3-3-1-30-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-30-07

Otsuse kuupäev

13. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Tallinnfilm kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 15. detsembri 2005. a otsuse nr 5762 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2006. a otsus

haldusasjas nr 3-06-625

Menetluse alus Riigikohtus

AS Tallinnfilm kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Tallinnfilm kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-625 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 21. detsembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-625. Teha asjas uus otsus,

millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15. detsembri 2005. a otsus

nr 5762.

Tagastada kautsjon.

Välja mõista AS Tallinnfilm kasuks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt

riigilõiv 10 000 krooni ja esindaja kulud 28 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIMA) 29. oktoobri 1997. a ettekirjutusega nr 62/14/18

kohustati AS-i Tallinnfilm tasuma intressi 3 337 968 krooni ja 90 senti õigeaegselt mittetasutud

riiklike maksude eest. TJIMA 3. märtsi 1999. a ettekirjutusega nr 52-15/262 kohustati maksuvõlglast

tasuma veel 294 208 krooni intresse. Nimetatud ettekirjutusi AS Tallinnfilm ei vaidlustanud.

Maksuameti 13. jaanuari 2000. a otsusega nr 4 rahuldati AS Tallinnfilm taotlus riiklike maksude

intressivõla ajatamiseks vastavalt otsuse lisas esitatud ajakavale.

Ajavahemikus 1. jaanuar 1994 kuni 1. november 2002 tasus AS Tallinnfilm intresse 2 347 642 krooni

ja ajavahemikus 1. november 2002 kuni 31. jaanuar 2004 698 306 krooni.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-1-8-

02 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks maksukorralduse seaduse (MKS) sätted, mis

delegeerisid maksuintresside määra kehtestamise õiguse rahandusministrile ning tunnistati kehtetuks

rahandusministri sellekohased määrused.

7. novembri 2005. a kirjaga taotles kaebuse esitaja Maksu- ja Tolliametilt AS Tallinnfilm poolt

ajavahemikus 1. jaanuar 1994 kuni 1. jaanuar 2005 maksuseaduses ettenähtust suurema intressi

tagastamist.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15. detsembri 2005. a otsusega nr 5762

jäeti AS Tallinnfilm taotlus rahuldamata. Otsuses märgiti, et vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi

seisukohtadele ei oma Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a

otsus tagasiulatuvat jõudu ega anna maksumaksjale õigust taotleda enne 5. novembrit 2002 tasutud

maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole intresside määramist tähtaegselt vaidlustanud.

Kuna AS Tallinnfilm ei ole intresside arvestust ja maksmise kohustuse õiguspärasust ega intressivõla

ajatamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, puudub alus tasutud intresside

tagastamiseks. Seejuures ei oma tähtsust, kas maksumaksja tasus intresse maksuhalduri ettekirjutuse

alusel või vabatahtlikult ajatamisgraafiku alusel.

Maksu- ja Tolliameti 22. veebruari 2006. a vaideotsusega nr 6-1/26-1 jäeti AS Tallinnfilm vaie

rahuldamata.

3. Kaebuses halduskohtule taotles AS Talllinnfilm Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on intresside tasumise õiguslik alus vastavalt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-02 ära

langenud ning põhjendatud on tagastusnõude esitamine nende kuni 30. juunini 2002 arvestatud

maksuintresside osas, mida kaebuse esitaja tasus pärast 5. novembrit 2002. Kaebuse esitaja hinnangul

on MKS § 33 ja § 163 lg 1 alusel põhjendatud tagastusnõude esitamine tema poolt ajavahemikus

1. november 2002 kuni 31. jaanuar 2004 tasutud intresside osas summas 698 306 krooni. Kuna

Riigikohtu viidatud otsusest tulenevalt olid põhiseadusevastased ka põhiseadusevastastel sätetel

põhinenud ettekirjutused, millega kohustati kaebuse esitajat intresse tasuma, on põhjendatud ka

tagastusnõue ajavahemikus 1. jaanuar 1994 kuni 1. november 2002 tasutud intresside osas summas

2 347 642 krooni. Kaebuse esitaja leidis ka, et ajatamisotsusest tulenev intressisumma on suurem kui

ettekirjutustes ettenähtu ning selles osas puudub üldse õiguslik alus intresside sissenõudmiseks ja

tasumiseks. Intressinõude puhul tuleb kohaldada MKS § 132 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaega.

4. Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-625 jäeti kaebus

rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse esitajal puudub õigus tagasi nõuda intresse, mis on tema

poolt tasutud ajavahemikus 1. jaanuar 1994 kuni 30. juuni 2002. Ettekirjutuste aluseks oleva sätte

põhiseadusevastasus ei mõjuta ettekirjutuste kehtivust nende andmise ajal. Kuna kaebaja ei ole

ettekirjutusi vaidlustanud ja on intressi vabatahtlikult tasunud, puudub tal õigus nõuda nende

tagastamist. Maksuameti otsus intressivõlgade ajatamise kohta on koostatud enne 5. novembrit 2002

ning ajatamisotsus ei ole iseseisev intressinõue. Maksuintressi tasumise kohustus tulenes varasemast

maksuhalduri ettekirjutusest. Ajatamisotsuses kajastatud intressikohustus on suurem kui

ettekirjutustest tulenev. Kaebuse esitaja ei ole ka ajatamisotsust vaidlustanud ning kohus ei pea

kontrollima selle otsusega määratud intressi suuruse õigsust. Vastavalt Riigikohtu 5. veebruari

2004. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-3-04 ei tule täita kehtivaid intressinõudeid, mis on esitatud

pärast 5. novembrit 2002, kui pärast MKS § 163 lg 21 jõustumist 11. juunil 2003 on intressinõude

sundtäitmine vaidlustatud halduskohtus. Vastustaja ei ole käesoleval juhul maksuettekirjutusi

sundtäitmisele pööranud ja kaebuse esitaja ei ole keeldunud maksuettekirjutuste täitmisest

ajatamisotsuses toodud ajalistes raamides. Seega ei ole tegemist intresside sundtäitmise aegumisega

ja kaebuse esitajal ei ole õigust nõuda intresside tagastamist, mida ta on vabatahtlikult tasunud ja

mille osas sundtäitmist pole toimunud.

5. Apellatsioonkaebuses palus AS Tallinnfilm tühistada halduskohtu otsus ja teha uue otsuse,

millega tühistada maksuhalduri vaidlustatud otsus. Apellant taotles ka kohtukulude väljamõistmist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2006. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata

ja muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.

Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) maksusumma tagastamise võimalus on MKS § 33 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt piiratud

kolmeaastase perioodiga ja tähtsust ei oma, kas intressinõue oli kooskõlas põhiseadusega ega ka see,

kas intressi tasuti kehtiva haldusakti alusel;

2) tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline, et intresside tasumine toimus

ajatamisotsuse alusel ning maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel

või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel vaidlustada vastavaid haldusakte, mitte loota,

et nende õiguspärasuse hindamine saavutatakse tagastusnõude esitamisega;

3) pärast 8. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamise nõude põhjendatuse hindamiseks tuleb

välja selgitada intressi sissenõudmise aegumistähtaja lõpp;

4) tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjades nr 3-3-1-11-06 ja 3-3-1-7-06

ei ole käesolevas asjas aegumise küsimuses kohaldatav MKS § 132 lg 2, kuna intresse tasuti

ajatamisotsuse alusel;

4) maksuhalduri esitatud AS Tallinnfilm kontokaardi väljavõtetest nähtuvalt ei olnud intressinõue

tulumaksu ega sotsiaalmaksu osas intresside tasumise ajaks aegunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. AS Tallinnfilm kassatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused

ning teha uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud

otsus. Samuti palutakse vastustajalt AS Tallinnfilm kasuks välja mõista kantud menetluskulud.

Kassaator leiab järgmist:

1) ringkonnakohus pole eristanud intresside tagastusnõude osas perioodi enne 5. novembrit ja pärast

5. novembrit 2002;

2) põhjendatud on tagastusnõue nende kuni 30. juunini 2002 arvestatud maksuintresside osas, mis on

tasutud pärast 5. novembrit 2002. Ka need intressid olid õigusvastased;

3) kohaldada tuleks MKS § 33 lg-t 4, mis sätestab, et maksukohustuse või sama paragrahvi lõikes 2

nimetatud kohustuse vähenemise korral haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel

või maksu tasumise õigusliku aluse muul viisil äralangemise korral võib sellest tuleneva

tagastusnõude täitmist nõuda kolme aasta jooksul, arvates kohustava haldusakti muutmise või

kehtetuks tunnistamise või maksu tasumise õigusliku aluse äralangemise päevast;

4) kogu tasutud intress polnud kaetud intressinõudega. Osaliselt tulenes intressinõue ajatamisotsusest,

mis pole maksu määramiseks antud haldusakt. Asjatu on etteheide, et maksukohustuslane pole

intressinõuet vaidlustanud. Kassaator ei pea intressinõuet maksuettekirjutuse näol õigusvastaseks,

kuid osa intressinõudest ei tulene üldse haldusaktist. Ka Riigikohtu praktikas (26. aprilli 2006. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-9-06) on märgitud, et "ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt

kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt";

5) intressinõude aegumise osas tulnuks kohaldada kehtiva MKS § 132 lg 2 alusel üheaastast

aegumistähtaega, mitte kuni 1. juulini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 24 lg-t 2.

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses nõustutakse kassaatoriga selles, et

ringkonnakohtu otsuses pole selgesõnaliselt eristatud enne ja pärast 5. novembrit 2002 tasutud

intresse, kuid selleks polnud ka vajadust, kuna kohtu hinnangul eksisteeris tagastusnõue vaid pärast

7. novembrit 2002 tasutud intresside suhtes. Vastustaja leiab, et tagastusnõude võis MKS § 33 lg-st 1

tulenevalt esitada vaid intresside osas, mis on tasutud perioodil 7. november 2002 kuni 7. november

2005, ning nõustub kohtu seisukohtadega, et intresside tagastamine ei ole põhjendatud. Asja

lahendamisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ühetaoliselt koheldakse kõiki neid

isikuid, kes on tasunud intresse enne 5. novembrit 2002 ega ole intressinõuet vaidlustanud.

Osundades Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei ole intressivõla määramata jätmine iseenesest

tagastusnõude rahuldamise aluseks, kui kaebuse esitaja leiab, et ajatamisotsusega nõutakse temalt

maksuintresside tasumist seaduses ettenähtust suuremas ulatuses või peab ajatamisotsust

ebaseaduslikuks intressinõudeks, oleks tulnud ka see otsus kohtus vaidlustada. Intressinõude

aegumise osas leiab vastustaja, et ringkonnakohus on põhjalikult analüüsinud, miks kuulub

kohaldamisele varem kehtinud maksukorralduse seaduse § 24 lg 2 ja mitte kehtiv MKS § 132 lg 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. AS Tallinnfilm esitas Maksu- ja Tolliametile taotluse, milles palus tagastada ajavahemikul

1. jaanuar 1994 kuni 1. jaanuar 2005 tasutud maksuseaduses ettenähtust suurem intress.

Intresside tagastusnõuet esitades tugines AS Tallinnfilm Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-02 (RT III 2002, 30, 326). Nimetatud

otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks maksukorralduse seaduse varem kehtinud redaktsiooni § 28

lg 4 osas, millega sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud intressi määra kehtestab

rahandusminister. Põhiseadusevastaseks tunnistati ka selle sätte alusel välja antud määrused osas,

millega rahandusminister kehtestas aastateks 1996-2002 intressimäära maksuvõla eest.

Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega (RT I 2003, 48, 341) täiendati maksukorralduse

seaduse § 163 lõikega 21 järgmises sõnastuses: "(21) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud

õigusaktidest tulenenud ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi maksmisest ei teki

maksukohustuslasel õigust kahju hüvitamisele. Pärast 2002. aasta 5. novembrit maksuhalduri poolt

esitatud intressinõuded käeoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest on kehtetud. Kõik

muud kehtivad intressinõuded kuuluvad täitmisele."

Riigikohus on oma lahendites (5. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-04, 29. novembri

2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-06) selgitanud, et selle sätte kohaldamisel on oluline, kas

maksukohustuslane on intressinõude vaidlustanud või mitte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi eelviidatud otsus ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 5. novembrit

2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist

vaidlustanud (vt ka 9. septembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-03).

Asjas puudub vaidlus selle üle, et AS Tallinnfilm pole seaduses sätestatud tähtaja jooksul

vaidlustanud intressi määramise ettekirjutusi. Samuti ei ole väidetud, et maksuhaldur on

intressinõudeid esitanud pärast 5. novembrit 2002. Põhjendatud on maksuhalduri ja kohtute

seisukoht, et puudub alus AS Tallinnfilm poolt enne 5. novembrit 2002 tasutud intresside

tagastamiseks.

10. Pärast 5. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamist saab maksukohustuslane nõuda siis, kui ta

on tasunud intresse rohkem, kui kehtivas intressinõudes (1997. ja 1999. aasta ettekirjutuses) on

tasumiseks määratud või kui intresside sissenõudmine on MKS § 132 kohaselt aegunud. Käesolevas

kohtuasjas on kaebuse esitaja viidanud mõlemale alusele.

Aegunud nõude tasumise korral tekib tagastusnõue (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. novembri

2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-06, p 12).

11. MKS § 33 lg 1 sätestab, et maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema

maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda

maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. MKS § 33 lg 2 p 2 kohaselt

laieneb nimetatud õigus ka maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud seadusega

ettenähtust rohkem intresse. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et tagastusnõude

esitamise tähtajast tulenevalt jäetakse tagastusnõue rahuldamata intresside osas, mis on tasutud enam

kui kolm aastat enne tagastusnõude esitamist. Kuna AS Tallinnfilm esitas tagastusnõude 8. novembril

2005 siis pärast 8. novembrit 2002 tasutud intresse puuudutavas osas, tuleb kaaluda tagastusnõude

põhjendatust selle perioodi osas ning analüüsida kas intressinõue on aegunud või mitte. Samuti tuleb

välja selgitada, kas on tasutud intresse ulatuses, mis ületab intressinõuet, mis nähti ette maksuhalduri

kahe ettekirjutusega.

12. Kassaatori hinnangul oli tagastusnõue põhjendatud ka seetõttu, et intresside tasumist ei ole kogu

ulatuses nõutud maksuettekirjutustega, vaid osa tasutud intressidest on makstud ajatamisotsuse alusel.

Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tulenevalt intresside tasumisest ajatamisotsuse alusel ei

ole MKS § 132 lg 2 kohaldatav. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi senise

praktikaga.

15. novembri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-06 märkis kolleegium järgmist: "Oluline on see

asjaolu, et selles asjas toimus ajatamine varemkehtinud Maksukorralduse seaduse alusel. Kehtiv

seadus sätestab § 132 lg 4 p-s 2 aegumise katkemise maksuvõla tasumise ajatamise korral. Aegumise

katkemise instituut varemkehtinud seaduses aga puudus. Kuna aegumise katkemine on

maksukohustuslase suhtes koormava iseloomuga, siis ei saa aegumise katkemist selles asjas

kohaldada, sest ajatamisotsus tehti enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist 1. juulil 2002."

Samuti märkis kolleegium: "Kehtivas Maksukorralduse seaduses reguleerivad maksuvõla tasumise

ajatamist §-d 111-113. Neist sätetest nähtub, et ajatamiseks esitab maksukohustuslane põhjendatud

taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava, mille kohta teeb maksuhaldur taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse. Varemkehtinud Maksukorralduse seaduse §-des 342-344 reguleeriti

ajatamist sarnaselt kehtiva õigusega. Seega tuli ja tuleb ajatamist mõista kui maksuhalduri

kaalutlusõigusel põhinevat otsustust, millega rahuldatakse maksukohustuslase taotlus. Selline

otsustus on maksukohustuslase suhtes tehtud soodustav haldusakt". Samas otsuses osundas

kolleegium ka Riigikohtu varasemale, 27. aprilli 2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-9-06 (p 17), milles

leiti, et ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist

võlgniku poolt.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast on kaebuse esitajal õigus nõuda pärast 5. novembrit 2002 tasutud

intresside tagastamist selles ulatuses, mille võrra ajatamisotsuses märgitud intressivõlg ületab

ettekirjutustega sissenõutud intressivõlga.

Ettekirjutustega kaetud ulatuses saab kaebuse esitaja nõuda nende intresside tagastamist, mis on

vastavalt MKS § 132 lõikele 2 aegunud.

13. Maksuhalduri 29. oktoobri 1997. a ettekirjutusega kohustati AS Tallinnfilm tasuma intressi

3 337 968 krooni ja 90 senti ning 3. märtsi 1999. a ettekirjutusega 294 208 krooni, seega kokku

3 632 176 krooni ja 90 senti.

Intresside tasumise ajatamine on toimunud vastavalt maksuhalduri 13. jaanuari 2000. a otsusele, st

varem kehtinud maksukorralduse seaduse kehtivuse ajal. Ajatamisotsuses toodud ajakava kohaselt

pidi AS Tallinnfilm tasuma 2003. a detsembriks 3 093 690 krooni suuruse intressivõla. Koos selleks

ajaks juba ettekirjutuste alusel tasutud intressidega on tasumisele kuuluvate intresside kogusumma

kassaatori hinnangul suurem kui ettekirjutuste alusel nõutav.

AS Tallinnfilm on apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas on tema hinnangul tekkinud tulumaksu

intresside enammakse (52 771 krooni). Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud AS-l

Tallinnfilm kohustust tasuda kogu 1999. a ettekirjutuses ette nähtud intressisummat, kuna

maksuhaldur korrigeeris 23. detsembril 2003 tulumaksu intresse, vähendades sissenõutavat summat

149 171 krooni võrra.

Ringkonnakohus on osundanud Riigikohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 2006. a otsusele asjas nr 3-3-

1-9-06, milles leiti, et ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude

rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus leidis, et tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude

lahendamisel oluline, et maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet.

14. Kassaator ja maksuhaldur on erinevatel seisukohtadel selles, kas käesoleval juhul tuleb

intressinõude aegumise suhtes kohaldada kehtiva maksukorralduse seaduse § 132 lg-t 2 või

kuni 1. juulini 2002 kehtinud MKS § 24 lg-t 2.

MKS § 132 lg 1 kohaselt on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat. MKS § 132 lg 2

sätestab, et sama seaduse § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks

aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Varem kehtinud MKS § 24 lg 2 nägi ette, et maksumaksja või maksu kinnipidaja varale võib pöörata

sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel

tasuda või üle kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda.

15. Ringkonnakohus on lähtunud 7-aastasest aegumistähtajast ja leidnud, et intressinõuded ei olnud

tasumise osas aegunud. Riigikohus on seisukohal, et MKS § 115 lg-s 3 nimetatud intressinõude puhul

tuleb kohaldada praegu kehtiva MKS § 132 lg-st 2 tulenevat üheaastast aegumistähtaega.

1. juulist 2002 kehtiva maksukorralduse seaduse § 164 lg 1 näeb ette, et enne selle seaduse jõustumist

tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesoleval ajal kehtivas seaduses sätestatud korras.

MKS § 165 lg 3 sätestab: "Maksusummalt või isikule alusetult tagastatud summalt, mis on tasutud

või tasaarvestatud enne käesoleva seaduse jõustumist, on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks

aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates." Kuigi viidatud säte puudutab intressi määramise

aegumist ning on rakendussätteks MKS § 118 lg-le 1, leiab Riigikohus, et analoogia korras tuleb

sama sätet kohaldada ka MKS § 132 lg 2 rakendamiseks. Sellest järeldub, et enne 1. juulit 2002

esitatud intressinõuete sundtäitmise 1-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2003. Pärast nimetatud

kuupäeva tasutud intressid tuleb kaebuse esitajale tagastada.

16. MKS § 116 lg 2 näeb ette, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud

tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi

arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või

tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna tagastusnõude sisuks võib olla ka

enammakstud intress, siis on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi enammakstud intressi

tagastamisega viivitamise korral. Maksuhaldur oleks pidanud intressi enammakse tagastama 30 päeva

jooksul alates enammakse laekumise päevast.

Tegemist on vahetult seadusest tuleneva maksuhalduri kohustusega. Maksuhaldur peab ise välja

arvutama intressisumma ning üldjuhul tasuma intressid koos tagastusnõude täitmisega (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-04, p 15).

17. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus. Kolleegium peab

võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega tühistatakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse vaidlustatud otsus. Maksuhalduril tuleb uuesti läbi vaadata AS Tallinnfilm taotlus

enammakstud intresside tagastamiseks ja teha tagastamisele kuuluvate intresside osas käesoleva

otsuse põhjendustel tuginev otsustus.

18. Kassaator on taotlenud ka tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

Esimese astme kohtu menetluses esitas AS Tallinnfilm taotluse menetluskulude väljamõistmiseks

summas 28 285 krooni ja 33 senti (tl 74-75) ning kohtukulude nimekirjad ja tasumist tõendavad

dokumendid (tl 76-82). Esitatud dokumentidest nähtuvalt sisaldab summa, mille väljamõistmist

taotletakse, ka kaebuse esitamisel tasutud 5000 krooni suurust riigilõivu.

Apellatsiooniastmes taotles apellant veel 38 512 krooni ulatuses menetluskulude väljamõistmist.

Menetluskulude koosseisu ja tasumise kohta esitatud dokumentidest (tl 140-142) nähtuvalt on

õigusteenuste eest tasutud 33 512 krooni. Järelikult sisaldab taotletav summa ka apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni, mille tasumist tõendab toimikus (tl 111) olev internetipanga

väljatrükk.

Kassatsiooniastmes ei ole esitatud täiendavaid taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks.

Kokku taotleb AS Tallinnfilm 66 797 krooni ja 33 sendi väljamõistmist, millest 10 000 krooni

moodustab riigilõiv ja 56 797 krooni ja 33 senti kulud esindaja poolt osutatud õigusteenustele.

Kohtuasja olemust ja mahtu arvestades peab kolleegium põhjendatuks AS Tallinnfilm kasuks välja

mõista 28 000 krooni ulatuses esindaja kulusid ning kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu 10 000 krooni, seega kokku 38 000 krooni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann