

lahendamiseks Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Kaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu määruse

p-des 8 ja 9 esitatud põhjendused ja määruse resolutsioon. Määruskaebuses nõustutakse

ringkonnakohtu määruse p-s 7 esitatud põhjendusega.

Kaebuse kohaselt ei ole õige ringkonnakohtu järeldus, et avaldaja oleks pidanud esitama

registripidajale kinnitatud vahearuande. Kandeavaldusele lisatavate dokumentide loetelu tuleneb

seadusest ning registripidaja ei saa nõuda täiendavate dokumentide esitamist. Äriseadustiku § 359

kohaselt ei kuulu vahearuanne registripidajale esitatavate dokumentide hulka. Ringkonnakohtu

viidatud ÄS §-l 334 puudub igasugune puutumus aktsiakapitali vähendamisega.

Kohtud oleksid pidanud kohaldama ÄS § 32 kolmandat lauset, mille kohaselt võib registripidaja

nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude

väljaselgitamiseks. Seega oleks registripidaja pidanud vajaduse korral esitama nõude täiendavate

dokumentide esitamiseks, mitte jätma kandeavalduse rahuldamata.

Seadusel ei põhine ringkonnakohtu järeldus, et kuna vahearuannet ei ole esitatud, ei ole tegemist

aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisega. Kandemääruses põhjendati kande tegemisest keeldumist

viitega ÄS § 353 lg-le 4, mis on aga tulenevalt ringkonnakohtu määrusest ebaõige alus. Seega ei

oleks ringkonnakohus saanud kandemäärust muutmata jätta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse põhjendusi tuleb äriseadustiku ebaõige tõlgendamise

tõttu osaliselt muuta. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata.

10. Esmalt peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks analüüsida küsimust,

kas ÄS § 362 on kohaldatav ka juhul, mil üheaegselt aktsiakapitali vähendamisega kahjumi

katmiseks toimub ka aktsiakapitali suurendamine.

Aktsiakapitali vähendamist ja samaaegset suurendamist võimaldab ÄS § 353 lg 4. Nimetatud normi

puudumisel tuleks vähendamine ja suurendamine otsustada eraldi otsustega. Nimetatud lõikes ei ole

sätestatud, millisel eesmärgil võib aktsiakapitali vähendamine ja suurendamine samaaegselt toimuda.

Järelikult võib aktsiakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine selle lõike kohaselt toimuda

nii kahjumi olemasoluta kui ka kahjumi katmiseks. Äriseadustiku § 353 lg 4 teine lause näeb ette

aktsiakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise korral võlausaldajatele teatamise kohustuse,

välja arvatud juhul, mil aktsiakapitali vähendatakse ja suurendatakse senise suuruseni.

ÄS § 362 ei sätesta võimalust üheaegselt aktsiakapitali vähendamisega kahjumi katmiseks otsustada

ka selle suurendamine. Seetõttu oli ka praegusel juhul vajalik lähtuda ÄS § 353 lg 4 nõuetest ja

teatada aktsiakapitali vähendamisest võlausaldajatele ÄS §-s 358 sätestatud korras.

11. Vastuseks määruskaebuse väitele, et avaldajal ei olnud kohustust esitada registripidajale

vahearuannet, märgib kolleegium järgmist.

Äriseadustiku § 362 kohaselt on aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine võimalik üksnes juhul, mil

see toimub kahjumi katmiseks. Kahjumit kasutatakse selles sättes raamatupidamislikus tähenduses.

Raamatupidamise seaduse § 3 p 6 kohaselt on kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase

aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Eelnevast teeb kolleegium järelduse, et aktsiakapitali

lihtsustatud vähendamiseks on vajalik kahjumi tõendamine sellekohase aruande esitamisega.

Eelnev järeldus ei tähenda aga seda, et registripidajal on õigus nõuda avaldajalt vahearuande

esitamist. Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada ÄS § 359 lg 1 p-

des 1-3 märgitud dokumendid, mille hulgas ei ole märgitud vahearuannet. Seega puudub kohtul

vahearuande nõudmiseks õiguslik alus ning ringkonnakohtu määrusest tuleb välja jätta sellekohased

põhjendused.

Seega on aktsiakapitali võimalik kahjumi katmiseks vähendada, kui kahjum on nähtav majandusaasta

aruandest. Kuna äriseadustik ei näe aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ette ka

majandusaasta aruande esitamise kohustust, siis tuleb lähtuda olemasolevast aruandest, mis on

registripidajale esitatud ÄS § 334 lg 2 kohaselt. Praegusel juhul on kohtud tuvastanud, et avaldaja

kinnitatud kahjumi suuruseks on 2 562 513 krooni, kinnitamata kahjumi suuruseks üldkoosoleku

otsuses viidatud 10 773 252 krooni. Üldkoosoleku otsusega on soovitud aktsiakapitali kahjumi

katmiseks vähendada 8 994 000 krooni võrra. Eespool toodud järelduste tõttu ei ole see aga võimalik,

kandeavaldus tuleb jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata.

12. Kolleegium juhib määruskaebuse esitaja ja kohtute tähelepanu sellele, et äriregistrimenetluse

menetluslikke sätteid reguleerib alates 1. jaanuarist 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kui

avalduses oleks olnud kõrvaldatavaid puudusi, pidanuks kohus määrama puuduste kõrvaldamise

tähtaja TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel.

13. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada määruskaebuse

menetlemise korda seoses asjaoluga, et praegusel juhul on maakohus asja materjalide kohaselt

nõudnud kohtunikuabilt viimase määruse peale esitatud määruskaebuse suhtes lahendi tegemist.

Nimetatud nõue on õigustatud, kuna kohtunikuabi kaaskirjast, millega määruskaebus kohtunikule

edastatakse, ei nähtu lahendit määruskaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Samas on

Riigikohus 3. oktoobril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud lahendi p-

s 14 ja 8. novembril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (RT III 2006, 41, 348) tehtud lahendi p-s 15

leidnud, et seadusest ei tulene nõuet, et kohtunikuabi või kohtunik peaks määruskaebuse rahuldamata

jätmist TsMS § 663 lg-tes 6 ja 7 nimetatud juhtudel eraldi põhjendama. See koormaks kohut tarbetult.

Piisav on lühike TsMS § 465 lg 1 nõuetele vastav määrus kaebuse edasisaatmise kohta, mis võib olla

vormistatud ka nt pealdisena määruskaebusel või viitega toimikus. Kolleegium jääb selle seisukoha

juurde. Praegusel juhul on sellised mitte tingimata vajalikud motiveeritud määrused teinud nii

kohtunikuabi kui maakohtu kohtunik.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa