3-3-2-2-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-2-2-07

Otsuse kuupäev

14. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani kaebus ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 19. juuni 1998. a otsuse nr 10092 ja Tallinna

Linnavalitsuse 6. novembri 1998. a korralduse nr 6585-k

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsus haldusasjas

nr II-3/315/01

Menetluse alus Riigikohtus

Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani teistmisavaldus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsus haldusasjas nr II-3/315/01 jõusse.

Kautsjonid arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tunnistas 25. oktoobri 1993. a otsusega nr 1189 Sakala tn 11

omandireformi objektiks ja luges tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Arthur

Ahlmanile, kes vastab omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 nõuetele, ning tunnistas Anne

Ahlmani ja Maimu Ahlmani kummagi 1/2 mõttelise osa vara suhtes omandireformi õigustatud

subjektideks.

Tallinna Linnavalitsus otsustas 4. mai 1994. a korraldusega nr 790-k tagastada nimetatud vara

õigustatud subjektidele. Tallinna Linnavalitsus otsustas 14. märtsi 1997. a korraldusega nr 723-k

tagastada Sakala tn 11 krundi õigustatud subjektidele.

2. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tühistas 19. juuni 1998. a otsusega nr 10092 linnakomisjoni

25. oktoobri 1993. a otsuse nr 1189 ning luges Tallinnas, Sakala tn 11 (endine Sakala tn 41) endisel

kinnistul nr 1103 asuvad hooned ja krundi omandireformi objektiks. Otsuse punktiga 2 loeti

tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Arthur Ahlmanile, kes lahkus Eestist

1941. a Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. Otsuse punktiga 3 jäeti Anne Ahlmani ja Maimu

Ahlmani avaldused rahuldamata, sest ORAS § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud

lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega.

Tallinna Linnavalitsus tunnistas 6. novembri 1998. a korraldusega nr 6585-k kehtetuks

linnavalitsuse 4. mai 1994. a korralduse nr 790-k ja linnavalitsuse 14. märtsi 1997. a korralduse

nr 723-k, viidates ORAS § 7 lg-le 3, KOKS §-le 33 ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 19. juuni

1998. a otsusele nr 10092.

3. A. Ahlman ja M. Ahlman esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada

Tallinna Linnakomisjoni 19. juuni 1998. a otsuse nr 10092 ja Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri

1998. a korralduse nr 6585-k.

4. Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-119/2001 jäeti A. Ahlmani ja

M. Ahlmani kaebus rahuldamata ning A. Ahlmani ja M. Ahlmani kantud kohtukulud nende endi

kanda. Kohus leidis, et linnakomisjoni otsuse aluseks olnud tõendid kinnitavad, et A. Ahlman lahkus

Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a otsuse omandireformi

aluste seaduse rakendamise kohta punkt 5 oli samasuguse sisuga kui ORAS § 7 lg 3. Tuvastanud

ORAS § 7 lg-s 3 sätestatud asjaolud, oli linnakomisjon kohustatud jätma taotlused rahuldamata.

5. A. Ahlman ja M. Ahlman esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid halduskohtu otsuse

tühistada.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. oktoobri 2001. a otsusega haldusasjas nr II-3/315/01 Tallinna

Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsuse haldusasjas nr 3-119/2001 muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Ahlman ja M. Ahlman esitasid 2. aprillil 2007 Riigikohtule teistmisavalduse, milles paluvad

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsuse haldusasjas nr II-3/315/01 täies

ulatuses, samuti ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 19. juuni 1998. a otsuse nr 10092 ja Tallinna

Linavalitsuse 6. novembri 1998. a korralduse nr 6585-k ning välja mõista Tallinna linnalt kohtukulud.

Avaldajad väidavad järgmist:

1) teistmise alusteks on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a otsus asjas

nr 3-4-1-14-06, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a osaotsus asjas nr 3-3-1-63-05 ja Riigikohtu

üldkogu 6. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-63-05;

2) Tallinna linn on omandireformi kohustatud subjektina jätnud tegemata toimingud, mis tulenevad

üldkogu 12. aprilli 2006. a osaotsusest, millega ORAS § 7 lg 3 tunnistati kehtetuks 12. oktoobrist

2006, üldkogu 6. detsembri 2006. a otsusest, millega kohustati analoogsetes asjades Saksa riigiga

sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud vara tagastama või kompenseerima

omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras (otsuse p 5), ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a otsusest, mis andis veenva selgusega

juhise, et läbi tuleb vaadata ka need vara tagastamise või kompenseerimise taotlused, mis küll algselt

rahuldati, kuid mille suhtes tehtud otsus tunnistati hiljem kehtetuks;

3) üldkogu 6. detsembri 2006. a otsuse punktist 9 nähtub, et ORAS § 7 lg 3 kehtetust on rakendatud

tagasiulatuvalt. Kuna ORAS § 7 lg 3 on kehtetu, siis on ära langenud õiguslikud alused A. Ahlmani

ja M. Ahlmani suhtes 1992. a ORAS § 7 lg 2 alusel tehtud positiivse subjektiotsuse tühistamiseks ja

siit tulenevalt ka vara tagastamist käsitlevate korralduste tühistamiseks ning vara üleandmise akti

tühisuse tuvastamiseks ja Tallinna linna omandiõiguse tunnustamiseks;

4) tuleks võtta seisukoht, kas isik peab algatama uue haldusmenetluse, kui vara tagastamist

võimaldavad haldusaktid on ORAS § 7 lg 3 alusel tühistatud komisjoni algatusel, varasemate

kohtulahendite suuniste alusel või kohtuotsuse alusel. Seisukoht tuleks võtta ka küsimuses, kas sellise

kohtuotsuse teistmine, millega haldusakt tunnistati seadusevastaseks, loob otseseid õiguslikke

tagajärgi nende haldusaktide suhtes, mis on tehtud hilisemas haldusmenetluses kohtuotsuste

resolutsioonides sisalduvate suuniste alusel.

8. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et avalduses märgitud kohtuotsuse teistmiseks puuduvad

seaduses sätestatud teistmise alused, samuti on teistmisavaldus esitatud hilinenult. Vastuses

väidetakse järgmist:

1) TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses

õigustloova akti või selle sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli

2006. a otsus pole teistmise aluseks, sest ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasuse on üldkogu tuvastanud

28. oktoobri 2002. a otsusega. Teistmise aluseks pole ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

31. jaanuari 2007. a otsus, millega tunnistati Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud

seadus põhiseadusega vastuolus olevaks;

2) kui kohus leiab, et Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsus ja põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a otsus on teistmise alusteks, siis on 4. aprillil 2007. a esitatud

teistmisavaldus esitatud TsMs § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud kahekuulist tähtaega rikkudes;

3) teistetav kohtulahend tehti 2001. a, mil ORAS § 7 lg 3 oli kehtiv.

9. Kolmandad isikud Riho Lääts ja Svetlana Kudrina paluvad jätta teistmisavalduse rahuldamata

ning väidavad järgmist:

1) tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 7 saaks teistmise aluseks olla vaid põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a otsus. ORAS § 7 lg-t 3 pole aga nimetatud otsusega

põhiseadusevastaseks tunnistatud. Teised avalduse alusena esitatud kohtulahendid on teinud

Riigikohtu üldkogu, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium;

2) Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-04-2100/277 Tallinna linna hagis A. Ahlmani,

M. Ahlmani, L. Reimali, OÜ Rosier Team ja Eesti Vabariigi vastu haldusakti tühisuse tunnustamise,

tehingu tühisuse tunnustamise, omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kannete

kustutamisega seotud nõuetes. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse on Tallinna linn, A. Ahlman ja

M. Ahlman apelleerinud. Tulenevalt Riigikohtu 10. märtsi 2003. a otsusest asjas nr 3-2-1-17-03 on

ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluses pädev andma hinnangut A. Ahlmani ja M. Ahlmani suhtes

vastuvõetud tagastamisdokumentide õiguspärasuse kohta;

3) Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsus jõustus 9. novembril 2001. Teistmisavaldus on

esitatud pärast TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud viieaastase tähtaja möödumist.

10. Kirjalikus vastuses Tallinna Linnavalitsuse vastusele ja kolmandate isikute vastusele paluvad

A. Ahlman ja M. Ahlman võtta teistmisavaldus menetlusse ja see rahuldada. Teistmisavalduse

esitamise tähtaja kohta väidetakse vastuses, et kolmandate isikute esindaja on asjakohatult viidanud

TsMS § 704 lg-le 3. Nimetatud sättega kehtestatud viieaastane tähtaeg pole HKMS § 76 lg 2 järgi

haldusasjades kohaldatav.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. A. Ahlman ja M. Ahlman taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsuse teistmist

ja väidavad, et teistmise alusteks on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a

otsus asjas nr 3-4-1-14-06, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a osaotsus asjas nr 3-3-1-63-05 ja

Riigikohtu üldkogu 6. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-63-05. Teistmisavaldus esitati

Riigikohtule 2. aprillil 2007.

12. 31. jaanuari 2007. a otsusega asjas nr 3-4-1-14-06 rahuldas põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks Eesti Vabariigi

omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse.

12. aprilli 2006. a osaotsuse asjas nr 3-3-1-63-05 resolutsiooni punktiga 2 otsustas Riigikohtu

üldkogu: "Tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 kehtetuks. Otsus jõustub

selles osas 12. oktoobril 2006. a tingimusel, et ei ole jõustunud Eesti Vabariigi omandireformi aluste

seaduse § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus."

6. detsembri 2006. a otsusega asjas nr 3-3-1-63-05 lahendas Riigikohtu üldkogu B. Bodemanni ja

T. Bodemanni haldusasja.

13. HKMS § 75 lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks on

tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks

Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle

sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas

tsiviilasjas.

14. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-14-06 ei saa

tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 7 olla teistmise aluseks. Nimetatud otsusega rahuldati Vabariigi

Presidendi taotlus ja tunnistati "Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks

tunnistamise seadus" põhiseadusega vastuolus olevaks. Teistetav kohtulahend, Tallinna

Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsus ei tuginenud ega saanudki tugineda Vabariigi Presidendi

poolt 2006. aastal välja kuulutamata jäetud seadusele.

15. Teistmise aluseks ei saa olla ka Riigikohtu üldkogu 6. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-63-

05, kuna selle otsuse põhjendavas osas (punkt 4) konstateeriti, et ORAS § 7 lg 3 on tulenevalt

Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a osaotsusest asjas nr 3-3-1-63-05 kaotanud kehtivuse alates

12. oktoobrist 2006.

16. Tsiviilasjas teistmisavalduse esitamise tähtajad on sätestatud TsMS §-s 704. HKMS § 76 lg 1 järgi

kohaldatakse teistmisavalduse tähtajale tsiviilkohtumenetluse sätteid. HKMS § 76 lg 2 näeb

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaegade osas

halduskohtumenetluse jaoks ette erisusi, sätestades järgmist: "Teistmisavalduse esitamisele ei

kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada

läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne

aasta."

Halduskohtumenetlusele laieneb seega TsMS § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud teistmisavalduse

esitamise tähtaeg. Nimetatud sätte järgi saab teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise

aluse olemasolust teadasaamisest, kuid mitte enne lahendi jõustumist.

17. A. Ahlman ja M. Ahlman peavad teistmise aluseks ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a

osaotsust asjas nr 3-3-1-63-05, millega tunnistati kehtetuks ORAS § 7 lg 3 ja nähti ette, et kohtuotsus

jõustub selles osas 12. oktoobril 2006 tingimusel, et ei ole jõustunud nimetatud sätet muutev või

kehtetuks tunnistav seadus. ORAS § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus ei olnud

jõustunud 12. oktoobriks 2006. Seega oli 2. aprilliks 2007, mil Riigikohtule esitati A. Ahlmani ja

M. Ahlmani teistmisavaldus, avalduse esitamiseks kehtestatud kahekuuline tähtaeg möödunud.

18. TsMS § 704 lg 4, mis tulenevalt HKMS § 76 lg-test 1 ja 2 on kohaldatav ka

halduskohtumenetluses, sätestab, et teistmisavalduse esitamise tähtaega ei saa pikendada ega

ennistada.

19. A. Ahlmani ja M. Ahlmani ülejäänud väited (vt käesoleva otsuse punkti 7 alapunktid 2 kuni 4)

väljuvad teistmismenetluse raamidest.

20. A. Ahlmani ja M. Ahlmani teistmisavaldus jääb rahuldamata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann